Tallinna kaubanduspindade turul on toimumas olulised muudatused. Turule on tulemas uusi kaubanduskeskusi. Samal ajal näeme vanades turul olijates tühjasid pindu, mille vastu kaupmehed suurt huvi ei tunne. Tuleb tõdeda, et lõpuks ometi peavad kaubanduskeskused hakkama omavahel tõsiselt konkureerima. Seda kõike tarbijate südamete ja rahakottide võitmise nimel.
Tänase kaubanduspindade turu konkurents on muutnud suunda. Veel mõned aastad tagasi konkureerisid kaupmehed üksteise võidu rajatavate keskuste ruumidele. Mõnedel juhtudel oldi nõus üürile võtma kuni 100% ülepinda, peaasi ainult, et ruumid saaks. Toimusid lausa kauplustevahelised üürihinna ülepakkumised.
Täna näeme mitmetes suurtes kaubanduskeskustes äkitsi tühjaks jäänud pindu, mille vastu kaupmeestel olulist huvi ei ole. Tarbija millestki olulisest siiski ilma ei jää, sest uksi on sundinud sulgema tarbijatepoolne huvipuudus või kaupmeeste konsolideerumine. Viimane paistab ehedalt silma näiteks mobiilsidefirmade jaevõrkude puhul.
Tühjana seisab tänasel päeval koguni üks uus kaubanduskeskus. Peterburi tee äärde rajatud Maksimarketi kolimist ootav hoone seisab tühjana mullusest novembrist. Uues kohas peaks Maksimarket tegevust alustama käesoleva aasta sügisel.
Tühjade müügisaalide põhjuseks on ka rahva kasvav laenukoormus, mis laenude tagasimaksmise kõrvalt igapäevaseks tarbimiseks tehtavatele kulutustele omad kitsendavad piirid seab. Raha hulk, millele kaubandusettevõtted konkureerivad on üsna piiratud ressurss.
Kaubanduspindade pakkumine aga suureneb. Ehitamine käib Lasnamäel Mustakivi keskuses, kuhu tuleb kaubanduspinda 22500 ruutmeetrit. Kopp on maasse löödud Eesti suurima – 50000 ruutmeetri suuruse Ülemiste keskuse ehitusel. Kesklinnas näeme Tallinna Kaubamaja kaubanduspinna 14000 ruutmeetrile viiva Viru keskuse valmimist.
Kaupluste (mitte kaubanduskeskuste!) sulgemine ja avamine on siiski nähtus, millest ei tasu paanikasse sattuda. Ammugi ei ole mõtet kriisidest ja krahhidest kogu kaubandusturul kõneleda. Tegemist on normaalse turu arenguga, mis loodetavasti tarbijatele pakutava kvaliteeti parandab.
Kvaliteedi tõstmise trendile aitavad kaasa uued tegijad Eesti kaubandusturul. Omad taotlused Eesti jaekaubanduse turuosa kohta on välja hõiganud Saksa päritolu Lidl ja Leedu VP Market. Viimane soovib Eestisse 3-4 aastaga rajada 40 kauplust. Võib arvata, et Lidl ja VP Market ei asu tegutsema olemasolevates kaubanduskeskuste ruumides ja seeläbi suurendatakse kaubanduspindade pakkumist veelgi.
Tänastes turu arengutes on suurimateks kaotajateks väikesed kaubakeskused. Selliseid on igas linnaosas üks-kaks. Väikestel kaubanduskeskustel puudub sageli konkreetne kontseptsioon, mis lubaks omas turuni_is edukalt tegutseda. Samuti võib probleeme olla reaalset turuolukorda arvestava paindlikkusega läbirääkimistes üürihinna üle. Uksi siiski vaevalt mõni selline kaubanduskeskus sulgema peab.
Edukuse valemiks ei ole lokaalselt kaubanduskettide pikendamine. Juba täna on olemasolevate kaubanduskeskuste juures piisavalt palju ühetaolisust ning vähe eripära ning omanäolisust. Lahendus võiks seisneda laiemas jaekaupmeeste võrgus ehk uutes kaubamärkides, mitte piirdumises kitsa seltskonnaga, kes tänastes keskustes laiutavad.
Järjest olulisemaks muutuvad turundusvõtted kliendi lojaalsuse kasvatamise nimel. Lihtne otsepostitus kallil klantspaberil, mis näitab, et banaanid on ühel nädalal kohe imeodavad, pikalt tarbijat ei köida. Oluline on, et tarbija saab jätkuvalt soodsalt täiusliku kauba- ja teenustevaliku, mis rahuldab kõik tema vajadused.
Abi võib leida maaklerteenusest. Seni pole kaubanduskeskustel üürnike leidmisega suuri probleeme olnud. Maaklereid pole selle töö peale palju vaja olnud. Kaubanduspindade pakkumise suurenemise puhul võib maakleritelt leida väärikaid nõuandeid, mis aitavad täiustada olemasolevat keskuse kontseptsiooni või sootuks uue kontseptsiooni üles ehitada ning seeläbi üüripindade vakantsust alandada.
Tänased suundumused Tallinna kaubanduskeskuste ja kaubanduspindade turul on huvitavad. Pingeliseks läheb olukord kaupmeeste jaoks. Raskeks läheb konkurentsivõitlus kaubanduskeskuste jaoks. Huvitavaks ja valikuterohkemaks läheb elu tarbijate jaoks.
Pilt selgineb kahe aasta jooksul. Eeldatavasti on 2005. aastaks uued tegijad end Eesti turul tõestanud või vastupidi – läbi kukkunud. Selleks ajaks on valminud Tallinna piirkonna suuremad kaubanduskeskused, millele enam lähiajal suurt lisa ei tule. Samuti selguvad aasta-paari jooksul protsesside mootoriks oleva tiheda konkurentsi tingimustes elujõulisemad kaubanduskontseptsioonid Tallinna ja Eesti jaekaubanduse turul.
