Tänane tark maja suudab põhimõtteliselt täita kõik inimese soovid. Või teisiti öeldes, juhtida on võimalik kõiki seadmeid ja elektroonikat, mis majapidamises või maja haldamises on vajalik kasutada.
Kui mõelda selliselt, et millised funktsioonid peavad tänapäeva majas kindlasti olemas, siis vastus sõltub majaelanike soovidest. Üldjuhul aga enamike jaoks on oluline:
1. Energia kokkuhoid ja ratsionaalne kasutamine
Energia all peetakse silmas nii elektrienergiat kui ka soojusenergiat, sageli on need omavahel tihedalt seotud.
Sisuliselt kõik mugavad küttelahendused kasutavad elektrit vähemalt automaatika juhtimiseks, kuid enamasti ka täiendava lahendusena põhiküttesüsteemi osana või abilahendusena. Näiteks kõik soojuspumbalahendused vajavad elektrienergiat täiendava soojusenergia tootmiseks.
Selliste süsteemide puhul tulebki kõne alla targa maja lahenduste kasutamine, kus konkreetse sündmuse puhul käivitub järgmine eelprogrammeeritud tegevus.
Näiteks kui ilmaennustus näitab, et järgmise 24 tunni jooksul läheb välistemperatuur lühiajaliselt 3 tunniks 7 kraadi külmemaks, siis süsteem „teab, et pole vajadust täiendavaks kütmiseks“ ja küttesüsteem hoiab madalamat ühtlast koormust. Lühiajalised temperatuurimuutused tavaolukorras aktiviseerivad küttelahendusi suuremale võimsusele ning kui mõne tunni pärast läheb ilm soojemaks siis sisuliselt kulutatakse asjatult energiat.
Küttevajadus on otseselt seotud ventilatsiooniga. Mida kiiremini õhk ruumis vahetub seda suurem on ka enamasti ruumi küttevajadus. Kuid siingi on üks võimalus targa maja lahenduseks. Näiteks ventilatsioonisüsteem on seotud maja valvesüsteemiga selliselt, et kui maja on valvesse pannakse siis lülitub ventilatsioonisüsteem väiksemale koormusele.
Selliselt väheneb majas õhuvahetus ning koos sellega väheneb ka küttekoormus. Sellise lahendus sobib ennekõike sundventilatsiooniga majas, kus kogu maja õhuvahetus on keskse ventilatsioonisüsteemi hallata.
Majad, mis kasutavad radiaatorkütet, saavad reguleerida küttevajadust paindlikumalt kui suured massiivsed vesipõrandaküttega betoonpinnad, kus massiivi ülessoojendamine võtab aega ning kiireid temperatuurimuutusi ei õnnestu lühikese ajaga saavutada.
Radiaatorküttega majade puhul on võimalik mõnevõrra rohkem „mängida“ temperatuurimuutustega vastavalt majaelanike päevaplaaniga või konkreetsete sündmustega. Näiteks öisel ajal alandab süsteem küttesüsteemis ringleva vee temperatuuri, samuti ka ajal kui majas on valves.
Kuigi põhimõtteliselt saab majas seda teha radiaatorkütte puhul käsitsi reguleerimisega siis enamasti pole kellelgi aega sellega tegelda ning kui automaatikasüsteemile selline peenreguleerimine jätta siis on tulemus kindlasti küttearves märgata.
Täiendavalt on võimalik jälgida ka seda, kas majas on mõni aken tuulutamise tarvis lahti ja anda seda kütteandurile „teada“, et pole vaja kütteventiili avada ning sellega lisakoormust küttesüsteemis tekitada. Kuid sellised suhteliselt väiksed või harvem esinevad eriolukordade arvessevõtmine küttesüsteemi tarvis ei pruugi suures vaates olulist energia kokkuhoidu anda.
2. Valguse ja koduelektroonika juhtimine
Kõik me oleme harjunud kasutama järjest rohkem elektroonikat. Kui lugeda ära ühes majapidamises leiduvad kasutust leidvad või ooterežiimis olevad seadmed on see number sageli 20-30 vahel. Näiteks:
- pliit
- külmkapp
- nõudepesumasin
- praeahi
- mikrolaineahi
- veekeetja
- kohvimasin
- vahvliküpsetaja
- mikser
- köögikombain
- köögikubu
- veeautomaat
- röster
- pesumasin
- pesukuivati
- pesu tõmbekapp
- digiboksid
- dvd mängija
- muusikakeskus(ed)
- mobiiltelefonid (nende laadijad)
- arvuti(id)
- wifi ruuter
- televiisor(id)
- tahvelarvut(id)
- video- või fotokaamera(d) (nende laadijad)
- tolmuimeja
- ilmajaam
- mängukonsoolid
- digitaalsed pildid
- valveseadmed, -monitorid ja salvestusseadmed
- triikraud
Kas pole üllatavalt palju seadmeid?
Kui keskmises 4-5 liikmelises kodus kõik seadmed kokku lugeda siis võib number olla ka mõnevõrra suurem ja ulatuda 40-50 seadmeni, mis tarbivad kas suuremal või vähemal määral elektrit. Kõige sagedasem probleem on see, et seadmed või laadijad on enamasti vooluvõrku ühendatud ja tarbivad ka ooterežiimil pidevalt elektrit.
Kuna sageli nende seadmete sisse ja väljalülitamine on ebamugav, näiteks ei pääse pistikule hästi ligi, siis enamikes kodudes ongi seadmed pidevalt ooterežiimis ning teevad igas kuus näiteks 3-5 eurose lisasumma, aastas annab see aga juba kokku 36 – 60 eurot, mis on märkimisväärne. Äsja kallinenud elektrienergiat silmas pidades on järjest olulisem kokku hoida energia arvelt.
Eelkirjeldatud probleemile on targal majal lahendus olemas. Võimalik on luua süsteem, mis näiteks igal õhtul kell 24:00 lülitab kindlaksmääratud pistikud ja seadmed välja ning näiteks lülitab vooluvõrku tagasi need hommikul kell 6:50.
Loomulikult lülitaks selline süsteem välja kõik mittevajalikud elektriseadmed siis kui maja valvesse pannakse või koostab majaelanik oma soovidele vastava režiimi, mis arvestab pererahva vajadustega. Sellise süsteemiga võib olla kokkuhoid kuust – kuusse veelgi suurem ning annab ka täiendava ohutuse elektriseadmete osas. Sellisel juhul ei oleks vaja karta, et triikraud või mõni muu mittevajalik seade töötama jääks.
Täiendavalt jääb sageli majapidamistes põlema valgustust, mida otseselt vaja ei ole. Tark kodu suudaks probleemi lahendada selliselt, et jälgib valvesüsteemi liikumisanduritega etteantud ruume ja kui seal teatud aja jooksul, näiteks 10 minuti jooksul ei ole liikumist, lülitab selle ruumi valgustuse välja. Liikumise tekkimisel antud ruumis aga lülitab valgustuse uuesti sisse.
Võimalikke tingimusi, mille põhjal tuled kustutatakse võib olla veelgi. Näiteks teatud kellaajal lülitatakse automaatselt kõik valgustid etteantud ruumides välja. Näiteks võib see olla seotud ilmajaama süsteemiga või valgusanduriga, mis kustutab tuled, kui väljas piisavalt valgeks läheb.
Vajadusel saab lisaks siduda tulede kustutamine ja sisselülitamine kardinate automaatse ülestõstmise või langetamisega, mille koosmõju annab nii ruumidesse piisava valguse, kui ka aitab ruumi passiivselt näiteks päikeseenergiat tuua.
3. Energiakulu reaalajas jälgimine
Täiendavalt aitab inimeste tarbimisharjumusi muuta see, kui on pidev ülevaade reaalajas hetkel kasutusel olevast elektrikulust. Kuigi meil on võimalik ju igal ajal minna oma tarbimist elektrikilbist vaatama on see ebamugav ja seetõttu me seda ei tee. Kui aga kasutada energiakulu monitori, mida saab näiteks elutoast vaadata, tajub inimene oma tarbimist ning tahab seda muuta.
Ennekõike aga annab selline reaalajas tarbimise jälgimine ettekujutuse, millised valgustid ja seadmed on suurima kuluga ning see teadmine võimaldab lihtsamalt muutusi kokkuhoiu suunas teha.
Eeltoodud võimalused on vahest kõige enam reaalset rahalist kasu andvad võimalused.
Kui nüüd valik tehtud tekib küsimus? Kuidas oma soove realiseerida ja palju see konkreetselt minu maja puhul maksma läheb?
Uue projekteeritava maja puhul on võimalik paigaldada kaablid targa maja funktsionaalsuse loomiseks kõikidesse vajalikesse punktidesse. Kuid sageli tuleb targa maja soov alles siis kui juba kas osaliselt või täies mahus on maja valminud ja juba ka sisetööd teostatud.
Ja täiesti tavaline olukord on ka see, et ka algselt väga põhjalikult projekteeritud maja puhul tekib hiljem soov teha muudatusi ja paigaldatud kaableid ei anna täies mahus kasutusse võtta. Mida siis teha?
Õnneks on lahendus olemas nn. juhtmevabade süsteemide näol, mis võimaldavad väga paindlikult ehitada endale just sellise süsteemi nagu soovid. Tõsi on küll teatud piirangud ja eeldused, mis seadmeid saab juhtida ja millistel tingimustel, kuid põhimõtteliselt saab teostada kõigi seadmete juhtimist ja funktsionaalsust juhtmevabade lahendustega.
Sageli ongi sellised lahendused kõige mõistlikumad ja tasuvamad ning kiireim võimalus jõuda oma targa majani.
Üheks selliseks juhtmevaba targa maja tehnoloogiat pakkuvaks firmaks on Indome OÜ, turustades süsteemi Fibaro, mis põhineb Z-Wavetehnoloogial. Antud konkreetse lahenduse puhul on eeliseks ka see, et hinnatase on mõnevõrra soodsam.
Selliste süsteemide puhul on väga oluline teada, et süsteemi ehitamist saab alustada põhimõtteliselt ka ainult ühe seadme või funktsiooni juhtimisest ning näiteks vajaduste kasvades saab süsteemi väga lihtsalt kasvatada. Seega saab targast majast osa saada juba suhteliselt väikse investeeringuga näiteks alustades 1000-1500 -st eurost.
Minu soovitus ongi alustada oma maja targaks muutmist kõige suuremat säästlikkust või mugavust andvatest funktsioonidest ja mitte võtta koheselt eesmärgiks kogu maja ülitehnilist juhtimist.
Tundubki, et paljudes kodudes on jäänud targa maja lahenduste kasutusele võtmine selle taha, et on ettekujutus, et see on ülimalt kallis või et korraga tuleks tellida „tervikpakett“ funktsionaalsust.
Täna tasub targa maja lahendustele kindlasti mõelda, sest paratamatult on see uute majade tulevik!
Artikli autor on
Eno Pappel
Majaehitaja.ee
