Kasutuna seisnud korteri väljaüürimine võib kujuneda tõeliselt õudusunenäoks, kui üürnik pidevalt võlgu jääb ning tagatipuks elamispinnalt lahkumast keeldub. Kuidas siiski sellisest pahatahtlikust üürnikust vabaneda?
Sageli tekkivad probleemid siis, kui eeltöö korteri väljaüürimisel on jäetud tegemata ning üürisuhe korrektselt vormistamata. See võtab küll aega ning võib tekitada ka lisakulusid, kui kasutatakse juristi või professionaalse kinnisvaramaakleri abi, kuid on alati odavam kui probleemide tagantjärele lahendamine.
Enneta muresid paberitööga
Kui üürihuviline on leitud, tuleks enne lepingu vormistamist kontrollida tema tausta avalikust maksehäireregistrist. Kroonilisele võlgnikule oma korteri väljaüürimine on selge õnnetuse väljakutsumine isegi siis, kui lubatakse maksta head üürihinda. Samuti tuleks kontrollida üürniku andmeid ID-kaardi või passi alusel ning panna isikukood, dokumendi number ja muu info üürilepingusse kirja.
Kindlasti tuleb alati sõlmida kirjalik üürileping, kuhu panna täpselt kirja poolte kohustused, üürimakse suurus ja maksetähtaeg, kommunaalmaksetega seonduv ning sanktsioonid. Leping on soovitav sõlmida tähtajalisena ilma automaatse pikenemiseta ning ühe sanktsioonina sätestada lisaks viivisele ka lepingu automaatne lõppemine üürimaksega viivitamise korral. Vaidluste vältimiseks tuleb võtmete üleandmisel sõlmida üleandmis-vastuvõtmisakt, mis peaks sisaldama korteri seisukorra kirjeldust koos fotodega, sisustuse loetelu (mööbel, kodutehnika jne) ning mõõdikute näite.
Rahalised hoovad probleemide vältimiseks
Kindlasti tuleks üürimakseid küsida igakuiselt ja ettemaksuna, vastasel juhul võib viimase kuu üür kergesti saamata jääda. Vältimaks vaidlusi korterile tekitatud kahjustuste ja kadunud sisustuse osas, tasuks üürnikult küsida tagatisraha näiteks ühe kuu üürisumma ulatuses. Probleemide korral saab selle arvelt siis kahjustuste kõrvaldamist rahastada või uut sisustust soetada. Kui aga muresid pole, makstakse see üürnikule tagasi.
Kommunaalmaksete osas on mõistlik hoida jäme ots enda käes. Laske kõikvõimalikud arved saata enda e-postile ning tasuge need ise, lisades kommunaalmaksed üürisummale. Kui kommunaalmaksete tasumine on jäetud üürniku hooleks, pole harvad juhtumid, kus üürnik seda ei tee ning hiljem tuleb võlg koos viivistega tasuda omanikul. Üürnikult tagantjärele selle võla kättesaamine on võimalik, kuid tülikas ja ajamahukas.
Seadus on üürniku poolel
Kui aga üürnik on tõeliselt pahatahtlik, keeldub vaatamata võlale lahkumast ning isegi vahetab korterilukud, tõotab temast vabanemine kujuneda tõeliseks odüsseiaks, sest Eesti seadus on vägagi üürniku poolel. Kindlasti ei soovita omakohtu teel asju lahendada: on ette tulnud, et kus liiga jõuline tegutsemine on päädinud üürileandja enda kriminaalkorras süüdimõistmisega ebaseadusliku väljatõstmise tunnustel.
Võimalused terroriseeriva üürniku vastu politsei abi otsida on suhteliselt piiratud, kuna enamasti on tegemist tsiviilvaidlusega, mille lahendamisega politsei tegeleda ei saa. Tsiviilvaidlus eeldab, et võlga ja korteri vabastamist tuleb nõuda kohtus. Kui arvestada seda, et 2011. aasta esimesel poolel oli tsiviilmenetluse keskmine pikkus esimese astme kohtutes 160 päeva, siis ei tasu loota kiiret lahendust. Ilma kehtiva õigusabikulude kindlustuse lepinguta tuleb lisaks tasuda sadu eurosid riigilõivu ning võibolla palgata ka juriidiline esindaja, et dokumendid oleksid korrektselt koostatud ning kohtuvaidlus ei sumbuks. Üürivõla sissenõudmisel võib väiksemate kuludega ja kiiremini abi saada maksekäsu kiirmenetlusest, kuid pahatahtliku üürniku väljatõstmise vastu sellest rohtu pole.
Alles pärast jõustunud kohtuotsust saab kohtutäiturilt paluda abi üürnikust vabanemisel ja võla kättesaamisel, kui too kohtuotsus kättesaamisel seda ise pole täitma asunud. Kaheldav on, kas lõppkokkuvõttes tuhandeid eurosid maksta võiv kolgata tee pahatatliku võlglase väljasaamiseks teile kuuluvast korterist on õiglane. Seaduslik on see paraku küll.
Kas tõesti võib loata võõras korteris elada?
Kui tähtajaline üürileping on lõppenud või õnnestub tõendada selle automaatset lõppemist võla tõttu, võib siiski üritada politsei abil oma korterisse pääsemist ning üürnikust lahtisaamist. Nimelt kirjeldab karistusseadustiku paragrahv 267 “võõrast hoonest, ruumist, sõidukist või piirdega alalt selle valdaja poolt esitatud lahkumise nõude ebaseadusliku täitmata jätmist”. Kui õnnestub tõestada, et üürniku käitumisel on selle süüteo koosseis olemas, võib teda oodata kuni 400-eurone trahv või arest.
Siiski võib karistusõiguslike vahenditega üürniku terrorist vabanemine olla suhteliselt keerukas. Kindlasti tuleb enne politseisse pöördumist valmis panna korteri omandiõigust, üürisuhte lõppemist ja seadusliku lahkumisnõude eiramist käsitlev dokumentatsioon. Paha ei tee ka mõnelt juristilt abi palumine süüteoteate koostamisel ja politseiga suhtlemisel, sest vastasel juhul võidakse tegevusest keelduda ja väita, et tegemist on tsiviilvaidlusega.
Maiko Kalvet
D.A.S. Õigusabikulude Kindlustuse juhatuse liige
