Ka esimese kvartali müüginumbrid ulatusid kinnisvarafirmadel seinast seina. Oli neid, kelle läbimüük jäi oodatust väiksemaks ja oli nirum isegi eelmise aasta samast ajavahemikust, üldse kinnisvaraturu viimase viie-kuue aasta madalaimast seisust.
Samas 1Partner Kinnisvara tegevdirektor Martin Vahter kinnitas, et ettevõte saavutas tänavu esimese kolme kuuga 65protsendilise käibe kasvu mullu esimese kvartaliga võrreldes.
Kevad toob pankade laenukampaaniad
Hüppelist kasvu põhjendab Vahter mulluse väga madala võrdlusbaasiga, sest eelmise aasta alguses oli tehinguid iseäranis vähe ja seetõttu kannatas ka müüjate käive.
Eesootavatelt kevadkuudelt ootab ta aasta algusega võrreldes sarnast tehingute arvu vaikset kasvamist.
Kõigil kinnisvarafirmadel siiski nii hästi pole läinud. Nii tunnistas LVM Kinnisvara juhatuse liige Ingmar Saksing, et aasta esimeselt kolmelt kuult loodeti küll vähemalt sama suurt müügimahu kasvu, kui see oli mullu samal ajal, ent rahaliselt mõõdetuna tuli leppida käibe kolmekordse kukkumisega.
Saksingu ootused edaspidiseks on ülevamad, tehinguid peaks tema hinnangul tagant lükkama euro-ootus ning kevadeti tavapäraselt algavad pankade laenukampaaniad.
Euro-ootus on põnev, kuid tulemused teadmata
Uus Maa juhatuse esimees Jaanus Laugus usub, et kevad mõjub kinnisvaraturule emotsionaalselt ning annab ka ostu-müügitehingute toimumisele uue hoo sisse.
Ta prognoosis, et kevadiste emotsioonide laineharjal hakkavad uue kodu otsijad agaramalt uusi võimalusi jälgima ja tegema otsuseid, mis nõuavad riskijulgust ning värsket mõtlemist.
Teine asjaolu, mis lähikuude kinnisvarailma kujundab, on Lauguse sõnul poliitiline ehk – õige pea selgub, kas Eestis võetakse euro kasutusele. Kui jah, siis on see positiivne teade välisinvestoritele, sest suurendab nende huvi Eesti kinnisvara vastu.
“Aga ka Eesti inimesed, kes on otsustanud kinnisvara osta, soovivad teha selle sammu veel krooni kehtivuse ajal,” märkis ta.
Arco Vara Kinnisvarabüroo juhatuse liige Mart Saa tõdes, et viimase kolme kuu jooksul pole hinnad enam vähemalt kukkunud, pigem siin-seal natuke kerkinudki.
“Huvi kinnisvara soetamise vastu kasvas esimese kvartali lõpus tuntavalt ja seda näitas ka suurenenud tehingute arv,” rääkis Saa. “Näiteks märtsis müüsime kuus Merivälja elamukrunti, mis on hoonestamata kinnistute turu praegust seisu arvestades väga hea tulemus.”
Tartus 18 aastat tegutsenud Grand Kinnisvara tegevjuht Marek Kerna usub, et lähikuudel saabub stabiilne hinnatõus ja tarbija usalduse kasv kinnisvaraturu suhtes.
“Avatus ja usaldus saavad ilmselt lähiaastate prioriteediks,” märkis ta. “Sõelale on jäänud kinnisvara valdkonna n-ö koorekiht, kes on saanud oma õppetunnid ja teinud nendest sügavad järeldused.”
Tulevik toob arendajate pankrotte ja võlamüüke
Ober-Hausi Kinnisvara turundusdirektori Katrin Klein-Näppi hinnangul iseloomustab praegust kinnisvaramaastikku terade eraldamine sõkaldest, mis tähendab, et oodata on firmade müüke ja ühinemisi.
Jätkub ka võlgnike vara müük, samuti arendajate pankrotid, usub ta.
Ober-Hausi kinnisvaravahenduse käive oli selle aasta esimeses kvartalis 16% suurem võrreldes 2009. aasta sama ajaga.
Näib, et päris ühel meelel on büroode juhid vaid selles, et euro tulek aitaks Eesti kinnisvaraturu konnatiigis vee kiiremini ringi liikuma panna.
Järsud hinnatõusud jäävad ajalukku
Kinnisvaraasjatundja Tõnu Toompark leiab, et erimeelsused kinnisvarabüroode juhtide vahel tulenevad erinevatest lähtekohtadest, millelt keegi statistikale ja turu arengutele vaatab.
“Eks igaühel ole oma kogemustepagas ja igaüks näeb ka sellevõrra turu arenguid erinevalt,” selgitas Toompark. “Kes tugineb oma firma statistikale, kes maa-ameti omale. Statistika on aga teatavasti mitmeti tõlgendatav.”
Toompark on seda meelt, et juttudel kevadistest emotsioonidest, mis justkui ka kinnisvaraturgu elavdama peaksid, on tõepõhi all. Niikuinii põhineb kinnisvara soetamine enamjaolt emotsioonil ning turg, õigemini selle aktiivsus on sesoonne.
“Kevad toob ikka positiivseid uudiseid ja meeleolusid, ka halbadel aegadel hakkab siis kinnisvaraturg tõusma, tehakse rohkem tehinguid, ollakse valmis maksma ehk pisut kõrgemat hinda,” rääkis ta. “Emotsioone alahinnata ei oleks lihtsalt ratsionaalne.”
Toompargi sõnul on kinnisvara ostja jaoks praegu väga hea aeg – saab rahulikult ringi vaadata, otsida, oma võimalusi kaaluda ja pole karta, et kui täna ei osta, siis homme on juba läinud või nädala pärast on hind juba 100 000 krooni võrra kallim.
Ta prognoosib, et usutavasti hakkavad kinnisvarahinnad tänavu kevadest aeglaselt, ent visalt ülespoole rühkima.
“Üldiselt oleks normaalne ja kõik võiksid rahul olla, kui hinnad tõuseksid 5-10% aastas,” märkis Tõnu Toompark. “Praegust seisu arvestades võiks see olla isegi vähem, aga peagi võib see tõus saavutada taseme üks protsent kuus. Aga seda aega, kui hinnad raketina pilvedesse kerkisid, ei maksa oodata. Tõus tuleb aeglane, kuid stabiilne.”
Kommentaarid
Peep Sooman, Pindi Kinnisvara juhatuse esimees
Aasta alguse kinnisvaraturu olulisemad arengud olid eelkõige emotsionaalsed.
Teatati, et mullu neljandas kvartalis majandus võrreldes kolmanda kvartaliga kasvas. Töötus on viimased viis nädalat vähenenud. Eurole üleminek muutub üha reaalsemaks. Need on asjaolud, mis mõjutavad turu emotsioone tohutult ning positiivsete uudiste valguses nägime esimeses kvartalis ka kinnisvaratehingute arvu kasvu.
Näha on pankade valmisolekut laenuraha turule tagasi suunata. Mitte et me laenurallit ootaks, kuid juba olemasolevate märkide põhjal võib väita, et laenumahud hakkavad taastuma.
Tõeline jokker kaardipakis on euro. Positiivseima stsenaariumi korral veab see meid lõplikult mülkast välja, kehvemal juhul surub meid pärast mõningat eufooriat sinna mülkasse ninani tagasi. Elame-näeme.
Raul Reino, Domus Kinnisvara juhatuse liige
Ületasime möödunud aasta esimese kvartali tulemusi tänavu 8% võrra. Jaanuar oli küll nii maaklerteenuse kui ka hindamise poolel natuke nõrgem, kuid veebruar ja märts juba ületasid eelarvelist käibe prognoosi.
Teiseks kvartaliks Domus Kinnisvara kasvu ei ennusta, kuna eelmise aasta teise kvartali tulemused olid head ning praegu ongi eesmärk saavutada enam-vähem sama tulemus.
Lähikuude arenguid mõjutab eelkõige otsus, kas euro võetakse kasutusele järgmise aasta alguses. Eeldatav Euroopa ühisraha tulek Eestisse annab täiendava positiivse signaali kinnisvaraturu osalistele.
Muidu aga jätkuvad need trendid, mis said alguse esimeses kvartalis ehk siis tehingute arv jätkab stabiilset kasvu ja kinnisvara ostjate usk tulevikku on tasapisi taastumas.
Pane tähele
- Mida tõi aasta algus Eesti kinnisvaramaastikule?
- Üle pika aja alustati taas uute korteriarendustega.
- Võlakaitseseaduse eelnõu arutelu.
- Lepitusseaduse rakendumine.
- Tehinguaktiivsuse mõõdukas kasv.
- Nõudluse suurenemine kallima hinnaklassiga kinnisvara (eramud, eksklusiivsed korterid) järele.
- Hakkas tekkima üldine positiivne hoiak, meedias ilmunud artiklid olid pigem optimistlikud ja mõjusid turu tervisele hästi.
- Kasvanud on nii Eesti majandususaldusindeks kui ka tarbijate kindlustunde indikaator.
- Pangad teatasid üle pika aja, et on parandanud eluasemelaenude väljastamise tingimusi, ja rõhutasid, et eluaseme ostmist finantseeritakse põhimõtteliselt hea meelega.
- Töötuse vähenemine ja majandusolukorra paranemine.
Allikad: 1Partner Kinnisvara, Domus Kinnisvara, Pindi kinnisvara, Uus Maa Kinnisvarabüroo, Äripäev
Artikli autorid on Ain Alvela ja Tea Taruste. Artikkel ilmus 19/04/2010 väljaandes Äripäev.
