Viimasel ajal on palju tolmu keerutatud investeeringute tulumaksust vabastamise üle. Kas on sel ka mõju kinnisvaraturule?
Kuna üle poole ettevõtete ja asutuste põhivarasse tehtavatest investeeringutest tehakse ehitistesse ja maasse (ESA andmetel 1997. a. – 53,2%), siis seega on tulumaksuvabastuse rolli raske ülehinnata.
Investeeringute tulumaksuvabastuse idee seisneb investeeringute soodustamise läbi kogu majandustegevuse soodustamises pikaajalises perspektiivis. Ei ole ette näha, et täna või homme hakkaks Eestit kui soodust asupaika ründama lähi- ja miks mitte ka kaugemate regioonide suurettevõtted, kuid järgmise millenniumi alguses on see korraliku lobby-töö puhul täiesti võimalik.
Võimalikud Eestisse investeerijad võivad ühest küljest tuua siia tootmistegevuse, kuid sama hästi ka ettevõtete (regionaalsed) peakontorid. Kui kontorite pea ainsaks võimalikuks asupaigaks saab olla pealinn Tallinn, kus on parimad kommunikatsioonivõimalused, siis tootmistegevust saab arendada ka teistes Eesti regioonides, kus vaid leidub läheduses piisav hulk kvalifitseeritud tööjõudu.
Tootmistegevuse Eestisse meelitamiseks tuleb potentsiaalsetele investoritele pakkuda infrastruktuuride ja kommunikatsioonidega hästivarustatud kaasaegseid kinnisvaraobjekte eelkõige logistiliselt soodsates asupaikades, millest senini on Eestis vajakajäämist märgata.
Võimul oleva valitsuse koalitsioonilepingus on seda nimetatud tehnokülaks, mille arendamiseks on era- ja riikliku kapitali kõrval plaanis kaasata ka Euroopa Liidu vastavaid fonde.
Läänemaailmas on tehnokülade (nimetatakse ka tehnopark, tööstuspark) idee ammutuntud. Tehnokülad asuvad ülikoolidest teaduskeskuste läheduses ning kasutavad nende teaduslikku potentsiaali innovatiivsete lahenduste väljatöötamisel. Eesti mastaapide puhul ei oleks oluline, kas tehnoküla asub lähemal Tallinna ülikoolidele või Tartu Ülikoolile. Eesti oludes muutub hoopis olulisemaks maksusoodustuste ja muude investeeringuid soodustavate tegurite olemasolu, mida pakuvad välismaised tehnokülad. Ilma Eestipoolsete soodustusteta pole lootustki, et võimalik investor otsustaks Eesti tehnoküla kasuks. Investeeringute tulumaksust vabastamine on üks osa kompleksist, mis peab investori just nimelt Eestisse meelitama.
Kokkuvõtteks võib öelda, et tõenäoliselt veel lähiajal ei ole investeeringute tulumaksu vabastamisest tingitud mõju kinnisvarasektoris märgata. Pikemas perspektiivis on sel siiski kindlasti positiivne efekt, mis väljendub turubaasi laienemises ning turu aktiveerumises – seda juhul kui kaasatakse integreeritult ka aktiivne ja tõhus lobby-töö potentsiaalsete investorite seas, rakendatakse koalitsioonileppest tuttav tehnokülade idee ning suudetakse pakkuda stabiilset seadusandlikku raamistikku nii uutele kui ka juba Eestis olemasolevatele investeerijatele.
Artikkel on avaldatud 08.09.1999 väljaandes Eesti Päevaleht – http://www.epl.ee/artikkel.php?ID=56212
