Eesti kinnisvaraturu lähenemisel küpsusele tõstatud kinnisvara-alaste konsultatsioonide vajalikkus. Arendamis- ja investeerimisotsusteks vajalik info koondub paljus kinnisvaravahendajate kätte.
Kinnisvaraturu tehingute arv on kahanemas. 2002. aastal tehti võrreldes 2001. aastaga 3% vähem kinnisvaratehinguid (ehk 40500 tehingut). Samal ajal tehingute väärtus siiski suurenes 20% ja jõudis 17 miljardi kroonini. Ainsana suurenes kruntidega tehtud tehingute arv. Korterite, elamute ja mitteeluruumidega tehtud tehingute arv kahanes.
Kinnisvaraturu teine oluline suundumus on spekulatiivsuse vähenemine. Osalt peegeldub ka see kahanenud tehingu arvus. Kinnisvaraturg on muutunud läbipaistvamaks. Kinnisvarainfo on tänu kinnisvarafirmade koostatavatele ülevaadetele ja analüüsidele järjest enam kättesaadavam. Tänuväärset tööd selles osas teevad ka ajalehtede kinnisvararubriigid.
Kolmas tähtis trend on pakkumise suurenemine igas kinnisvaraturu sektoris. Büroopindade turg on juba ammu üsna täis. Kaubanduspidade turg jõudis küllastumise lähedale 2002. a. lõpus. Hetkel arenevad kiiresti korterite ja elamute ning lao- ja tootmispindade turg. Endisaegse märkimisväärse pakkumispoolse defitsiidi puudumine tekitab aeg-ajalt intrigeeriva küsimuse võimalikust mullist kinnisvaraturul.
Need suundumused nõuavad tänaselt kinnisvaraarendajatelt täiendavat annust professionaalsust. Iga tänane äriplaan tuleb eilsest kaks korda põhjalikumalt läbi kaaluda. Iga finantskava tuleb panga laenuportfeli kvaliteedi eest muretsevatele pangaametnikele järjest detailsemalt tõestada. Selle töö tegemata jätmine võib suurejoonelise arendupsojekti edu hoopis kaotuseks keerata.
Spekulatsioonivõimaluste kahanemine ning kiire hinnatõusu lähenev lõpp võivad kinnisvarainvestorid teadmatusesse jätta, millisesse kinnisvarasektorisse raha paigutada, milline sektor pakub parimat tulu. Täiendavat infot turul toimuva ning tulevikusuundumuste kohta vajavad ka kinnisvara finantseerijad, kindlustajad, haldajad.
Info defitsiit tõstatab kinnisvarakonsultantide töö vajalikkuse. Enamus finantseerijatele, arendajatele, investoritele vajalikust infost on turuosalistel olemas. Palju sellest koondub igapäevaselt klientidega lävivate kinnisvaravahendajate kätte. Maaklerid kuulevad igapäevaselt klientide – ostjate, müüjate, üürijate – soove, tahtmisi, eelistusi.
Konsultanti valides tuleb ette kindel olla, et saadav info tõele vastab ning põhineb turu reaalsetel vajadustel. Praktiliselt ainsaks võimaluseks siin on kontrollida, et kinnisvaravahendaja konsultatsioonidega seonduvas piirkonnas piisavat pakkumistepagasit omaks ehk piisavalt aktiivselt tegutseks.
Oluliste majandusotsuste tegemisel ei tasu jääda kergekäeliselt kõhutundele lootma. Mõistlik on selle juurde kaasata pädevad spetsialistid, kes kinnisvaraturgu läbi ja lõhki tunnevad ning oskavad reaalseid tulevikusündmusi ette prognoosida. See kindlustab kinnisvaraturu osaliste efektiivseimad otsused.
