Maja ehitamise tähtsaim etapp on sobiva projekti tellimine

Nn. kataloogimajade valmisprojektidega on enamasti kõik korras selles mõttes et nad on piisavalt põhjalikult läbi töötatud ja nendes esinevad suuremad vead on parandatud.

Tellimisel tehtud projektidega kipub aga olema üpris palju probleeme. Probleemid saavad alguse loodetavast kokkuhoiust. Nii tellitakse elamu projekt kokkuhoiu kaalutlustel võimalikult väikeses mahus.

Sisuliselt loobutakse tööprojekti koostamisest ja ehitajale pistetakse pihku eelprojekti mahus dokumentatsioon. See tähendab et tavalise eramaja projekti graafiline osa koosneb asendiplaanist, vundamendi ja korruste plaanidest, vaadetest ja kahest lõikest. heal juhul on lisatud ka avatäidete spetsifikatsioon.

Väga hea ehitaja saab muidugi hakkama ka nii napi infoga, aga sellisesse askeetlikusse dokumentatsiooni on sisse programmeeritud paljud standardsed vead.

Projekteerija töö peab lõppema hoonele kasutusloa saamisega, mitte poole tosina joonise tellijale üle andmisega!

Mõned soovitused eramute projektide kohta

“Maja on elamise masin”, ütles prantslane Le Corbusier. Ja see masin sisaldab suurel hulgal mitmesuguseid torusid ja juhtmeid, mis kõik peavad seintesse ja põrandatesse ära mahtuma. Seejuures soovitavalt nähtamatult.

Kui elektri-, kütte- vee- ja kanalisatsiooniprojekt tunduvad liiga kallid, tuleb kõikide juhtmete-torude kulgemine väga põhjalikult ise endal koos ehitajaga läbi mõelda. Seda nii ühe korruse piires kui korruste vahel.

Kaks drastilist näidet:

  • kanalisatsioonitoru tuleb teise korruse vannitoast esimese korruse esiku lae keskele;
  • esiku ja toa vaheline sein kukub kokku sest on kahelt poolt kaableid täis süvistatud.

Katusest sõltub maja tervis

Mida lihtsam on katus, seda kindlam

Tõsi, see on mõneti ka stiili küsimus.

Projekti seisukohast tuleks jälgida et katus ikka ehitatav oleks – et oleks kuhu panna sarikaid ja et korstnaid poleks katuse projekteerimisel ära unustatud.

Selline tegevus vajab küll spetsialisti abi aga üks lihtne soovitus siinkohal – igasugu avad ja väljaehitused (vinskapid) peaksid olema katuseharja suhtes sümmeetriliselt paigutatud, et sarikaid saaks ikka paarikaupa paigutada ega peaks neid lõpmatult vekseldama.

Vundament ja selle isoleerimine

Sügava vundamendi rajamine ilma keldrita hoonele on arusaamatu aga millegipärast levinud võte. Kui projekteerija pole uurinud maja alust geoloogiat, siis on päris lihtne võtta labidas ja ise üks kahe meetri sügavune šurf kaevata. Tavalise eramu vundeerimiseks Eesti tingimustes peaks piisama madalast vundamendist koos vertikaalse soojaisloatsiooniga.

Artikli autor on Kalle Virkus
http://www.virkus.com/kalle/

Kas soovid värsket kinnisvarainfot meilile?

Sisesta e-posti aadress ja ole kursis kinnisvaraturu liikumistega!

Kinnisvarakoolis järgmisena:

23.04.2024 Korteriühistu põhikirja ja kodukorra koostamine