Voldemar ja Elfriede Lenderi mälestusmärgi rajamiseks moodustatud komisjoni otsuse kohaselt oleks mälestusmärgile parim ja põhjendatuim asukoht kuulsa koolimaja vahetu naabrus.
„Seega otsustas komisjon, et mälestusmärk võiks paikneda endise Lenderi koolimaja poolses Politseiaia pargi osas või alternatiivse variandina lausa koolimaja ees,“ ütles komisjoni esimees, Tallinna Linnaplaneerimise Ameti juhataja Anu Hallik-Jürgenstein. „Komisjoni hinnangul võiks dialoogi loomiseks kaaluda ka mälestuskompleksi paiknemist osaliselt koolimaja ees ning osaliselt pargi servas, vaatega koolimajale.“
Hallik-Jürgenstein lisas, et kaalumisel oli mitmeid asukohti, kuid väljavalitud asukohta pidas komisjon üksmeelselt vaieldamatult sobivaimaks.
Tallinna linnavolikogu otsuse kohaselt rajatakse linna ajalukku sügava jälje jätnud abielupaarile mälestusmärk Eesti Vabariigi 100. juubeliaastaks. Voldemar ja Elfriede Lenderil on oluline tähtsus ja roll Tallinna ja Eesti ajaloos. Voldemar Lender oli aastail 1906-1913 esimene eestlasest Tallinna linnapea. Selleaegne majatüüp on saanud ajastu märgina Lenderi nime. Tallinn vajas toona suurel hulgal uusi maju, sest uute suurte tööstusettevõtete rajamine kasvatas hoogsalt linna elanikkonda. Lenderi-tüüpi maja on 19. sajandi lõpus ja 20. sajandi alguses Tallinnas laialdaselt ehitatud puidust odav üürimaja, mis oli algselt kahekorruseline, sümmeetrilise fassaadiga, lihtne ja väikeste korteritega. Tänagi on neid alles tervelt tuhatkond. Kõige enam Lenderi tüüpi maju on säilinud Pelgulinnas, Kalamajas, Kelmikülas, Kassisabas, Uues Maailmas, Kitsekülas, pisut vähem Kadriorus, Veerenni, Tatari, Raua, Torupilli ja Sikupilli asumites. Nimetatud asumid on kuulutatud miljööväärtuslikeks hoonestusaladeks.
Voldemar Lenderi kõrval on Eesti ajaloos oluline tegelane ka tema abikaasa Elfriede Lender, kelle eestvedamisel alustas 1907. aastal Tallinnas tööd temanimeline tütarlaste eragümnaasium. See oli esimene eesti tütarlaste kool Eestimaa kubermangus.
