Tänu Kultuuripealinn Tallinn raames endisele rannapromenaadile rajatud “kultuurikilomeetrile” on Kalamaja uudistajate hulk oluliselt suurenenud. Seetõttu on nii mõnigi huviline avastanud võrratult omanäolise mereäärse ala. Retk kultuurikilomeetrit mööda Lennusadamani pakub tohutult üllatusi – rohelusse uppunud justkui uinunud aiad, huvitav arhitektuur ja idülliline vaade Tallinna lahele.
Nii mõnigi uudishimulik on peale Lennusadama ja Sõjasadamaga tutvumist jalutanud mööda nostalgiahõngulisi tänavaid avastama piirkonnas paiknevaid üllatusi ning pidanud tõdema, et Kalamaja on juba “avastatud” – ärksama meele ja tunnetusega kinnisvara-arendajate poolt ning mitte ainult……
Tallinna üks omanäolisemaid asumeid, Kalamaja, paikneb maa-alal Tallinna lahe ääres ning piirneb Kopli, Pelgulinna ja Vanalinnaga. Piirkonna kõige magusam ja kinnisvaraturul hinnatuim, merega piirnev ala, jääb Soo tänava, Salme tänava ja Kalasadama vahele.
Osaliselt kaldareljeefil asuv õdus piirkond (Suur ja Väike Patarei, Jahu, Küti, Köie, Suur Laagri, Väike Laagri, Noole tänavad) jääb Põhja puiestee poolt vaadates küllaltki peidetuks, kuna tänavavõrgustik on mere poole kaldu ja osa tänavatest (Võrgu, Kalasadama) jääb ranna-alale Kalasadama basseini varju.
Mitmed eri aegadel ehitatud eluruumid selles võõra silma eest varjatud piirkonnas on vahetanud viimaste kümnendite jooksul omanikke ning tänu korrastatud ja korrastamisel olevatele elamutele ning uusarendustele, on tunda on Kalamaja mereäärse ala uut hingamist…….
Alles hiljuti oli aeg, mil tänu piirkonna peamiselt militaarsele minevikule, räämas majade, korrastamata tänavate ja õuede tõttu oli piirkonna hinnatase suhteliselt madal, kuigi Vanalinn on lühikese jalutuskäigu kaugusel…..
Juba täna on olukord sootuks teine ning on hoogsalt välja arenemas üks Tallinna elitaarsemaid piirkondi – miljööväärtuslik ning merelähedane……
Patarei ümbruses võib leida väga eri aegadel ehitatud ja väga erinevas seisukorras elamuid, mis muudab ümbruse ülimalt omanäoliseks. Tänaseks on seal ka mitmeid hästi renoveerituid ja ümber ehitatud korterelamuid ning ka uusehitisi – nagu näiteks Domina hotell, Ilmarise kvartal, karakteriga kortermaja Noole 4, trendikas Art Depoo aadressil Jahu 12, modernne Reederi Residents ja peagi valmiv Uus-Kalamaja 10 korterelamu.
Ajani kuni nutikad uusarendajad oma teed Ilmarise kvartali tagusele alale polnud veel leidnud, oli nn. olemasolevate eluruumide hinnatase suhteliselt soodne võrreldes muude vanalinna ümbritsevate piirkondadega ning jäi ca 25 – 30% allapoole kesklinna hinnataset. Esimeste uusarendusena võib välja tuua väikese, kuid stiilse, kaldaastangul paikneva korterelamu Suur Patarei 16 ning komplektselt arendatud Ilmarise kvartali koos Domina hotelliga.
Tänaseks, kui arendajate rada Lennusadama läheduses on piltlikult öeldes “sisse tallatud”, on kvartali areng mõjunud ka eluruumide hinnatasemele, mis viimase aastaga on tugevalt kerkinud. Piirkonna omapäraks on ka kokkuhoidva kogukonna olemasolu, loodud on aktiivselt tegutsev Kalamaja selts, tekkinud piirkonna fänn – klubi.
Kinnisvaraturu seisukohalt annab Kalamaja kaldapealsele ja kaldaalusele kvartalile tugeva eelise ka kogu piirkonna arengu kontseptsiooni olemasolu, mille juhtmõtteks on mitmekihilise linnastruktuuri idee, piirkonna seos merega nii visuaalselt kui logistiliselt. Arengukava järgi on plaanis kogu piirkonna omapära säilitamine ja rõhutamine ning asukoha geograafiliste, linnaehituslike ja ajalooliste väärtuste jõuline esiletoomine, piirkonna omapära säilitamine ja rõhutamine. Kalamaja arengu kontseptsioonis on ette nähtud ka mitmed kalda-reljeefile rajatavad pargid ja rohealad ning vaatesektorid, et säiliks linna visuaalne ühendus merega.
Kogu piirkonna geograafiline asend, merele avatus ja kompleksse arengu kontseptsioon on selgeks märgiks piirkonnas täna paikneva ja tulevikus ehitatava/arendatava kinnisvara jääva väärtuse säilimiseks läbi aegade.
Siiri Maask
Rime Kinnisvara
