Justiitsministeeriumi eraõiguse talituse juhataja Indrek Niklus kommenteeris, et kuigi mõnes osas on võlaõigusseadus üürniku poole kaldu, siis on ka üürileandjale seadusega suhteliselt palju õigusi antud.
Eilne “Pealtnägija” näitas vaidlust Tallinna lähedal majaosa üüriva Relika Roostalu ja maja uute omanike, perekond Pihelgaste vahel. Nimelt keeldub Roostalu välja kolima majast, mille mullu suvel ostis noor pere, ja kuigi üürniku ja omaniku vaidlus on kestnud juba seitse kuud, pole viisakat lahendust tülile senini suudetud leida.
Kinnisvarakooli juhatuse liige Tõnu Toompark kommenteeris, et üürilepingut reguleeriv osa võlaõigusseaduses tuleks ümber kirjutada, sest kuna see on pärit ajast, kui Eestis olid sundüürnikud, on see kaldu üürniku poole.
Indrek Niklus märkis Vikerraadio saates “Uudis+”, et kindlasti ei saa öelda, et kinnisvara omanikud midagi teha ei saa. “Lõppastmes kohus kindlasti lahendab selle vaidluse ära ja kui kinnisasja omanikul on õigus oma kinnisasjale või majja sisse kolida, siis kohtunik käsib üürnikul see eluruum vabastada. Vaidlused on lihtsalt väga sageli ülimalt keerulised ja võlaõigusseadus ütleb, et eluruum tuleb vabastada kui üürileandja vajab ruumi tungivalt ise,” rääkis Niklus.
Ta lisas, et selle üle, mis asjad need on, mille alusel omanik tungivalt eluruumi ise vajab, võib alati vaielda ning ta ei soovinud kommenteerida, kas “Pealtnägijas” näidatud kaasuses vajas noor pere seda eluruumi tungivalt ise.
Niklus tõdes, et kui kinnisvara uus omanik tahab üürilepingut üles öelda, peab ta seda väga põhjalikult selgitama.
Ta tunnistas, et see pool seadusest on tõesti üürilevõtja kasuks ja kaitseks, sest on olnud olukordi, kus eluruumi omanik on erinevate skeemide abil püüdnud üürnikku korterist välja saada või üüri hinda tõsta. “Just selliste olukordade vältimiseks, kus üürnikku ei saaks mõjutada selle läbi, et korter on ära võõrandatud,” rõhutas ta.
Kui “Pealtnägijas” kajastatud juhtumi puhul on üürnik omanikele ka väidetavalt võlgu, siis see on Nikluse sõnul kahetsusväärne. Ta selgitas, et raha saab välja nõuda, kui üürnik jääb võlgu ja saab ka üürilepingut üles öelda, samas ei saa seda teha jõuga.
“See võimalus on seaduses olemas, aga me ei saa kellelegi öelda, et võtke see raha ise ära või tõstke keegi jõuga tänavale. Seda me ei saa teha. Seda peab tegema väga kontrollitult, riigi järelevalve all, riigi volitatud isikute poolt. Omavoli ei tahaks lubada,” selgitas Niklus.
Niklus lisas, et kindlasti ei tohi kellegi koju sisse tungida, isegi siis, kui üürileping on lõppenud ja üürnik peab eluruumi vabastama. “Sellisel juhul ei saa seda teha tavaline inimene omavoliliselt. Seda saab teha ainult kohtulahendi alusel, kohtutäituriga, vajadusel saab kasutada politsei abi. See on jõu rakendamine, mida saab teha ainult riik.”
“Me ei saa lubada olukorda, kus näiteks lihtsalt suvalised inimesed marsivad sisse, ütlevad, et ostsid korteri ära ja pere peab välja marssima. See saab toimuda riigi poolt kontrollitud vahendite alusel, kus mõlema poole õigused on kaitstud. Omavoliline, meelevaldne sissemarssimine ei ole kindlasti õige, seda ei saa soovitada,” rõhutas ta.
Niklus märkis, et ta ei taha anda hinnangut sellele, kellele annab võlaõigusseadus rohkem õigusi. “Ma lihtsalt ütlen, et ka üürileandjal on suhteliselt palju õigusi võlaõigusseadusega antud. Näiteks on tal vajadusel õigus pidada kinni eluruumis asuvad üürniku asjad, kui ta raha kätte ei saa, ja need asjad maha müüa. Seal on veel võimalusi üürileandjal oma õigus kaitsta,” ütles ta.
Nilkus tõdes, et võlaõigusseadus ja niisugused juhtumid vajavad täiendavat analüüsi ja arutlemist erinevate huvigrupidega.
“Meile on kinnisvaraarendajad öelnud oma seisukoha, kinnisvaraekspert on arvanud, et tuleks asi teha teistmoodi, kindlasti tuleb rääkida ka üürnikke esindavate isikutega. See ongi diskussiooni koht, sest meile jõuavad ka teistpidi lood, kus üürnikule on liiga tehtud. Seda disukussiooni me oleme valmis lähiajal tegema, kutsume inimesed kokku, kuulame ära mõlemat poolt, arutame vastavate ekspertide ja õigusteadlastega. Kui on vajadus, siis võlaõigusseaduse muutmiseks parlamendile ettepaneku tegemine on kindlasti justiitmsninsteeriumi ülesanne ja seda me ka teeme,” sõnas ta.
Toimetas
Merili Nael
http://uudised.err.ee/v/eesti/5abd2dae-707f-460c-ad22-9fe1b24aa804
