Nordea värske majandusprognoos: Eesti eksportivad ettevõtted vajavad uusi investeeringuid

Nordea PankNordea värske majandusprognoosi Economic Outlook kohaselt jätkub Eesti majanduse välisnõudluse taastumine aeglases tempos, peegeldades euroala ebaühtlast elavnemist.

Väliskeskkonna arengutega seoses on Eesti majanduskasvuriskid kasvanud. 2015. aastaks prognoosib Nordea Eestile majanduskasvu 2 protsendi ulatuses ning 2016. aastal 3 protsenti.

„Globaalne nõudlus ja kaubandus taastuvad oodatust aeglasemas tempos mõjutatuna paljuski arenevatest turgudest. Eesti peamiseks pikaajalise kasvu riskideks on kujunemas majanduse liigne sõltuvus sisetarbimisest ning eksportivate ettevõtete kahanenud investeerimismahud, mis ei luba oodata kiiret tootlikkuse kasvu,“ ütles Tõnu Palm, Nordea panga peaökonomist Eestis.

Nordea hinnangul taastub maailma majandus aeglasemalt vaatamata stimuleerivale rahapoliitikale ja pea poole võrra alanenud toornafta hinnale. USA majanduse aeglustumine on samas ajutine, kuigi suurriigi majandusele avaldavad samuti mõju arenevate turgude heitlikumad kasvuväljavaated. Riskide osas ei tohiks alahinnata mitmete arenevate riikide kasvuriske.

Eeskätt puudutab see mitmeid toorainet eksportivaid riike, kes ei ole varasematel aastatel panustanud piisavalt majandusreformidesse ja ettevõtlussektori mitmekesistamisse. Näiteks Venemaa ja Brasiilia kogevad majanduslangust ega pöördu prognoosi kohaselt kriisist väljumisel endise kasvu juurde. Hiina majandust ootab lühemas perspektiivis mõõdukas aeglustumine, kuid samas viitavad märgid, näiteks laenu- ja kinnisvaraturu mullistumine, jõulisema languse riskile ja vajadusele tegeleda majanduse struktuursete probleemidega.

„Globaalse majanduse ja kaubanduse kasvuriskid piiravad investeerimisaktiivsust ja see piirab ka Eesti sarnaste eksportivate majanduste kasvuvõimalusi. Eestile tähendab see ennekõike seda, et ka meie ekspordipartnerite kasvu veab suures osas sisenõudlus ja seega välistellimusi Eesti eksportivale tööstusele ja investeerimiskaupade tootjatele napib. Tarbimiskeskne majanduskasv on avatud väliskeskkonna riskidele. Hinnakasvupööre on energia- ja toormehindade tõttu küll aeglasem, kuid juba järgmisel aastal aeglustab see elanike reaalsissetulekute kasvu,“ arvas Palm.

Euroala majandus jätkab tsüklilist elavnemist. Euroala taastumist toetab ECB QE, mis jätkub ka pärast 2016. aasta septembrit. Põhjamaade majanduskasvud jätkuvalt lahknevad. Rootsi edestab naabreid kiire majanduskasvu ja kasvava tööhõive poolest. Ka Taani majandus on jõudnud stabiilsesse ent mõõduka taastumise faasi. Samas kaotab Norra üldiselt tugev majandus hoogu järsu toornafta hinnalanguse tõttu. Eesti jaoks ülioluline kaubandusparter Soome kogeb neljandat aastat majanduslangust, põhjusteks nõrk sisenõudlus ja Venemaa arengute mõjud. Venemaa majanduslangus süveneb, kuid mõju Eesti ekspordile järk-järgult taandub.

„Eesti välismajanduse aktiivsus püsib ka edaspidi madal, hoolimata euroala järk-järgulisest taastumisest stimuleeriva rahapoliitika toel. EL suurriikidest on tugevama kasvuväljavaatega Saksamaa, Hispaania ja Suurbritannia, kuhu Eesti ekspordimahud on piiratud. Lisaks püsib investeerimisnõudlus Euroopas ebaühtlane ning globaalne hinnalanguse surve hoiab ekspordihinnad languses,“ leidis Tõnu Palm.

Kooskõlas euroala ja Põhjamaade majanduste taastumisega muutub Eesti majanduskasv järgmistel aastatel laiemapõhjalisemaks. Aeglustuvale tarbimisele lisandub investeeringute ja ekspordi kasvav panus. Eesti majandus on alates 2009.aastast püsinud jätkuvalt netolaenuandja välismajanduse suhtes. Majanduses on palju säästetud ja nüüd on kiiremaks kasvuks vaja rohkem investeeringuid eksportivas sektoris. Eesti kodumajapidamiste hoiuste kasv edestab märkimisväärselt laenude kasvu, aastaga on hoiuste maht kasvanud 9% hoolimata ligi nullilähedastest intressidest.

Eratarbimist toetab stabiilne tööjõuturg. Tööpuuduse alanemine aeglustub, kuid tööjõunõudluse elavnemist on oodata eksportivate harude toel 2017.aastal. „Majanduse tootlikkuse seisukohalt on tervitatav, et tööjõu aktiivsus noorte (15-24-aastased) osas kasvaks edaspidi rohkem eksportivates kui siseturule orienteeritud harudes. Infotehnoloogia kõrval võiks kasvada töötleva tööstuse harude populaarsus. Avardunud töötamise võimaluste kõrval ei saa unarusse jääda panustamist haridusse,“ lisas Palm.

Kas soovid värsket kinnisvarainfot meilile?

Sisesta e-posti aadress ja ole kursis kinnisvaraturu liikumistega!

Kinnisvarakoolis järgmisena:

23.04.2024 Detailplaneeringute koostamine ja menetlemine