Statistikaameti kiirhinnangu järgi Eesti majandus esimeses kvartalis kasvas aastavõrdluses 1% ja kahanes kvartalivõrdluses 1%.
Viimaste kvartalite jooksul on mõnevõrra suurenenud eksportiva sektori panus majanduskasvu, kuid siseturgu teenindavate tegevusalade areng oli kahesuunaline. Ehitussektor oli esimeses kvartalis languses, peegeldades investeeringute kasvu aeglustumist. Kaubandussektor aga kasvas, mis näitab tarbimise kasvu jätkumist. Tarbimist toetab ka majapidamiste kõrge kindlustunne. Võrreldes 2012. aasta neljanda kvartaliga mõjutas käesoleva aasta alguses majanduskasvu tõenäoliselt negatiivselt netotootemaksude laekumine.
Eksport kasvas esimeses kvartalis kiiresti, kuid suhteliselt nõrk väliskeskkond ei soosi veel ekspordi laiapõhjalist kasvu. Eksportiva sektori kasvu piirab praegu Euroopa majanduse tagasihoidlik seis. See peegeldub ka Eesti tööstussektori ekspordis, mis suurenes esimeses kvartalis peamiselt tänu euroalavälistele turgudele, kusjuures tööstuse eksport euroalale oli eelmise aasta tasemel. Euroopa majanduse tugevamat kasvu oodatakse alates käesoleva aasta teisest poolest.
Eesti peamiste kaubanduspartnerite Soome, Rootsi ja Venemaa majanduse madalseis on tingitud Euroopa majanduse üldisest nõrkusest. Kuigi Soome ja Rootsi tööstussektori toodangu kasvuootused on kõrgemad kui poole aasta eest, pole see veel reaalses tööstustoodangu kasvus kajastunud. Mõlema riigi tööstustoodangu maht jätkas esimeses kvartalis langustrendis. Venemaa majanduskasvu pärssis lisaks eksporditava toorme madal hind.
Peamistest kaubanduspartneritest kiirem tööstustoodangu kasv viitab Eesti tootjate tugevale konkurentsivõimele. Tööstussektori tööjõukulu kasv, mis möödunud aastal kiirenes, võib hakata edaspidi ekspordi konkurentsivõimet piirama. Kuna Euroopas on hinnasurve praegu väike, siis on tugeva konkurentsiga turgudel raske kulude kasvu müügihinda üle kanda.
Eesti Panga viimati avaldatud prognoosi kohaselt kujuneb 2013. aasta majanduskasvuks 3%.
