Kinnisvaraturg ja intressimäärad

Kui veebruaris 1999. a. Hansapank langetas kahel korral laenu baasintressi kokkuvõttes 17 protsendilt 14,75 protsendile, siis samal ajal tegelik eluasemelaenu intressimäär suurenes nii eesti kroonides kui saksa markades väljastatud laenude puhul.

Märtsis langetasid baasintresse kogu panganduskolmik – Ühispank ja Optiva Pank ning ka Hansapank, kuid vaatamata sellele väljastatud DEMilaenude intress kasvas endiselt ja stabiliseerus see mais. Kroonilaenude intressimääras võis aprillis märgata alanemist ning seejärel stabiliseerumist ning täiendavat langust taas juulis.

Kinnisvaratehingute rahalise mahu ja laenuintresside vahel on seose leidmine veelgi raskem. Võib öelda, et kinnisvaratehingute väärtus kõigub intressimäärast enam-vähem sõltumata sesoonselt.

Tehingute arvu ja väärtuse juures mängib intressimäärast olulisemat rolli väljastavate laenude maht. Senine praktika näitab, et notariaalselt tõendatud lepingute arv kasvab kuni aasta viimase kvartalini, mille järel saabub langus uue aasta esimeses kvartalis. Sellest tüüplähenemisest erines 1998. a. lõpp – 1999. a. algus, kus kinnisvaraturul valitses suhteliselt vaikne olukord ning tehingute arv püsis aasta sees väikestele kõikumistele vaatamata suhteliselt stabiilsena.

Kinnisvara (sh. vallasvarast korterite) ostu-müügilepingute väärtus on muutunud samuti sesoonselt, kus igale tõusule järgneb langus ja langusele tõus ning lepingute väärtuse mahu kasvu võib märgata iga-aastaselt teises kvartalis.

Järelduseks võib öelda, et laenu taotlevad ja saavad need inimesed, kes vastavad pankade kehtestatud kriteeriumitele ka väikestele intressimäära kõikumistele vaatamata. Seega võib intressimäära suures osas kõrvale jätta, kuna kinnisvaraturu seisukohast on olulise tähtsusega hoopis pankade valmidus laenusid väljastada. Praegune pankade likviidsus ning kapitaliadekvaatsused annavad põhjust oodata laenumahtude suurenemisele ja seega kinnisvaraturu elavnemisele.

Siiski ei ole mõtet oodata kiireid hüppeid kinnisvarahindade puhul, kuna erinevatel hinnangutel on teise poolaasta oodatav majanduskasv juba ammu hindadesse sisse programmeeritud. Praegu võib arvata, et esimese kvartali majanduskasvu negatiivse tulemuse avaldamisele järgnesid liialdatult optimistlikud ootused aasta lõpu suhtes, kuid kinnisvaraturu aktiveerumist on maaklerid juba kogenud.

Kas soovid värsket kinnisvarainfot meilile?

Sisesta e-posti aadress ja ole kursis kinnisvaraturu liikumistega!

Kinnisvarakoolis järgmisena:

Kinnisvaratehingute maksustamine