Nordecon: 2019. aasta IV kvartali ja 12 kuu konsolideeritud vahearuanne (auditeerimata)

Börsiteade sisaldab: Nordecon AS 2019. aasta IV kvartali ja 12 kuu konsolideeritud finantsaruandeid (auditeerimata) ning ülevaadet aruandeperioodi majandustulemust oluliselt mõjutanud sündmustest.

Vahearuanne on lisatud manusena börsiteatele ning on avalikustatud NASDAQ Tallinna ja Nordeconi koduleheküljel (http://www.nordecon.com/investorile/finantsaruanded/vahearuanded).
Aruandeperioodi kohta käiv investorpresentatsioon on lisatud manusena börsiteatele ja avalikustatud Nordeconi kodulehel (http://www.nordecon.com/investorile/investorite-presentatsioonid).

Konsolideeritud finantsseisundi aruanne

Konsolideeritud koondkasumiaruanne

Konsolideeritud rahavoogude aruanne

Ettepanek dividendideks ja aktsiakapitali vähendamiseks

Juhatuse teeb nõukoguga kooskõlastatult ettepaneku aktsionäridele 2020. aastal 2019. aasta eest maksta dividendideks 0,06 eurot aktsia kohta (kokku 1 892 tuhat eurot). Oma aktsiad ei anna aktsiaseltsile mingeid aktsionäriõigusi.
Lisaks on tuumikaktsionär informeerinud juhatust oma plaanist esitada aktsionäride korralisele üldkoosolekule ettepanek vähendada aktsiakapitali 1 943 tuhat eurot (0,06 eurot ühe aktsia kohta). Kirjeldatud otsuse vastuvõtmisel väheneb aktsiakapital 14 379 tuhandelt eurolt 12 436 tuhandele eurole. Aktsiakapitali vähendataks aktsiate arvestusliku väärtuse vähendamise teel, aktsiate arv jääks samaks, 32 375 483 aktsiat, s.h. seisuga 31.12.2019 846 898 omaaktsiat.

Finantstulemuste kokkuvõte

Kontserni kasum

Jätkuvalt tihedates konkurentsitingimustes on Kontserni brutokasumlikkus võrreldes eelmise aruandeperioodiga paranenud. Nordeconi kontserni brutokasum 2019. aastal oli 11 763 tuhat eurot (2018: 10 033 tuhat eurot) ning brutokasumlikkus 5,0% (2018: 4,5%). Arvestatav brutokasumlikkuse paranemine on toimunud hoonete segmendis, kus kasumlikkus oli 2019. aastal 6,3% ning IV kvartalis 8,8% (2018. aasta 4,7%, IV kvartal 8,3%). Seevastu rajatiste segmendi kasumlikkus on võrreldes eelmise aastaga tuntavalt langenud, moodustades 2019. aastal 3,5% ning IV kvartalis 1,9% (2018. aasta 5,6%, IV kvartal 1,9%) ning segmendi kasumlikkusega ei saa kindlasti rahul olla. Rajatiste segment koosneb valdavalt teedeehituse ja teehoolde lepingulistest töödest. Teedeehituses, mis on investeeringute mahukas, on vajalik teatav kriitiline hulk tööd, et saada katet püsikuludele, millest suurema osa moodustavad asfalti tootmiseks ja – paigalduseks vajaliku tehnika kulud. Teehoolde tulemuse peamiseks mõjutajaks on ilmastik. 2019. aasta kahe esimese kuu äärmiselt keerulised ilmastikuolud mõjutasid negatiivselt riigimaanteede hooldelepingute kasumlikkust. Uute teedeehituse tööde keskmine maksumus on vähenenud, mis omakorda on suurendanud pakkumisel osalevate ettevõtete arvu. Suurenenud on vahe töövõtjate asfaltbetooni tootmise võimekuse ning turu nõudluse vahel, tootmisvõimekus ületab nõudlust hinnanguliselt vähemalt 25%. Kõik see mõjutab pakkumiste hinda negatiivselt ning Kontsern ei ole olnud teedeehituse objektide riigihangetel piisavalt edukas. Jätkub sisendite kallinemine, mis eriti tuntavalt avaldab mõju peatöövõtuettevõtete kasumlikkusele. Statistikaameti andmete kohaselt tõusis ehitushinnaindeks 2019. aastal võrreldes 2018. aasta keskmisega 1,9% Võrreldes 2018. aasta keskmisega, kallines möödunud aastal tööjõud 4,3%, masinate kasutamine 2,0% ja materjalide hind 0,7%.
Kontserni üldhalduskulud moodustasid 2019. aastal 6 837 tuhat eurot. Võrreldes eelmise aastaga on üldhalduskulud suurenenud ligikaudu 2,0% (2018: 6 725 tuhat eurot). 12 kuu libisev üldhalduskulude osakaal müügitulust moodustas 2,9% (2018: 3,0%).
Kontserni ärikasumiks kujunes 2019. aastal 4 264 tuhat eurot (2018: 4 031 tuhat eurot). Kulumiga korrigeeritud rahavooline ärikasum (EBITDA) moodustas 7 300 tuhat eurot, EBITDA määr müügitulust oli 3,1% (2018: 6 021 tuhat eurot ja 2,7%).
Finantstulusid ja – kulusid mõjutasid aruandeperioodil jätkuvalt valuutakursi muutused Kontserni välisturgudel. Ukraina grivna tugevnes aruandeperioodil euro suhtes ligikaudu 20% ning Kontsern kajastas Ukrainas asuvale tütarettevõttele eurodes antud laenu ümberhindamisest valuutakursi kasumit aruandeperioodil summas 1 044 tuhat eurot (2018: 147 tuhat eurot). Rootsi kroon nõrgenes euro suhtes aruandeperioodil ligikaudu 2%. Finantskuludes on Rootsi krooni kursikahjumit kajastatud summas 196 tuhat eurot (2018: 121 tuhat eurot), mis tekkis Rootsis asuvale tütarettevõttele eurodes antud laenu ümberhindamisest. Lisaks on võrreldes eelmise aastaga suurenenud 221 tuhande eurot võrra intressikulud, mis on tingitud rendiarvestuse arvestuspõhimõtete muutusest.
Kontserni puhaskasumiks kujunes 4 130  tuhat eurot (2018: 3 821 tuhat eurot), millest Kontserni emaettevõtte Nordecon AS aktsionäridele kuuluv puhaskasumi osa moodustas 3 367 tuhat eurot (2018: 3 381 tuhat eurot).

Kontserni rahavood

2019. aasta äritegevuse netorahavoog moodustas 8 003 tuhat eurot (2018: 4 692 tuhat eurot). Äritegevuse rahavoo peamiseks mõjutaks on tellijate ja hankijate maksetähtaegade erinevused. Oluliselt mõjutab rahavoogusid jätkuvalt ka ettemaksete puudumine nii riigi- kui ka eratellijate lepingutes, kus samaaegselt tuleb ise tasuda ettemakseid allhankijatele, materjalide soetamisel, jne. Rahavoogu vähendavad ka ehitusperioodil väljastatud arvetest kinnipeetud summad, mis vabastatakse tellijate poolt alles ehitusperioodi lõpus. Kinnipeetud summad on vahemikus 5-10% lepingu mahust.
Investeerimistegevuse rahavoog 2019. aastal oli 220  tuhat eurot (2018: 2 934 tuhat eurot). Rahavoogu mõjutasid eelkõige põhivara investeeringud summas 594 tuhat eurot (2018: 534 tuhat eurot) ning materiaalse põhivara müük summas  377 tuhat eurot (2018: 1 784 tuhat eurot)  ja saadud dividendid summas 489 tuhat eurot (2018: 460 tuhat eurot). Võrreldaval, 2018. aastal, mõjutas investeerimistegevuse rahavoogu kinnisvarainvesteeringu müük summas 1 300 tuhat eurot.
Finantseerimistegevuse rahavoog 2018. aastal oli -8 863 tuhat eurot (2018: -8 863 tuhat eurot). Finantseerimistegevuse rahavoogu mõjutavad enim laenu- ja rendimaksed. Saadud laenud moodustasid kokku 3 705 tuhat eurot, mis koosneb arvelduskrediidi ning arenduslaenude kasutamisest (2018: 2 898 tuhat eurot). Saadud laenude tagasimakseid oli kokku 4 032 tuhat eurot (2018: 4 671 tuhat eurot). Tegemist on pikaajaliste investeerimis- ja arenduslaenude graafikujärgsete tagasimaksetega. Rendimaksed moodustasid  3 276 tuhat eurot (2018: 1 879 tuhat eurot). Rendimaksete suurenemise põhjuseks on rendiarvestuse arvestuspõhimõtete muutus. Dividende maksti 2019. aastal 2 360 tuhat eurot (2018: 2 627 tuhat eurot). Aktsiakapitali vähendamise väljamaksed moodustasid aruandeperioodil 1 892 tuhat eurot (2018: 1 847 tuhat eurot).
Seisuga 31.12.2019 moodustasid Kontserni raha ja raha ekvivalendid 7 032 tuhat eurot (31.12.2018: 7 678 tuhat eurot).

Olulisemad suhtarvud ja näitajad

Majandustegevus geograafiliste turgude lõikes

2019. aastal moodustas väljaspool Eestit teenitud müügitulu ligikaudu 11% kogu müügitulust, mis on viimaste aastate suurim.

2019. aasta Soome müügitulu on Kontserni ajaloo suurim. Kõige suuremaks projektiks on alltöövõtuna Raitinkartano kaubanduskeskuse ja kortermaja betoonkonstruktsioonide ehitamine. Aastataguse perioodiga võrreldes on suurenenud ka Rootsi müügitulu, mõjutajaks 2019. aastal sõlmitud kaks uut korterelamute ehituse peatöövõtulepingut ning betoonitööde alltöövõtuleping Põhja-Rootsi rajatava tuulepargi 73 tuulegeneraatori vundamendi ehitamiseks. Ukraina osakaal müügitulus on võrreldes eelmise aastaga vähenenud ligikaudu poole võrra.
Müügitulu hajutamine erinevate geograafiliste segmentide vahel on olnud Kontserni juhtkonna poolt valitud strateegia, mille abil hajutada riske, mis tulenevad liigsest kontsentreeritusest ühele turule. Samas on majandusolud ka osadel valitud välisturgudel ebastabiilsed ning mõjutavad Kontserni jooksvaid tulemusi. Välisturgude osakaalu kasvatamine on Kontserni üks strateegilisi lähtekohti.

2019. aasta majandustegevus tegevusvaldkondade lõikes

Segmentide müügitulu

Kontserni üheks eesmärgiks on hoida tegevussegmentide (hooned ja rajatised) esindatus müügitulus võimalikult tasakaalustatuna, kuna see võimaldab hajutada riske ja tagada paremad võimalused ehitustegevuseks ka raskemates turutingimustes, kus mõnda tegevussegmenti tabab tegevusmahtude suurem langus.
Kontserni 2019. aasta müügitulu oli 233 508 tuhat eurot. Võrreldes eelmise aastaga, mil vastav näitaja oli 223 496 tuhat eurot, suurenes müügitulu ligikaudu 4,5%. Hoonete müügitulu on suurenenud ligikaudu 4% ning rajatiste müügitulu 7% võrreldes 2018. aastaga. 2019. aastal oli müügitulu hoonete ja rajatiste segmendis vastavalt 169 124 ja 64 023 tuhat eurot. Aasta tagasi olid vastavad näitajad 162 909 ja 60 086 tuhat eurot.  Müügitulu struktuuri peegeldavad ka Kontserni ehituslepingute teostamata tööde mahud, kus jätkuvalt on ülekaalus hoonete segment.

Segmendisisene müügitulu

Hoonete segmendis on suurima osakaaluga jätkuvalt ärihoonete alamsegment, kus müügitulu on jäänud võrreldavale tasemele 2018. aastaga. Aruandeperioodil töös olnud suuremad objektid olid Tallinnas Vanasadamas D-terminali hoone rekonstrueerimine- ja laiendus, Admiraliteedi basseini kõrval oleva Porto Franco kinnisvaraarenduse I etapi ja aadressil Sepapaja 1 parkimismaja ehitamine, Liimi tn 1B kinnistule 8-korruselise majutushoone ning Tammsaare tee 92 kinnistule 8-korruselise parkimismaja-ärihoone betoonkarkassi projekteerimine ja ehitamine. Lisaks Tartus SA Tartu Ülikooli Kliinikumi parkimismaja projekteerimine ja ehitamine.
Võrreldes 2018. aastaga on enim on suurenenud müügitulu ühiskondlike hoonete ja korterelamute alamsegmentides, kasvades vastavalt 14% ja 16%.  Aruandeaastal valminud ja tellijatele üleantud suuremamahulised ühiskondlikud hooned olid: Tallinnas Sisekaitseakadeemia õppehoone, Kohtla-Järve riigigümnaasiumi hoone, Rae vallas Peetri spordi- ja vaba aja keskus, Tapa linnas asuv Kaitseväe Tapa linnaku komplekteerimisala  ja Jõhvi sõjaväelinnaku 300-kohaline kasarmu.
Oluline osa Kontserni poolt Eestis ehitatavatest korterelamutest asub Tallinnas ja selle lähiümbruses. Neist suuremahulisemad aruandeaastal valminud objektid olid Sõjakooli III ja IV etapp, Lesta 10,  Sammu 6 ning Valge 16 asuvad korterelamud. Lisaks mõjutavad alamsegmendi müügitulu Rootsis sõlmitud lepingud, kus jätkuvad tööd kolme elamuarendusprojektiga.
Kontsern jätkab omaarenduste ehitust (kajastub korterelamute segmendis) nii Tallinnas kui ka Tartus. Aruandeperioodil lõpetati Tallinnas, Nõmme tee 97, 21 korteriga 4-korruselise korterelamu ning Tartus, Aruküla teel, kolme 10 korteriga korterelamu ehitus ja müük. Tallinnas jätkub Võidujooksu 8c asuva 24 korteriga 5-korruselise korterelamu ehitus (www.voidujooksu.ee). Aruandeperioodi omaarenduste müügitulu moodustas kokku 6 528 tuhat eurot (2018: 9 369 tuhat eurot). Arendades jätkuvalt oma kinnisvara jälgib Kontsern tähelepanelikult võimalikke riske elamuarenduse turul.
Tööstus- ja laohoonete alamsegmendis oli suuremateks töös olevateks objektideks Maardus Kaldase tee lao- ja büroohoone ehitus, Rakvere Farmid AS-i (EKSEKO)  sigala nuumaosakonna V etapi rekonstrueerimistööd, Tallinna Betooni tänaval ehitatavad mikrolaod ning Pärnus Savi tänaval äri- ja laohoone ehitus. Võrreldes eelmiste perioodidega on  oluliselt vähenenud põllumajandussektori tellimuste osakaal, mis on alamsegmendi mahtude vähenemise üheks põhjuseks. Aruandeaastal vähenes alamsegmendi müügitulu 2018. aastaga võrreldes ligikaudu 48%.

Mitme aasta järel on rajatiste segmendis vähenenud teedeehituse- ja hoolduse alamsegmendi osakaal, kuid seda pigem üksikute suuremahuliste muude rajatiste projektide tõttu. Üldist trendi, mis annaks alust eeldada, et suurenevad investeeringud muudesse valdkondadesse, kui teedeehitus- ja hooldus, ei ole täheldada. Teedeehituse ja -hoolduse alamsegmendis moodustas aruandeperioodil olulise osa käibest 2018. aastal sõlmitud ehituslepingute täitmine: Tallinn-Tartu-Võru-Luhamaa maanteel asuvale Pikknurme-Puurmani lõigule 2+1 möödasõidualade ning Kuusalu vallas Kaitseväe keskpolügooni teede ja sildade ehitus. 2019. aastal sõlmitud lepingutest andis olulisema osa käibesse kaks suuremahulist lepingut: põhimaantee nr 7 Riia-Pihkva Missoküla-Hindsa vahelise 8-kilomeetrilise ja Misso aleviku vahelise 2-kilomeetrise teelõigu ja Kernu ümbersõidu ning Kernu tankla ja Haiba liiklussõlmede ehitus. Märkimisväärse mahu müügitulust moodustab Riigimetsa Majandamise Keskusele metsateede korrastamise tööde teostamine. Kontsern jätkas teehooldelepingute teostamist Järva ja Hiiu maakonnas ning Harju maakonnas Kose hooldepiirkonnas.
Aruandeaastal lõpetati Balticconnectori gaasitrassi maismaaosa Kiili – Paldiski lõigu ehitus, mis moodustab olulise osa muude rajatiste alamsegmendi mahust. Alamsegmendi müügitulu mõjutab ka Põhja-Rootsi Sundsvalli lähedusse rajatava Nysäter tuulepargi  73 tuulegeneraatori vundamendi ehitamine, kus tööd jätkuvad 2020. aastal.