Käesoleval nädalal pälvis paljude tähelepanu ERR-i uudis ja meie staazika ning kogenud maakleri Aivo Petersoni kommentaarid selle kohta, kuidas Narva üüriturg vabalanguses on. Seejuures oli huvitav jälgida kommentaarimites toimuvat, mis mingil hetkel hakkas lausa sõnumitooja näidishukkamist meenutama. Hoolimata sellest, kes tõde kuulutab, on olukord tõsine. Kogu Narva üüriturgu puudutav temaatika on nagu õpiku näide sellest, kuidas põhilised turumehhanismid – nõudlus ja pakkumine – toimetavad omasoodu sõltumata sellest, mis erialaspetsialistidele, linnajuhtidele või riigiisadele meeldiks või ei meeldiks.
Kui Narva lähistele kavandati üle miljardi euro eest energeetika valdkonna investeeringuid, siis ei mõelnud ilmselt keegi, kus ehitajad elama hakkavad. Aga välismaalt toodud tuhandetele ehitajatele konteineris ei meeldinud ning nii tegelesidki Narva kinnisvarafirmad 2010 – 2014 aastatel üürikorterite otsimisega. Nõudlust palju, pakkumist vähe, üürihinnad kerkisid lakke ning kinnisvara üüritootlus oli keskmiselt 3-4 korda kõrgem, kui Tallinnas või Tartus. Varasemalt olen enam-vähem korra aastas kirjutanud, et selline ebanormaalne olukord lõpeb koos ehituste lõppemisega ning kukkumine saab tõenäoliselt valus olema.
Tänaseks ongi suured ehitusprojektid lõppenud ning valdavalt ehitusfirmad lahkunud. Sajad ja sajad korterid vabanesid sügisel ning omanike kurvastuseks pole uusi üürnikke kuskilt võtta. Narva kohaliku elanikkonna nõudlus ja maksevõime on väga väike. Kuigi talv ei ole veel oma kõige kurjemat nägu näidanud ning Narvas on tänu lähedal asuvatele elektrjaamadele Eesti kõige odavam küte, on tühjalt seisvate korterite kommunaalkulude kandmine siiski paljudele suureks koormaks. Kuigi üürihindade langemine nulli on ehk veidi ülepingutatud avaldus, saab tõenäoliselt Narva korterite üüritootlus mõne järgmise poolaasta jooksul olema tublisti madalam, kui mujal Eestis. Vähemalt neil omanikel, kellel üldse õnnestub üürnik leida.
Vanarahvas ütleb, et pill tuleb pika ilu peale. Narva üürituru kontekstis pole see siiski korrektne. Ei saa pidada Narva korteriomanike ahnuseks seda, et nende õue peal otsustati käivitada ehitused, mis tekitasid plahvatusliku nõudluse kasvu. Ja mõned aastad hiljem sellele järgnenud plahvatusliku languse. Kes Narva olusid lähemalt tunnevad ilmselt mõistavad, kui ütlen, et nelja aasta jooksul linna voolanud üüriraha (ja ka muude teenuste tarbimisel teenitu) on nagu päikesekiir pärast tuumaseent. Seda raha oli linnarahval kindlasti väga vaja. Ent riiklikel (ja miks mitte ka suurte erasektori) projektide kavandajatel oleks tulevikus mõistlik hinnata projektidega kaasnevaid mõjusid laiemalt et vältida keeristormi mõne järgmise väikelinna veeklaasis.
| Artikli allikas on Domus Kinnisvara blogi. |
 |
