Nordea värske majandusprognoosi Economic Outlook kohaselt hakkab seni sisetarbimisele toetunud Eesti majanduskasv muutuma järk-järguliselt laiapõhjalisemaks, oodata on ekspordi ja investeeringute mõõdukat kasvamist järgmistel aastatel. 2015. aastaks prognoosib Nordea Eestile majanduskasvu 1,3 protsendi ulatuses ning 2016. aastal 2,7 protsenti.
Lõppev aasta oli madalaima globaalse kaubanduse ja SKT kasvuga aasta pärast suurt kriisi 2009. aastal. Arenevate majanduste kasvuprobleemide kõrval on taas tõusetunud geopoliitilised riskid. Euroopat mõjutab migratsiooni tulv ja selle võimalikud kõrvalmõjud. Põgenike arv Põhjamaadesse küündib 2015. aasta lõpuks 250 tuhandeni ehk ligi 1%-ni rahvastiku arvust. See tõstab lähiaastatel majanduskasvu vähemalt 0,1-0,2% aastas.
„Prognoosime siiski järgmisteks aastateks arenenud riikide kõrval taaskord arenevate turgude kasvu elavnemist eeskätt toorainet importivate riikide toel,“ ütles Tõnu Palm, Nordea panga peaökonomist Eestis.
Nordea hinnangul on euroala kasv järgmisel aastal mõnevõrra kiirem migratsiooni ning Euroopa Keskpanga stimuleeriva rahapoliitika toel. Euroala majanduskindlustunne läheneb 2011.aasta tipule. Samas Eesti ja Soome tööstuse eksporditellimused paranevad viiteajaga.
„Eesti eksporditurgude taastumine püsib järgmisel aastal nii riikide kui ekspordiartiklite osas veel ebaühtlane. Venemaa negatiivne mõju ekspordile taandub. 2017.aastal muutub Eesti eksport globaalse investeerimise tsükli ning toormehindade kasvupöörde tõttu laiemapõhjaliseks. Erinevused ekspordi kasvukiirustes aga püsivad,“ arvas Palm. „Ekspordi aastatagune madal võrdlusbaas viib ekspordi küll kasvule, kuid hinnalanguse surve tootmis- ja ekspordihindades kärbib veel mõnda aega ettevõtete tulusid. Ettevõtted on riskide maandamiseks vähendanud sõltuvust üksikutest turgudest ning fookuses on ekspordipartnerite ringi mitmekesistamine. Parema stardipositsiooni saavad need, kes arendavad eksporti kiiremalt kasvavatele turgudele ning investeerivad tehnoloogia ja teenuste arendusse“.
2017. aastal prognoosib Nordea Eestile majanduse elavnemist 2,9 protsendi võrra.
Eesti tööjõuturg püsib ekspordi riske trotsides jätkuvalt tugev, tööturul aktiivsete inimeste osakaal tööealisest elanikkonnast on saavutanud rekordilise taseme – 70,9 protsenti.
„Tarbimise jõudsa kasvu toel on kahtlemata sellele tulemusele aidanud kaasa ka maksude kogumise tõhustamine ning musta tööturu osakaalu vähendamine sh majutus- ning toitlustussektoris. Lähituleviku väljakutseks kujuneb puuetega inimestele paremate tööturul osalemise võimaluste loomine. Märkimisväärne on see, et Eesti töötuse määr on langenud tänaseks 5%-le, mis vastab nüüd siis juba USA tasemele. Võtmeküsimuseks kujuneb see, milliseid valikuid langetavad noored hariduse osas ning kas riigil on tulevikus rohkem insenere ja digitehnoloogia arendajaid majanduse lisandväärtuse kasvatamiseks,“ leidis Palm.
Tõnu Palmi hinnangul on majanduse pikemaajalise kasvu riskid pingestuva tööturu taustal investeeringute edasilükkamine ning lõhe palkade ja tootlikkuse vahel: „Võrreldes kaubanduspartneritega investeerime liiga tagasihoidlikult masinatesse ja seadmetesse. Palkade ja tootlikkuse lõhe kestmine mõjutab kasumlikkust ja võib hakata piirama investeerimise võimekust. Lisaks kujuneb Eesti majanduspoliitika väljakutseks 2017.aastal euroalaga võrreldes kiireneva hinnakasvu ohjamine. Soome planeerib konkurentsivõime tõstmise ühe meetmena kulude kasvu hoidmist euroalast madalamana. Eestil tuleb teha oma nutikad strateegilised valikud, et kasvava hinnataseme juures edendada reaalset konvergentsi“
