Täna parlamendis toimunud korteriomandi- ja korteriühistuseaduse esimesel lugemisel märkis Riigikogus korteriühistute toetusrühma juhtiv Margus Hanson (Reformierakond), et seaduse vastuvõtmine muudab ühistute tegevuse lihtsamaks ning ka korteriomanikud ei pea edaspidi otsima oma õigust erinevatest seadustest ja kohtulahenditest.
Riigikogu liige juhtis tähelepanu asjaolule, et uus seadus puudutab väga paljusid. Eestis on umbes 21 000 korteriomandite esemeks olevat kinnisasja ja umbes 470 000 korteriomandit. Korteriühistute ligikaudne arv on hetkel aga vaid 9500. Uue seadusega tekib kõigile kortermajadele konkreetne raamistik, et nad hakkaksid tegutsema korteriühistutena.
„Edaspidi kantakse kõik korteriühistud ja ka ühistu kohustused avalikku korteriühistute registrisse. See annab muuhulgas võimaluse korteriostu puhul ostjal saada infot ühistu kohustuste kohta mugavalt avalikest allikatest,“ rääkis Hanson.
Korteriühistute toetusrühma juhtiv saadik kinnitas, et ühistute esindajatega tehti seaduseelnõu valmimisel tihedat koostööd. Mitmed esitatud ettepanekud said eelnõusse kirja. Töö seaduse ettevalmistamisel jätkub. Osapooli, keda asi puudutab, informeeritakse ja kaasatakse tulevikuski.
„Tunnustada tuleb ka finantsasutuste valmisolekut lahendada seaduse regulatsiooniga see probleemipundar, mida võib ühistu ja korteriomaniku jaoks kaasa tuua mõne korteri realiseerimine võlgade katteks,“ lausus Hanson.
Hanson märkis oma ettekandes sedagi, et loodab uue seaduse kehtimahakkamist varem, kui 2018. aastal nagu eelnõu praegu ette näeb.
