Eesti majanduskasv on 2013. aastal põhinenud jätkuvalt sisenõudlusel. See on tulenenud eeskätt majapidamiste sissetulekute ja tarbimise suurenemisest. Ekspordi tugi on jäänud Eesti majandusele varem prognoositust väiksemaks, kuna aasta esimesel poolel oli Eesti peamiste kaubanduspartnerite kasv oodatust kesisem. Eesti majandus oli seetõttu 2013. aasta esimesel poolel languses. Kuigi kolmandas kvartalis majanduskasv taastus, jääb aastane kasv siiski tagasihoidliku 1% juurde. Majanduskasv kiireneb eksporditurgude kosumise toel 2014. aastal 2,6%ni ning 2015. aastal 3,9%ni.
Euroala majandus on 2013. aastal elavnenud ootuspärases tempos. Kuus järjestikust kvartalit väldanud majanduslangus lõppes teises kvartalis. Euroala keskpankade koostöös valminud prognoosi kohaselt kasvab euroala majandus 2014. aastal 1,1% ja 2015. aastal 1,5%. Euroala inflatsioon jääb sellel aastal 1,4% juurde ja aeglustub järgmisel aastal 1,1%ni, sest sisenõudlus on kesine, toidutoorme hinnad langevad ja energia hinna kasv on nafta odavnemise tõttu väike. 2015. aastal oodatakse euroala inflatsiooni kiirenemist 1,3%ni. Piiratud hinnasurve tõttu oodatakse finantsturgudel väga madalate intressimäärade püsimist kogu prognoosiperioodi jooksul. Ka Euroopa Keskpanga nõukogu on kinnitanud, et rahapoliitilised intressimäärad jäävad madalale tasemele pikemaks ajaks.
Intressimäärad on püsinud Eesti laenuturul madalad ja pangalaenudele ligipääsetavus on hea, kuid sellest hoolimata on 2013. aastal kapitalimahutus põhivarasse seiskunud. Selle peamine põhjus on ettevõtete vähene investeerimisvajadus, kuna olemasolev tootmisressurss on olnud alarakendatud. Eksporditurgude taastumine peaks julgustama ettevõtteid investeeringuid põhivarasse suurendama. Tootmiskapitali laiendamine ja töötajate kapitaliga varustatuse parandamine võimaldab säilitada konkurentsivõimet ning suurendada toodangu mahtu ka olukorras, kui tööealiste inimeste hulk väheneb ja tööjõukulud kasvavad kiiresti. Vähene investeerimisaktiivsus ohustaks nii ettevõtete arenguväljavaadet kui ka majanduskasvu kestlikkust.
Hõive suurenes 2013. aasta esimesel poolel kiiresti, kuid selle kasv rauges kolmandas kvartalis. Eelolevatel aastatel on oodata hõive väikest, kuid püsivat kahanemist. Kuna hõive väheneb peamiselt rahvastiku vananemise ja väljarände tõttu, kahaneb järgmistel aastatel ka tööpuudus. Tööpuudus väheneb aeglaselt, sest ettevõtetel on võimalik olemasolevat tööjõudu intensiivsemalt rakendada, suurendades pärast kriisi vähendatud töötundide arvu.
Töötajate suurem tootlikkus, alampalga tõus ning avaliku sektori palgafondi suurenemine hoiavad majapidamiste sissetulekute kasvu hoogsana ka järgmistel aastatel. Kuigi sissetulekute kiire kasv parandab majapidamiste reaalset ostujõudu, kujutab see koos püsivalt madalate intressimääradega ohtu kinnisvara hindade ülemääraseks tõusuks.
Eesti ettevõtted on seni suutnud kiirelt kasvanud palgakulud katta hinnatõusu arvelt, kuid seda peamiselt siseturule orienteeritud tegevusvaldkondades. Väliskonkurentsile avatud tegevusaladel pole see samas ulatuses olnud võimalik. Majanduses tervikuna on palgakasv edestanud tööjõu tootlikkuse kasvu, kuid prognoosi kohaselt palga ja tootlikkuse kasvu kooskõla majandusaktiivsuse suurenemise toel taastub. Kui majanduskasv jääb kesisemaks, võib eelkõige eksportivatel ettevõtetel kiire ja püsiva palgakasvu tõttu olla raske säilitada kasumlikkust, ning see võib viia töötajate arvu vähendamiseni.
Tarbijahinna kasv püsib Eestis järgmistel aastatel mõõdukas ning ulatub 2014. aastal 2,1%ni ja 2015. aastal 2,9%ni.Varasemate aastatega võrreldes aeglasem hinnakasv on tingitud osaliselt sellest, et 2014. aasta alguses taandub tarbijakorvi võrdlusbaasist elektri järsk kallinemine. Hinnasurvet vähendab ka nafta odavnemine. Importtoodete hinnad hakkavad vastavalt euroala majanduse kosumisele tasahaaval kasvama. Alusinflatsioon samal ajal kiireneb, mida mõjutavad kodumaised tegurid ja eelkõige palgakasv. Hinnakasvu ümbritsevad pigem tõusuriskid, kuna maailma majanduskasvu oodatust kiirema taastumise korral hakkab nõudlus toormete, sh nafta hinnataset tõstma.
Valitsemissektori eelarvepositsioon püsib järgmisel kahel aastal tugev. Eelarve kulud ületavad siiski tulude mahtu kõigil prognoosiaastatel. Struktuurne eelarvepositsioon ehk eelarve ilma majandustsükli mõjuta jääb prognoosiaastatel ülejääki, kuid selle suurus väheneb. Valitsuse otsus keskenduda struktuursele ülejäägile ja lükata nominaalse tasakaalu saavutamine edasi ei pruugi olla põhjendatud, kuna majandustsükli hinnangud on mõneti vastuolus. Kuigi majandus tervikuna jääb oma tootmispotentsiaalile alla, on hõive, palga ja eratarbimise kiire kasv suurendanud maksulaekumist ning majandustsükli negatiivne mõju eelarvepositsioonile on seega väiksem. Kui lükata nominaalse tasakaalu eesmärki korduvalt edasi, siis ohustab see ranget eelarvedistsipliini ega võimalda riigil suurendada reserve, millega negatiivsete riskide realiseerumise korral majandust tasakaalustada.
| Erinevus eelmisest prognoosist |
|||||||
|
2012 |
2013 |
2014 |
2015 |
2013 |
2014 |
2015 |
|
| SKP jooksevhindades (mld eurot) |
17,42 |
18,39 |
19,46 |
20,99 |
0,51 |
0,23 |
0,25 |
| SKP püsivhindades, muutus (%) |
3,9 |
1,0 |
2,6 |
3,9 |
-1,0 |
-1,6 |
-0,4 |
| Tarbijahinnaindeks, muutus (%) |
3,9 |
2,9 |
2,1 |
2,9 |
-0,1 |
-0,4 |
0,2 |
| Ühtlustatud tarbijahinnaindeks, muutus (%) |
4,2 |
3,3 |
2,3 |
3,0 |
0,0 |
-0,4 |
0,0 |
| SKP deflaator, muutus (%) |
3,3 |
4,6 |
3,1 |
3,8 |
1,5 |
-0,2 |
0,4 |
| Jooksevkonto (% SKPst) |
-1,8 |
-1,9 |
-1,9 |
-1,5 |
-1,1 |
-1,1 |
-1,3 |
| Eratarbimine püsivhindades, muutus (%) |
4,9 |
4,8 |
3,4 |
3,9 |
1,8 |
0,0 |
0,0 |
| Valitsussektori tarbimine püsivhindades, muutus (%) |
3,8 |
0,0 |
1,7 |
1,2 |
-1,0 |
0,2 |
-0,3 |
| Kapitali kogumahutus põhivarasse püsivhindades, muutus (%) |
10,9 |
-2,8 |
3,6 |
6,1 |
-4,3 |
-3,2 |
0,6 |
| Eksport püsivhindades, muutus (%) |
5,6 |
2,0 |
3,1 |
7,0 |
-5,9 |
0,0 |
1,0 |
| Import püsivhindades, muutus (%) |
8,8 |
3,0 |
3,0 |
6,9 |
-2,8 |
-0,3 |
1,2 |
| Tööpuuduse määr (%) |
10,2 |
8,7 |
8,5 |
8,3 |
-0,5 |
-0,3 |
-0,2 |
| Hõive residendist tootmisüksustes, muutus (%) |
2,2 |
2,3 |
-0,4 |
-0,3 |
0,5 |
-0,5 |
-0,2 |
| SKP töötaja kohta püsihindades, muutus (%) |
1,7 |
-1,3 |
3,0 |
4,2 |
-1,5 |
-1,1 |
-0,3 |
| Reaalne palgafond palgatöötaja kohta, muutus (%) |
2,2 |
0,8 |
3,7 |
4,7 |
-0,2 |
0,1 |
0,4 |
| Keskmine brutokuupalk, muutus (%) |
5,9 |
7,8 |
6,6 |
7,7 |
2,7 |
0,2 |
0,3 |
| Erasektori laenujääk perioodi lõpus, muutus (%) |
1,6 |
1,6 |
4,1 |
5,8 |
-2,1 |
-0,9 |
0,1 |
| Brutovälisvõlg (% SKPst) |
95,4 |
91,6 |
88,9 |
84,2 |
-2,7 |
0,1 |
1,4 |
| Eelarve tasakaal (% SKPst) |
-0,2 |
-0,2 |
-0,3 |
-0,1 |
0,1 |
-0,3 |
-0,3 |
