Kui kinnis- ja vallasvaratehingute arv on viimaste aastatega stabiliseerunud, siis tehingute väärtus pidevalt tõuseb.
Käesoleva aasta kolmandas kvartalis sõlmiti Eestis 9981 kinnis- ja vallasvaratehingut väärtusega 4,14 miljardit krooni. See on mulluse kolmanda kvartaliga võrreldes 4% vähem tehinguid, tehingute väärtus kasvas sellegi poolest 44%.
Tavapäraselt on tõusutrendis kinnisvaraga tehtud tehingud.
Nende väärtus suurenes eelmise aasta kolmanda kvartaliga võrreldes neljandiku võrra ja jõudis 6551 tehiguni koguväärtusega 3,2 miljardit krooni. Kinnisvaratehingute väärtus oli eelmise aasta näitajast koguni 75% kõrgem.
Sama kindlalt on kahanemas vallasvaratehingute arv. 3413 vallasvaratehingut on kõigest 2/3 eelmise aasta vastavast numbrist. Nende tehingute väärtus kahanes aga kõigest 8%.
Kinnis- ja vallasvaratehinguid koos vaadates täheldame kruntide turu märkimisväärset kasvu – tehingute arv suurenes 20% ja tehingute väärtus 70%. Elamute tehingute arv jäi samasse suurusjärku, kuid väärtus kasvas 40%. Korterite tehingute arv kahanes 13%, kuid kõnealuste korterite väärtus kasvas kolmandiku võrra.
Ülaltoodud numbrid näitavad ilmekalt üldist kinnisvara hinnatõusu. Seda on kultiveerinud pankade üliaktiivne laenupoliitika ja madal intresside baasiks olev euribor. Tehingute arvu samal tasemel püsimine peegeldab kinnisvaraturu potentsiaalsete klientide arvu piirile lähenemist.
Kinnis- ja vallasvaratehingute koguarvu väike langus ei tähenda veel turuaktiivsuse jahtumist. Pigem on tegemist hüperaktiivse kasvuperioodi faasiga, kus edasised suundumused sõltuvad pankade laenupoliitikast ning üldistest majanduselu puudutavatest nüanssidest.
Artikkel on avaldatud 23.12.2002 väljaandes Äripäev –
