Missugused on tõenäolised arengud Eesti majanduses aastal 2015, sellest räägib SEB Privaatpanganduse strateeg Peeter Koppel. Ta pidas sel teemal ettekande ka Äriaasta 2015 seminaril.
Intressid püsivad madalad
Intressid on näitajad, mis huvitavad nii ettevõtjaid kui ka eraisikuid. Kuigi intressimäärad olid vahepeal väga madalad, ei saa nad järgmisel aastal jõuliselt tõusta, sest puuduvad huvitatud osapooled. Kui intressid hakkaksid kiiresti või palju tõusma, oleksid mitmed riigid üsna pea suure probleemi ees. Viimase seitsme aasta jooksul on intressimäärad teinud läbi väga suure languse. Kui 2008 aastal oli 6-kuu Euribori määr 5,8%, siis 2015 aastaks prognoositakse antud intressimääraks 0,4%.
Investeerimishuvi on, kuid ebakindlus hoiab tagasi
Madalamad intressid soosivad küll riski võtmist, kuid ebakindlus Euroopas hoiab investeeringuid siiski tagasi. Eelmise kriisi ajal kukkus investeeringute osakaal kokku ning seejärel asuti pärast taastumist järjekordselt hoogsalt investeerima. Viimasel ajal on olukord natuke rahulikumaks muutunud ning võib arvata, et lähiaastad suuri muudatusi kaasa ei too. Globaalse keskkonna paranedes võib investeerimisjulgust küll juurde tulla, kuid tõenäoliselt mingeid ekstreemumeid ikka näha ei saa. Hetkel keskendutakse investeeringute tegemisel ettevõtluses lisandväärtuse ja tootlikkuse suurendamiseks, eriti paistab silma töötajate arendus ja koolitustegevuse investeeringud.
Ekspordis pole suurt imet loota
Majandus sõltub palju ekspordist, kuid see sõltub omakorda väliskeskkonna arengust. Ekspordis on selgelt tunda Euroopa problemaatilist taastumist ning kahanenud hinnakonkurentsivõimet. Mida aasta edasi, seda optimistlikumaks muutuvad ka prognoositavad numbrid, kuid üldiselt oleme ekspordi osas mõõdukalt optimistlikud.
Eesti kolmest peamisest ekspordipartnerist (Soomest, Rootsist ja Venemaast) kahel, nimelt Soomel ja Venemaal, on suhteliselt tõsiseid probleeme. Soome peamiseks probleemiks on majandusmudel, mis ei tule hästi toime rahvastiku vananemisega, ning Venemaa on suhteliselt kaua saanud pumbata üsnagi kallist naftat, kuid nad pole seda vääristanud. Need mõjutused annavad tunda ka Eesti ekspordis.
Kui Balti riike omavahel võrrelda, siis on Läti ja Leedu praegu Eestist mõnevõrra paremas seisus. Me oleme teinud neist mõningaid arengusammud küll kiiremini, kuid samas on nad hetkel meist paremini positsioneeritud.
Fundamentaalselt on majandus rahuldavas olukorras
SKP ei anna põhjust rahuloluks, kuid on vähemalt rahuldav. Muidu rahuldavas olukorras oleva majanduse riskiks on aga tööturg ja peamiseks kasvumootoriks eratarbimine. Jõulisest kasvust küll rääkida ei saa, kuid SKP ehk sisemajanduse koguprodukt tõuseb prognoositakse 2015. aastal umbes 1,3% ning 2016. aastal 2,8%. Selle kasvuga on raske rahul olla, aga kui laiemalt vaadata, siis on see siiski, nagu öeldud, vähemalt rahuldav.
Tööturg survestab palgamäärasid
Kõige huvitavam ja vahetum teema on tööturg, mis on suhteliselt sarnane majanduse üldise iseloomuga. Suuri muutusi on raske prognoosida, sest tööturg reageerib majandusele viitega. Tööpuudus on küll vähenenud, kuid seda vaid palgasurveid tekitava määrani. Nimelt tekib surve palkade kasvatamiseks, kui töötuse määr jõuab naturaalse tööhõiveni. Kui aga palgad kasvavad tootlikkuse tõusuta, siis on see problemaatiline. Juba praegu on palgasurvet tunda, kuid tootlikkuse kasvu eriti kuskilt ei paista. See tähendab aga, et innovatsioon muutub väga oluliseks. Kriisiga saavutatud hinnapõhine konkurentsivõime on praeguseks juba kaotatud. Nii tööjõu vähenemine kui palgasurve viivad ettevõtted selleni, et nad peavad teadlikult tegelema innovatsiooniga, muidu seisavad nad silmitsi tõenäolise hävinguga.
Kokkuvõttes pakub keskkond proovikive, eriti Euroopas. Palgasurve on probleemne ja inflatsiooni mootoriks saab kvalifitseeritud tööjõu puudus.
Getter Orusalu
vabakutseline ajakirjanik
