Luminor: koroona mõju kinnisvarale on möödas ja turg jälle aktiivne

Luminor BankLuminori peaökonomisti sõnul käib kinnisvaraturg majandusega sama sammu ja nii nägime mullu aprillis eriolukorra ajal, kuidas korterite tehinguaktiivsus kukkus järsult, langedes aastases võrdluses lausa 40%. Samas taastus tehinguaktiivsus koos majanduse paranemisega III kvartalis ja aasta viimases kvartalis ületas see uue kinnisvara toel aastatagust taset 10%.  
 
„Koroonapandeemia suurem mõju kinnisvarale on möödas ja hinnalangust enam oodata ei tasu,“ rääkis Luminori peaökonomist Tõnu Palm. „Aasta lõpp oli erandlikult tugev ja siia andsid olulise panuse Harjumaa ja esmamüügid. Uute korterite osakaal eluruumide tehingutes kasvas IV kvartalis rekordilise 26%-ni.“

Palmi kinnitusel kasvab ka uute korterite hind teistest segmentidest kiiremini ning suureneb hinnalõhe Tallinna ja muude Eesti piirkondadega. Uute korterite tehingute maht langes mullu aprillis 27% (kogu turu tehingutemaht -40%), mis tähendab, et uued korterid on püsivama väärtusega. Korterite hind liigub kiiremini kui majade hind, kus ka ruutmeetri maksumus on soodsam kui korterites.

Palmi sõnul on kinnisvaraturul taastumine tehinguaktiivsuses toimunud mõnevõrra kiiremini kui majanduses. „Hindade puhul ei toimunud sellist suurt langust, mida kevadel kartsime. Selle üheks põhjuseks oli ka see, et majanduse seis enne koroonakriisi oli hea ja kinnisvara polnud enne kriisi ülehinnatud. Tööturul suudeti halvem ära hoida, kuna riik lasi eelarve defitsiiti, toetas palku, pensionid kasvasid ning koomale ei tõmmanud ka riigi kulusid. See tähendas, et ligi kolmveerand peredest suutsid säilitada oma majanduslikku olukorda,“ selgitas ökonomist.

Palmi kinnitusel kukkus koroonakriisiga eeskätt tehinguaktiivsus, aga hindu hoiti ning arendajad ei teinud odavmüüki. Septembrist läks müük jälle lahti ja ka laenumahud taastusid. Näiteks novembris oli Luminori andmetel kodulaenude maht 13% suurem kui aasta varem samal ajal. Kogu kodulaenuportfelli maht on aasta baasil 6% plussis. „Sarnast kerget kasvutrendi näeme täna ka Soomes ja Rootsis. Näiteks kahetoaliste uute korterite hinna aastakasv on teise ja kolmanda kvartali keskmisena püsinud ka Soomes plusspoolel, Helsingis ca 3,9% juures,“ ütles Palm.

Palm lisas, et pikem hinnatrend kinnisvaraturul on olnud stabiilset kasvav. Detsembris maksis Tallinna korteri ruutmeeter keskmiselt 2264 eurot, mis on ajaloo kalleim tase. Viimase kümne aastaga on seega Eesti korteriomandi keskmine ruutmeetrihind kosunud 630 eurolt ca 1518 eurole, mis teeb kasvuks 120%. Tallinnas on kinnisvara ruutmeetri hind kasvanud keskmisest 10% kiireminigi. Kui dekaad varem tuli ruutmeetri eest tasuda Tallinnas 960 eurot, siis nüüd pea 2200 eurot, mis teeb 130% hinnakasvu. Uue kinnisvara ruutmeetri hinnad küündivad 3000 euro kanti ja väljaspool Tallinna 2000 euro kanti.

Saabunud aastale ette vaadates ütles Palm, et majandus pöördub tänavu langusest kasvule, kuid tööpuuduse mõningane kasv jahutab tarbijate kindlustunnet. Tööturu olukord paraneb märgatavalt järgmise aasta teises pooles. „Selle aasta teine pool võib tulla kinnisvaraturul päris aktiivne, seda koos majanduse ja tarbijate kindlustunde paranemisega. Praegu inimeste hoiused kasvavad, säästetakse palju. Kuna kinnisvara pakkumine uute projektide edasilükkamise tõttu veidi vähenes, siis tähendab see hindade püsimist ja ka mõnevõrra kasvamist,” lausus Palm.

Kas soovid värsket kinnisvarainfot meilile?

Sisesta e-posti aadress ja ole kursis kinnisvaraturu liikumistega!

Kinnisvarakoolis järgmisena:

28.09.2021 Kinnisvaraõiguse ABC