Eesti Konjunktuuriinstituudi ekspertide-analüütikute hinnangul pole majandusolukord kolmanda kvartali jooksul muutunud ega paranemisootused täitunud, kuid majanduse üldolukorra hinnang on rahuldav. Eesti majanduse hetkeolukorda hindasid eksperdid 5 punktiga, mis on 0,2 punkti vähem kui eelmisel vaatlusel juunis.
Majanduskasv jäi esimesel poolaastal allapoole prognoose ulatudes ühe protsendini kuigi oodati kaheprotsendilist kasvu. Majanduskliima indeks tõusis 5,5lt 5,7-le punktile.
Kõige nõrgem näitaja Eesti majandususaldusindeksis on investeeringud. Kuigi juulis olid hinnangud muutunud optimistlikumaks, siis septembris toimus taas indeksi langus. Koguni 63 protsenti ekspertidest hindas olukorda halvaks. Võrreldes juuli küsitluse tulemusi, siis Eestis oli see tulemus kehvim lähiriikide hulgas. Samas tulevikuperspektiivi hinnati investeeringute juures heaks. Samuti arvas 63 protsenti ekspertidest, et kuue kuu pärast on seis parem.
“Loodame, et investeeringute poolel on trendis tulemas kauaoodatud pööre ja need hakkavad kasvama, vähemalt langus on peatunud. Riik suunab oma peatähelepanu tööstuse arendamisse, mis aitab kaasa ka rahvusvahelise konkurentsivõime kasvule,” ütles Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi majandusarengu asekantsler Viljar Lubi. Konkreetsete näidetena nimetas Lubi suurinvestori toetusmeedet, elektrihinnaerisust suurtarbijatele ning tööstuspoliitika rõhuasetust digitaliseerimisele.
Hinnangud eratarbimisele püsivad endiselt kõrgel tasemel. 84 protsenti ekspertidest pidas olukorda heaks. Tarbijate kindlustunne on kõrge ning püsikaupade ostuaktiivsus suur. Lisaks investeerimisele suudavad tarbijad ka järjest rohkem säästa. 22 protsenti vastanud peredest tunnetab oma heaolu paranemist eelnevatel kuudel ja 26 protsenti ootab paranemist järgnevatel kuudel. Samas tuleviku suhtes oldi veidi enam kõhklevad ning 11 protsenti ekspertidest arvas, et olukord muutub halvemaks.
Väliskaubanduse suhtes on küsitletud eksperdid positiivselt meelestatud. 53 protsenti hindajaid loodab ekspordimahu kasvu ning ükski küsitletutest ei uskunud ekspordimahu langust.
Hinnad hakkavad ekspertide hinnangul tõusma, kuue kuu perspektiivis ootab hindade tõusu 87 protsenti küsitletutest.
Majandusprobleemidest on endiselt kõige teravamad oskustööjõu puudus ja rahvusvahelise konkurentsivõime vähesus, mis 9-palli skaalal said vastavalt 7,3 ja 6,1 punkti. Uue näitajana on uuringusse lisatud küsimus korruptsiooni kohta, kuid vastajate hinnangul ei ole see probleemiks Eesti majanduses (2,1 punkti 9st).
Tööstussektoril läheb hästi. Baromeeter on viimase kolme aasta kõrgeimal tasemel ning samuti kõrgem pikaajalisest keskmisest. Järgneval kolmel kuul oodatakse samuti toodangumahu kasvu. Väga tugev on kindlustunne metalltoodete tootmises (+30 punkti), toiduainete tootmises (+29 punkti) ja tekstiilitootmises (+27 punkti). Nõrgem on olukord masinate ja seadmete tootmises (-13 punkti).
Raha laenamise võimalused on tööstusettevõtetel head. 18 protsenti vastanutest arvas, et pangad suhtuvad soosivalt ning 74 protsenti pidas olukorda normaalseks.
Tugeva positiivse arenguga paistab silma ehitussektor, kus kindlustunne on tõusnud jälle plusspoolele. On paranenud nii tellimused, kui ka hinnangud hõivele. Ebapiisavat nõudlust pidas oluliseks kasvu pidurdavaks teguriks 40 protsenti ettevõtetest, mis oli viimase kolme aasta madalaim näitaja. Taas on päevakorrale tõusnud tööjõupuudus, mida nimetas 28 protsenti vastanutest.
Jaekaubandusettevõtete kindlustunne küll langes, aga jäi plusspoolele. Jaekaubandussektor erineb teistest seetõttu, et siin on vähenenud pankade valmisolek ettevõtetele laenu anda ning 17 protsenti küsitletutest peab pankade suhtumist piiravaks.
