Omanike Keskliit on koostöös Konkurentsiameti ja tippjuristidega töötanud välja seadusemuudatustepaketi, mis annaks Konkurentsiametile suurema pädevuse monopolide kontrollil ning tagaks seni puudulikud hinnalangetamise mehhanismid. Tänane regulatsioon ei taga, et monopolide hinnad oleks põhjendatud ja läbipaistvad, sestap nõuame seadusandjalt efektiivset tegutsemist ning vastavate muudatuste vastuvõtmist 60 päeva jooksul.
Majanduslanguste tingimustes võtavad üha suurema tüki pere-eelarvest kommunaalkulud, millelt kokkuhoid on inimväärseid elamistingimusi säilitada soovides pea, et võimatu.
Monopolistlike universaalteenuste pakkujate tugevus väjendub just languse tingimustes-vabal turul tegutsevad ettevõtted teenivad kahjumeid, kuid monopolide tulukus näitab sisendkulude languse tõttu tõusu märke. Tulud võetakse tarbija niigi õhenevast rahakotist.
Euroopalikus õigusruumis kooskõlastatakse loomulike monopolide piirhinnad sõltumatute järelvalveorganite poolt. Vastasel juhul rakenduks nn „ladina-ameerikalik“ mudel, kus tarbijad on monopolide hinnapoliitika ees kaitsetud. Eesti on geograafiliselt küll ladina-ameerikast kaugel, kuid monopolide kontrolli valdkonnas hirmuäratavalt lähedal.
Gaasi- ja küttehindasid kooskõlastab küll Konkurentsiamet, kuid seadusandlus on puudulik ja nagu Konkurentsiamet peadirektor Märt Ots on öelnud „Praegune seadus jätab ettevõttele võimaluse hinna langetamisega venitada“. Seda tunnetab iga koduomanik, kes kõrvutab nafta maailmaturu hinnalangust oma kütte- või gaasi arve langusega.
Vee valdkonnas teenitavad monopolid ladina-ameerikalike kasumimarginaale. Praegune Ühisveevärgi- ja kanalisatsiooni seadus on tarbijaõiguslikult surnult sündinud seadus. Selle kohaselt kehtestab vee hinna kohaliku omavalitsuse volikogu. Seadusse on sisse kodeeritud vastuolu – enamik vee-ettevõtteid on täielikult või osaliselt munitsipaalomandis ning omanik tahab paratamatult tulu teenida.
Seadusemuudatuste pakett on sügisel Omanike Keskliidu poolt algatud gaasi hinna kohtuvaidluse esimene vili. Nimelt võttis Konkurentsiamet kohustuse näidata koostöös Omanike Keskliiduga seadusandliku intsiatiivi tarbijate õiguste efektiivsemaks tagamiseks. Seadusemuudatuste pakett ongi välja töötatud Tallinna Halduskohtus sõlmitud kompormissi raames juba üheskoos Konkurentsiametiga. Eks Konkurentsiameti üks primaarseid ülesandeid peakski olema tarbijate kaitse põhjendamatu hinnakujunduse vastu. Teeme kõik selleks, et järelvalveorganite ning tarbijate ühine ettevõtmine viib ka sihile.
Samas omab monopolide hinnakujundus ka tugevat mõju makromajandusele, mäletagem, et ainuüksi Tallinna Kütte sügisene hinnatõus tõstis tarbijahinnaindeksit otseselt 0,8%, kaudselt kajastus see aga pea kõigi toodete ja teenuste hinnas.
Iseäranis tugeva tõuke muutusteks annaks uue seadusandluse rakendamine seni kauboi-kapitalismis elanud veesektorile, suurimad võitjad on muidugi vee-mahukad ettevõtted.
Monopolide kontrolli alla võtmise vajadust on rõhutanud nii Andrus Ansip, kui Juhan Parts. Loodame, et valitsus suudab retoorika tasandilt tõusta ka reaalsete tegudeni ja monopolide karmimat kontrolli ei kasutatud ainult poliitilise punktikogumisena. Siin on koht, kus riik saab teha ka midagi konkreetset kodanike heaks, mõnevõrra parandades ka üldist ettevõtluskliimat-see samm ei maksa sisuliselt midagi, vaid Konkurentsiameti struktuuri tuleb teatud määral tugevdada. See samm tuleb astuda täna!
Taavi Madiberk
