Korteriühistu viivisenõue

Alates 27. märtsist 1999. a kehtib korteriühistuseaduse (edaspidi KÜS) § 7 lõige 4, mis sätestab majandamiskulude maksmisega viivitamise korral viivise arvestamise õiguse ja kehtestab korteriühistu juhatuse õiguse nõuda korteriomanikult viivist kuni 0,07% maksmata jäänud summalt päevas iga viivitatud kalendripäeva eest majandamiskulude maksmise kuule järgneva kuu esimesest kuupäevast alates. Seega on seadusega sätestatud viivise ülemmäär ja seda ületav korteriühistu juhatuse otsustus on tühine.

Autor asub seisukohale, et viidatud sättega on soovitud piirata juhatuse õigust määrata ülemäära kõrgeid viiviseid. Juhul, kui korteriühistu juhatus soovib kehtestada seadusjärgsest viivisest kõrgemat viivise määra, on tal õigus seda teha korteriühistu üldkoosoleku nõusolekul.

Selline võimalus tuleneb korteriühistuseaduse § 13 lõikest 4, mis sätestab, et korteriühistu otsused elamu majandamise ja säilitamiseks vajalike toimingute tegemise ning majandamiskulude kandmise kohta on kõigile korteriühistu liikmetele kohustuslikud. Järelikult on võimalik korteriühistu üldkoosoleku nõusolekul kokku leppida seadusjärgsest viivisest ka kõrgem viivis. Selleks, et vältida hilisemaid vaidlusi, tuleks muudatus kindlasti sisse viia ka korteriühistu põhikirja, kus see oleks kõigile nähtav. Juhul, kui otsus tundub ebaõiglane, on korteriühistu liikmel õigus korteriühistu üldkoosoleku ebaseadusliku otsuse tühistamiseks pöörduda kohtu poole kolme kuu jooksul otsuse teadasaamise päevast arvates.

Samuti tasub viivisemäära kokku leppimisel jälgida, et viivisemäär ei oleks ebamõistlikult suur, sest vastasel juhul võib kohus seda maksmiseks kohustatud lepingupoole nõudmisel vähendada mõistliku suuruseni. Kohus arvestab siinkohal eelkõige kohustuse täitmise ulatust kohustatud isiku poolt, teise lepingupoole õigustatud huvi ja lepingupoolte majanduslikku seisundit.

Käesolevas artiklis esitatud lahendust toetab ka asjaolu, et hetkel riigikogus menetluses oleva uue korteriomandi- ja korteriühistuseaduse eelnõu kohaselt ei ole selle jõustumisel enam ette nähtud KÜS § 7 lõikes 4 sätestatud piirangut ja viivise arvestamine toimuks sellisel juhul võlaõigusseaduses ettenähtud korras. Autori arvates on vastav lähenemine tänuväärne, sest võimaldab vältida erinevaid vaidlusi, mis on hetkel tõstatunud seoses KÜS § 7 lõike 4 tõlgendamisega.

Kaupo Kask
Jurist
Advokaadibüroo HETA Biin & Pihlakas

Artikli allikas:

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga

*

45 − = 39

This site uses Akismet to reduce spam. Learn how your comment data is processed.

%d bloggers like this:
Kas soovid värsket kinnisvarainfot meilile?

Sisesta e-posti aadress ja ole kursis kinnisvaraturu liikumistega!