Tallinna kaubanduspindade turul on toimumas olulised muudatused. Turule on tulemas uusi kaubanduskeskusi. Samal ajal näeme vanades turul olijates tühjasid pindu, mille vastu kaupmehed suurt huvi ei tunne. Lõpuks peavad kaubanduskeskused hakkama omavahel tõsiselt konkureerima. Seda kõike tarbijate südamete ja rahakottide võitmise nimel.
Tänase kaubanduspindade turu konkurents on muutnud suunda. Veel mõni aasta tagasi konkureerisid kaupmehed üksteise võidu rajatavate keskuste ruumidele. Mõnel juhul nõustuti üürile võtma kuni 100% ülepinda, saaks vaid ruumid. Käisid lausa kauplustevahelised üürihinna ülepakkumised.
Täna näeme mitmes suures kaubanduskeskuses tühje pindu, mille vastu kaupmeestel olulist huvi ei ole. Tarbija millestki olulisest siiski ilma ei jää, sest uksi on sundinud sulgema tarbijate huvipuudus või kaupmeeste konsolideerumine (paistab silma nt mobiilsidefirmade jaevõrkude puhul). Üks uus kaubanduskeskus, Peterburi tee äärde rajatud Maksimarketi kolimist ootav hoone, seisab tühjana mullu novembrist. Uues kohas peaks Maksimarket tegevust alustama sügisel. Tühjade müügisaalide põhjus on ka rahva kasvav laenukoormus, mis igapäevaseks tarbimiseks tehtavatele kulutustele oma kitsendavad piirid seab. Raha hulk, millele kaubandusettevõtted konkureerivad, on üsna piiratud ressurss.
Kaubanduspindade pakkumine aga suureneb. Ehitamine käib Lasnamäel Mustakivi keskuses, kuhu tuleb kaubanduspinda 22500 m2. Kopp on maasse löödud suurima, 50 000 m2 suuruse Ülemiste keskuse ehitusel. Kesklinnas näeme Tallinna Kaubamaja kaubanduspinna 14000 m2-ni viiva Viru keskuse valmimist.
Kaupluste (mitte kaubanduskeskuste!) sulgemine ja avamine on siiski nähtus, millest ei tasu paanikasse sattuda. Ammugi pole mõtet kriisidest ja krahhidest kogu kaubandusturul kõneleda. Tegu on turu normaalse arenguga, mis loodetavasti tarbijatele pakutava kvaliteeti parandab.
Kvaliteedi tõstmise trendile aitavad kaasa uued tegijad Eesti kaubandusturul – Saksa päritolu Lidl ja Leedu VP Market, kes soovib Eestisse 3-4 aastaga rajada 40 kauplust. Võib arvata, et Lidl ja VP Market ei asu tegutsema olemasolevates kaubanduskeskustes, nii suureneb kaubanduspindade pakkumine veelgi.
Tänastes turu arengutes on suurimad kaotajad väikesed kaubakeskused, mida on igas linnaosas üks-kaks. Neil puudub sageli konkreetne kontseptsioon, mis lubaks omas turunišis edukalt tegutseda. Samuti võib probleeme olla reaalset turuolukorda arvestava paindlikkusega läbirääkimistes üürihinna üle. Uksi siiski vaevalt mõni selline kaubanduskeskus sulgema peab.
Edukuse valemiks ei ole lokaalselt kaubanduskettide pikendamine. Juba täna on kaubanduskeskuste juures piisavalt palju ühetaolisust, vähe omanäolisust. Lahendus võiks seisneda laiemas jaekaupmeeste võrgus ehk uutes kaubamärkides, mitte piirdumises kitsa seltskonnaga, kes tänastes keskustes laiutavad.
Järjest olulisemaks muutuvad turundusvõtted kliendi lojaalsuse kasvatamise nimel. Lihtne otsepostitus kallil klantspaberil, mis näitab, et banaanid on ühel nädalal kohe imeodavad, pikalt tarbijat ei köida. Oluline on, et tarbija saab jätkuvalt soodsalt täiusliku kauba- ja teenustevaliku, mis rahuldab kõik tema vajadused.
Abi võib leida maaklerteenusest. Seni pole kaubanduskeskustel üürnike leidmisega suuri probleeme olnud. Maaklereid pole selle töö peale palju vaja olnud. Pindade pakkumise suurenemisel võib maakleritelt leida väärt nõu, mis aitab täiustada keskuse kontseptsiooni või sootuks uue kontseptsiooni üles ehitada ja nii üüripindade vakantsust alandada.
Tänased suundumused Tallinna kaubanduskeskuste ja kaubanduspindade turul on huvitavad. Pingeliseks läheb olukord kaupmeeste jaoks. Raskeks läheb konkurentsivõitlus kaubanduskeskuste jaoks. Huvitavaks ja valikuterohkemaks läheb elu tarbijate jaoks.
Pilt selgineb kahe aasta jooksul. Eeldatavasti on 2005. aastaks uued tegijad end Eesti turul tõestanud või vastupidi – läbi kukkunud. Selleks ajaks on valminud Tallinna piirkonna suuremad kaubanduskeskused, millele enam lähiajal suurt lisa ei tule. Samuti selguvad aasta-paari jooksul protsesside mootoriks oleva tiheda konkurentsi tingimustes elujõulisemad kaubanduskontseptsioonid Tallinna ja Eesti jaekaubanduse turul.
Artikkel on avaldatud 01.08.2003 väljaandes Äripäev –
