Korrigeeritud andmetel kasvas Eesti sisemajanduse kogutoodang teises kvartalis aastases võrdluses 0,8 protsenti. See jääb oluliselt alla Eesti kasvupotentsiaalile ning on tingitud eelkõige nõrgast nõudluskeskkonnast, mis on majanduskriisi pärand. Täpsustatud andmetel vähenes teises kvartalis oluliselt palgatulu ja kapitalitulu vaheline ebatasakaal ja taastus investeeringute ning ekspordi kasv.
Eestit ümbritsev majanduskeskkond on endiselt nõrk. Euroopa Liidu majandus küll kasvab mõõduka kiirusega, kuid hinnatõusu puudumine ning jätkuvalt allapoole korrigeeritavad inflatsiooniootused näitavad, et kogunõudlus jääb majanduse pakkumispotentsiaalile endiselt alla. Kergelt negatiivsed intressimäärad ka pikemaajaliste võlakirjade puhul viitavad asjaolule, et nõudluse taastumise ootused on pikaks ajaks väga madalad ning ettevõtete investeerimishuvi jääb ilma täiendavate nõudluse kasvu toetavate meetmeteta tagasihoidlikuks.
Eestis on palgatulu kasv majanduskasvuga võrreldes endiselt väga kiire, kuid selle kasvutempo alaneb. Eratarbimise kasvutempo on samuti olnud kiire, kuid selle kasvutempo on viimastel kvartalitel alanenud sissetulekute kasvust kiiremini. See viitab elanike tarbimisjulguse vähenemisele ehk säästumäära kasvule. Kiire sissetulekute kasvu ja hinnalanguse tingimustes on säästumäära kasv arusaadav, kuna paljud majapidamised peavad oma laenukoormust endiselt liiga kõrgeks. Samas on elanike säästumäär tõusnud ajalooliselt väga kõrgele tasemele ning niigi nõrgas nõudluskeskkonnas tähendab see ettevõtete jaoks tagasihoidlikke müügikäibeid, mis omakorda pärsib nende investeerimishuvi.
Aegridade täpsustamise tulemusena selgus, et palgatulu ennakkasv ettevõtete kasumite ees on aastatel 2013–2014 olnud seni arvatust oluliselt väiksem. See tähendab, et järsu kohandumise riskid tööturul on seni kardetust väiksemad. 2015. aastal see tasakaalustamatus praegustel andmetel taas süvenes, kuid enne täiendavatel andmeallikatel põhinevat täpsustust järgmisel sügisel on selle usaldusväärsust raske hinnata.
Esimese poolaasta tulemuste põhjal on selge, et nii 2016. kui ka 2017. aasta majanduskasv jääb kevadel prognoositust oluliselt madalamaks. Uue majandusprognoosi avaldab rahandusministeerium järgmise nädala neljapäeval.
Madis Aben
Rahandusministeeriumi fiskaalpoliitika osakonna analüütik
