Tänavu annab linn restaureerimistoetust ühekokku 37-le miljööväärtusliku ja muinsuskaitse all oleva hoone omanikule, teiste seas toetab linn Kadriorus aadressil Poska 41 asuva ajaloolise ja võluva hoone esifassaadi restaureerimist 20 000 euroga.
Abilinnapea Andrei Novikovi sõnul on linnal hea meel, et kinnistu uus omanik on võtnud eesmärgiks restaureerida 20 aastat kasutuseta seisnud Kadrioru pärli ja mälestise. „Vaieldamatult püüab Poska 41 elamu silma rikkaliku puitpitsdekoori ja omanäolisusega. Mõni aeg tagasi võis küll tunduda, et hoone on jäänud elu hammasrataste vahele, sest kasutuseta seisnud puitmaja seisukord pidevalt halvenes. Ent sel aastal sai hoone uue omaniku, kes on kätte võtnud suuremahulise projekti ja soovib muinsuskaitsealuse hoone täielikult restaureerida ja korrastada,“ rääkis Novikov. „Käesoleva aasta kõige suurema Tallinna restaureerimistoetuse saaja ongi Poska 41 kinnistu omanik ning võttes arvesse mälestise olulisust, siis otsustasime toetada 20 000 euroga hoone esifassaadi restaureerimistöid. Ainuüksi fassaadi puitpitsi restaureerimine on väga kulukas, liiati peab mälestise omanik arvestama, et töid peab tegema tegevusloaga ettevõtte. Niisamuti tuleb omanikul ka hoonele uus katus paigaldada.“
1997. aastal kultuurimälestiseks tunnistatud hoone ehitati 1880. aastate teisel poolel ja oli kavandatud õigeusu preestri elamuks.
Poska 41 asuv eramu on insener-tehniku Aleksei Fedotovi üks väheseid säilinuid hooneid Tallinnas. See on üks esimesi maju ajaloolises vana-slobodaas ehk Kadrioru lossi ja pargi teenijate alevis, mis paiknes pikema küljega tänava poole ulatudes krundi ühest servast teiseni.
18.-19. sajandil oli seal võrreldes teiste Tallinna eeslinnadega suurem venekeelse elanikkonna osakaal ja sellest ka nimetus slobodaa ehk vene eeslinn, agul. Piirkond hakkas kujunema 18. sajandi esimesel poolel koos lossikompleksi rajamisega, alale olid iseloomulikud pikad kitsad ühtlase laiusega kinnistud ja hoonete paiknemine tiheda reana tänava ääres. 19. sajandi teisel poolel kolis slobodaa majadesse lisaks lossiga seotud inimestele ja nende peredele ka muud elanikkonda. 19. sajandi viimasel veerandil ehitati selliseid rikkalikult dekoreeritud fassaadidega hooneid – eriti kuurortites ja suvituskohtades, milleks Kadriorg selleks ajaks ka kujunes.
