Merko juhitud konsortsium annab Ülemiste liiklussõlme tellijale üle enne lepingutähtaega

Homme annab Merko juhitud konsortsium tellijale üle Eesti ühe keerukaima terviklikult lahendatud infraprojekti, Ülemiste liiklussõlme, mis valmis enne lepingutähtaega. Liiklussõlm hõlmab endas 680-meetrist sõiduteetunnelit, kolme kergliiklustunnelit ja 150-meetrist viadukti. Mastaapsele ehitusprotsessile lisas keerukust Ülemiste järve naabrusest tingitud kõrge pinnavesi ning töötamine katkematus liiklusvoolus, toimiva rongiliikluse ja töötavate kommunikatsioonide alas. Liiklussõlmes on 8,7 km teid ja 7 km kergliiklusteid, kokku on asfalteeritud 155 000 ruutmeetrit. Kõige sügavamas kohas teostati ehitustöid 16 meetrit allpool Ülemiste järve pinda.

Ülemiste liiklussõlme ehitustööd teostas konsortsium AS Merko Ehitus Eesti, AS Merko Infra, Tallinna Teede AS ning AS Ehitusfirma Rand & Tuulberg.  Juhtivpartner Merko Ehitus Eesti projektijuht Tiit Joosti sõnul on Ülemiste liiklussõlm terviklik objekt, mis on ehitatud toimiva olemasoleva infrastruktuuri keskele ning mille nähtav osa on nii-öelda jäämäe tipp ning enamik keerulisi töid peidus maa sees.

Liiklussõlme ettevalmistustööde eraldi hangete raames rajas Merko Ehitus Eesti aastatel 2010-2011 sajuveekollektori pikkusega ligi 2,5 kilomeetrit, mis paikneb kohati kuni 16 meetri sügavusel. Antud trassid juhivad Järvevana teelt, Tehnika tänavalt ja Filtri teelt kogunevad sademeveed Zelluloosi keskuse alt Lasnamäe tänava kaudu Kadrioru pargi avatud betoonkanalitesse. Lisaks rajas Merko Infra samal perioodil hanke raames 110 kV õhuliini maakaabelliiniks, mis oli eelduseks Tartu maantee viadukti ja kergliiklusteede rajamiseks.

Ehituslikult oli Ülemiste liiklussõlme keerukaim osa 680-meetrine sõiduteetunnel, millest 320 meetrit on maa-alust suletud osa. Tunneli ehitus nõudis pidevat töötamist kõrge pinnavee taseme tsoonis ning kõige sügavamas kohas mindi ligi 16 meetrit allapoole Ülemiste järve pinda.  Liiklussõlme teiseks olulisimaks osaks on 150-meetri pikkune viadukt, mis suunab liiklusvoolu Peterburi teelt üle Tartu maantee Järvevana teele ning mille kumbki sõidusuund kulgeb omaette sillakehal. Sild on rajatud muutuva kõrgusega karpristlõikega raudbetoontaladele, mis on pingestatud järeltõmmatud pingearmatuuriga.

Mõlema sõidusuuna sõiduteetunnelid on 8 meetrit laiad ja 4,6 meetrit kõrged ning ühendavad Järvevana teed Peterburi teega, kulgedes raudtee alt läbi. Kumbki sõidusuund on oma kehandis ehk rajatud on kaks tunneli raudbetoonkehandit, mis on ühendatud evakuatsiooniteedega. Tunnel on ankurdatud maasse omakaaluga, lisaks on rampidel ka ankrud vee üleslükkejõu vastu.

Tunneli ehituse tehnoloogilist lahendust selgitas Merko Ehitus Eesti projektijuht Tiit Joosti: „Esmalt ehitasime tunneli põhjaaluse drenaažkihi, seejärel tehnoloogilise tööbetooni, mispeale rajasime hüdroisolatsiooni ning betoonkonstruktsioonid. Tunnel ise on alt, pealt ja külgedelt täielikult hüdroisolatsiooniga kaetud, selle külgedel on drenaažmatid, et tunnel ei häiriks piirkonna normaalset veetsirkulatsiooni – vesi liigub tunnelini, läbib drenaažmati, läheb tunneli alt läbi ja ühendatud anumate põhimõttel tõuseb teiselt poolt uuesti alt ülesse.“ Tunneli ehitusel rajati pinnavee alandamiseks kuni 17 meetri pikkuste sulundseina elementidega piiratud ehitussüvend ning vee eemaldamiseks kasutati sukelpumpasid ja nõelfiltreid, mis liivast püsivalt vett välja imesid.

Vee pealetung nii alt kui ülevalt jätkub ka valmis tunneli puhul ning sajuvee ja lume sulamisel tekkiva vee kogumiseks restkaevudesse on teekatend rajatud põik- ja pikikalletega restkaevude suunas, mis on ühendatud sajuveekanalisatsiooniga. Sealt suunatakse vesi maa-aluste sademeveekanalisatsiooni torustike ja Kadrioru parki rajatud avatud betoonkanalite kaudu isevoolselt merre.

Ohutuse tagamiseks jälgib olukorda tunnelis elektrooniline ohutussüsteem, mis tuvastab koheselt ohtliku olukorra – tulekahju, avarii või muu probleem ning reguleerib olukorda elektrooniliste muutuvteabega liiklusmärkide abil. Seejärel kontrollib süsteemi jälgiv inimene videosalvestuse pealt reaalset olukorda ning otsustab, kas tunnel sulgeda. Inimeste ohutuse tagamise eesmärgil on tunnelitel vahekäigud, mis paiknevad üksteisest vähem kui 90 meetri kaugusel ning on varustatud tuletõkkeustega. Lisaks on tunnelil suitsueemaldussüsteem. Tunnelites on suitsueemaldusventilaatorid, mis käivitatakse õnnetuse korral kohale saabunud päästetööde juhi poolt, samuti on inimestele loodud evakuatsiooniteed, mis on tähistatud valgustitega ja juhivad inimesed ühest kehandist teise ning tunnelist välja.

Jalakäijate ja teiste kergliiklejate turvalisuse tagavad muude Tallinna kergliiklusteedega ühenduvad Ülemiste liiklussõlme kergliiklusteed ja -tunnelid. Nende kaudu saab sõiduteed ületamata liigelda Järvevana tee – Veerenni tänava ning Järvevana tee – Filtri tee ja Tehnika tänava suunal. Järvevana kergliiklustee ühendab omavahel Järve terviseraja ning Haabersti kergliiklusteede võrgustiku Tartu maantee suunaga. Tehnika tänava kergliiklusteed tagavad ühenduse kesklinnaga nii Veerenni tänava kui Bussijaama suunal.

Ülemiste liiklussõlm faktides:

  • Rajatud 7,5 km uusi ja rekonstrueeritud 1,2 km teid, paigaldatud asfaldi pindala kokku 155 000 m2
  • Kaks 680-meetrist sõiduteetunnelit, millest 320 meetrit on maa-alust suletud
  • 150-meetrine viadukt
  • 3 kergliiklustunnelit, mille ehitus oli tehnoloogiliselt analoogne autode sõiduteetunneli rajamisega
  • Rajatud 5,35 km uusi kergliiklusteid, rekonstrueeritud 1,65 km kergliiklusteid; kergliiklusteede laius 2 m kuni 4,5 m
  • Püsiv objektimeeskond ligikaudu 20 inimest, lisaks torutööde, kommunikatsioonitööde, betoonitööde meeskonnad, tipp-hetkel on olnud objektil tööl 250 inimest päevas
  • Projekti raames rajatud üle 12 hektari suurune haljasala, kuhu on istutatud sadu puid ja tuhandeid põõsaid
  • Liiklussõlme ettevalmistustööde eraldi hangete raames on rajatud sajuveekollektor ning ligi 2,5 kilomeetri jagu kohati kuni 16 meetri sügavusel maa sees Ülemistelt Kadriorgu kulgevaid vee äravoolukanaleid; 110 kV õhuliin viidud maakaabelliiniks, mis oli eelduseks Tartu mnt viadukti ja kergliiklusteede rajamiseks

Ülemiste liiklussõlm on Tallinna üheks olulisemaks transpordisõlmeks, kus ristuvad Tartu maantee, Peterburi tee, Suur-Sõjamäe tänav, Järvevana tee ning lisaks raudtee. Ehitusleping  sõlmiti 2010. aasta lõpus Tallinna Kommunaalameti ning ühispakkumise teinud konsortsiumi AS Merko Ehitus Eesti, AS Merko Infra, Tallinna Teede AS ning AS Ehitusfirma Rand & Tuulberg vahel. Lepinguline tähtaeg on 30. oktoober 2013.

Kas soovid värsket kinnisvarainfot meilile?

Sisesta e-posti aadress ja ole kursis kinnisvaraturu liikumistega!

Kinnisvarakoolis järgmisena:

23.04.2024 Korteriühistu põhikirja ja kodukorra koostamine