Viimase kümne aasta jooksul on haritava maa hind Eestis tõusnud rohkem kui Tallinna börsi indeks, mistõttu on põllumajandusmaa muutunud likviidseks ja väärtuslikuks tagatiseks.
Luminori analüütiku Olavi Pajo sõnul on haritava maa hind Eestis viimase kümne aasta jooksul kiiresti tõusnud. Kui Maa-ameti statistika järgi oli 2011. aastal tehingute mediaanhind 1151 eurot hektari eest, siis 2020. aastal oli sama näitaja juba 3610 eurot. „Kümme aastat tagasi ostetud põllumaa investeeringutootlus selle perioodi jooksul oleks seega olnud keskmiselt 14% aastas,“ märkis Pajo, lisades võrdluseks, et Tallinna börsi indeks kasvas sama ajavahemiku jooksul keskmiselt 11% aastas.
Seetõttu on põllumajandusmaa Pajo sõnul muutunud likviidseks ning väärtuslikuks tagatiseks. „Maa hinna osas on olemas lihtsasti kättesaadav, usaldusväärne ja kiiresti uuenev Maa-ameti hinnastatistika. Lisaks on maal kui varaklassil olemas piisav likviidsus, näiteks vahetas ainuüksi eelmisel aastal omanikku 15 000 hektarit põllumaad, mis on ca 1,5% kogupinnast,“ rääkis Pajo.
Pangad annavad täna maa vastu laenu kuni 80% väärtusest ja kuni 30-aastase tagasimaksegraafiku alusel. Kui maad kasutatakse põllumajanduslike hoonete ehituse finantseerimisel lisa- või põhitagatisena, on pangal võimalik pakkuda oluliselt paremaid finantseerimistingimusi. „Sageli osutubki ehitamiseks laenu saamine võimalikuks ainult seetõttu, et tagatiseks on võimalik seada hüpoteek nii ehitatavale objektile kui ka põllumaale. Viimase aastate praktika näitabki, et pikaajalist laenu vajalike investeeringute jaoks maa tagatisel küsitakse ja antakse üha rohkem,“ lausus analüütik.
Samas rõhutas Pajo, et maa hinna kasv ei ole põllumeeste jaoks siiski ainult hea uudis, vaid tuleb omada ka pragmaatilist vaadet. „Külvipinna suurendamiseks täiendava või senise rendimaa ostmine muutub üha kallimaks, vajades kõrgemat võimendust,“ selgitas analüütik. „Oluline on mõista riski, et teatud hinnataseme juures muutub maa ostmine laenuga ettevõtte põhitegevuse rahavoole kahjulikuks, sest ostuks võetava laenu aastamakse võib osutuda suuremaks kui lisanduv tulu.“
Pajo lisas, et kui ettevõtja kogu laenukoormus pärast täiendavat maaostulaenu jääb mõõdukaks ja kohustuste teenindamiseks vajalik aastane rahavoog on piisava kattega, siis finantseerivad pangad põllumajandusmaa ostu meelsasti.
