Maa-ameti andmetel tehti 2019. aastal hoonestamata elamumaaga ligi 2400 ostu-müügitehingut, mis oli 11% vähem kui 2018. aastal. Hoonestamata elamumaa tehingute koguväärtus oli ligi 118 miljonit eurot, vähenedes 2018. aastaga võrreldes 1%.
Võrreldes 2018. aastaga on hoonestamata elamumaa sektoris kaasatud rahalise kapitali maht vähenenud enim Harju maakonnas – kusjuures täpselt samas mahus, kui Tartu maakonnas toimunud suurenemine – ligikaudu 8,4 miljonit eurot. Tehingute osapoolte jaotumine jäi 2019. aastal üldjoontes samaks võrreldes aastataguse ajaga.
„Hoonestamata elamumaa ruutmeetri mediaanhind kasvas aastaga ligi 2% ja jõudis 2019. aastal viimase 11 aasta kõrgeimale tasemele – 10,8 eurot ruutmeeter,“ selgitas Maa-ameti kinnisvara hindamise osakonna peaspetsialist Johannes Nõupuu. „Kui arvestada, et mediaanhind tõusis varasema aastaga võrreldes vaid 0,2 eurot ruutmeetri kohta, siis võib väita, et üldine hinnatase sektoris on viimasel kahel aastal pigem stabiilne,“ märkis ta.
Hoonestamata elamumaaga tehtud tehingute hinnatase oli kõrgeim Harju maakonnas, kus 2019. aastal oli tehingute ruutmeetri mediaanhind 25,6 eurot. Mediaanhinna vähenemine võrreldes 2018. aastaga oli ligi 4%, kuid antud juhul tuleb arvestada, et 2018. aastal toimus Harju maakonnas oluline hinnatõus. Harju maakonnale järgnesid Tartu maakond (16,6 eurot ruutmeeter, aastaga kasvas mediaanhind 7,7%) ja Pärnu maakond (9,0 eurot ruutmeeter, aastaga langes mediaanhind 2,4%). Madalaim mediaanhind oli 2019. aastal Põlva maakonnas, kus hoonestamata elamumaa tehingu puhul oli ruutmeetri hind 0,5 eurot.
Hoonestamata elamumaa krundi omandamiseks oli 2019. aastal vaja üle 20 000 euro Harju maakonnas (keskmiselt 70 002 eurot), Tartu maakonnas (45 481 eurot), Pärnu maakonnas (23 403 eurot) ning Hiiu maakonnas (22 499 eurot). Krundi keskmine pindala on maakonniti väga erinev, mistõttu võib oluliselt odavamas piirkonnas keskmise krundi tervikhind osutuda võrdväärseks asukoha tõttu kõrgema ühikuhinnaga krundi omaga.
