Täpsustatud andmetel suurenes Eesti sisemajanduse koguprodukt (SKP) 2015. aasta III kvartalis võrreldes eelmise aasta III kvartaliga 0,7%, teatab Statistikaamet.
Sesoonselt ja tööpäevade arvuga korrigeeritud SKP suurenes 2014. aasta III kvartaliga võrreldes samuti 0,7%, kuid langes 2015. aasta II kvartaliga võrreldes 0,4%.
III kvartalis oli SKP jooksevhindades 5,1 miljardit eurot.
SKP kasvu mõjutas 2015. aasta III kvartalis enim kaubanduse, kutse-, teadus- ja tehnikaalase tegevuse ning kinnisvaraalase tegevuse lisandväärtuse suurenemine. Samuti andis Eesti majandusele positiivse panuse käibemaksu laekumise kasv ja subsiidiumide väljamaksete vähenemine.
Täpsustatud andmetel oli 2015. aasta III kvartalis Eesti majanduse suurim pidurdaja ehitus, samuti transport ja töötlev tööstus. Ehituse tegevusalal loodud lisandväärtuse langus oli põhjustatud jätkuvast ehitusmahtude vähenemisest. Töötleva tööstuse lisandväärtuse vähenemine oli III kvartalis laiapõhjaline – lisandväärtus kahanes enam kui pooltel töötleva tööstuse tegevusaladel. Samas oli puidu ja puittoodete tootmise lisandväärtus töötleva tööstuse peamine suurendaja mineraalsete toodete tootmise kõrval. Samuti suurenes puidu ja puittoodete väljavedu.
Kaupade ja teenuste eksport ning import kahanesid kumbki hinnamõjusid arvesse võttes 3%. Eesti väliskaubanduse vähenemist mõjutas enim elektroonikatoodete sisse- ja väljaveo kahanemine. Lisaks mõjutas kaupade väljaveo vähenemist keemiakaupade ning toiduainete ekspordi langus. Kaupade sisseveo vähenemisele andis olulise panuse lisaks elektroonikaseadmete impordi kahanemisele veel mineraalsete toodete, rõivaste ning jookide impordi vähenemine. 2015. aasta III kvartalis oli netoekspordi (ehk kaupade ning teenuste ekspordi ja impordi vahe) suhe SKP-sse 5,0%.
Kuigi ettevõtlussektori kasum III kvartalis aastavõrdluses suurenes, näitas rahvamajanduse arvepidamises kasutatav sarnane näitaja, kogumajanduse tegevuse ülejääk, vähenemistrendi. Nende kahe näitaja (ettevõtlussektori kasumi ja tegevuse ülejäägi) käitumine erineb seetõttu, et esimene näitaja ei sisalda varude väärtuse muutust ja teisi arvestuslikke komponente (näiteks FISIM). Ehk siis teisiti öeldes – ettevõtlussektoris näidatakse kasumit müüdud toodangult, rahvamajanduse arvepidamises toodetud toodangult.
Sarnaselt 2015. aasta II kvartaliga kahanes sisemajanduse nõudlus varude muutuse ja investeeringute vähenemise tõttu.
Kapitali kogumahutus põhivarasse kahanes hinnamõjusid arvesse võttes viiendat kvartalit järjest, kuid langustempo aeglustus. Langus oli enim mõjutatud ettevõtete investeeringute vähenemisest masinatesse ja seadmetesse. Samuti vähenesid oluliselt valitsemissektori investeeringud hoonetesse ja rajatistesse.
Lõpptarbimiskulutuste 4% kasvu toetas peamiselt kodumajapidamiste lõpptarbimiskulutuste suurenemine. Enim kasvasid kodumajapidamiste kulutused vabale ajale, mitmesugustele kaupadele ja teenustele ning rõivastele ja jalanõudele.
