Kui 2019. aasta juunis tõestasid Eesti notarid 5763 kinnisvaratehingut siis möödunud kuul 5698, mis on vaid veidi üle 1 protsendiline langus võrreldes aastatagusega. „Kinnisvaratehingute tõestamine moodustab olulise osa notariaalsetest toimingutest ning kaduvväike langus kinnisvaratoimingutes ongi peamine põhjus, miks langus tehtud toimingute üldarvus jäi 10 protsendi piiresse,“ selgitas Notarite Koja esimees Merle Saar-Johanson lisades, et tõenäoliselt tehti juunis ka paljud need kinnisvaratehingud, mis eelnevatel kuudel eriolukorra tõttu edasi lükati.
Võrreldes mullusega abielluti 70 protsenti enam
Märkimisväärne on asjaolu, et vaatamata koroonapandeemia järgsele perioodile sõlmiti notari juures võrreldes möödunud aastaga 70 protsenti rohkem abielusid samas kui lahutuste arv kahanes 7 protsenti. Võrreldes möödunud aastaga kasvas ka testamentide tõestamise arv 12 protsenti ning pärimismenetluste algatamine ja muud pärimisega seotud avalduste arv ligi 15 protsenti. „Sarnaselt kinnisvaratehingutega võime oletada, et ka pärimisega seotud toiminguid lükati eriolukorra tingimustes edasi, mis antud kasvu ka selgitaks,“ märkis Saar-Johanson.
Samas on langus mõningate teiste toimingute lõikes tuntav. „Eeskätt näeme suurt langust volikirjade tegemises (pea 20 protsenti) ning apostillide väljastamises (26 protsenti), kuid see on ilmselt põhjendatav asjaoluga, et praegusel perioodil minnakse vähem välismaale tööle ja õppima, mistõttu puudub ka vajadus väljastada volikirju, millega keegi teine saaks inimese eemalviibimise ajal tema eest tehinguid teha,“ ütles Saar-Johanson lisades, et mullusega võrreldes vähenesid ka tehingud äriühingute osalustega 14 protsendi võrra.
Teises kvartalis kukkus toimingute koguarv pea kolmandiku
Kui möödunud aasta teises kvartalis sooritati pea 85 tuhat notariaalset toimingut, siis tänavu ületas tehingute koguarv napilt 61 tuhande piiri. „Kokkuvõttes saabki öelda, et notariaalsete toimingute üldarvu seisukohast juunis küll olukord pisut taastus, kuid juunile eelnenud langust ei suutnud see siiski kompenseerida ning kokku tehti kvartalis 28 protsenti vähem toiminguid võrreldes möödunud aasta sama perioodiga,“ ütles Saar-Johanson.
Piirkondade lõikes tabas teises kvartalis suurim langus kinnisvaratehingute arvus Hiiumaad (-37%), Ida-Virumaad (-25%) ja Tallinna (-25%) ning Raplat (-26%). Väiksem oli langus Paides (-7%) ning Põlvas (-1%) ning Võrus ja Viljandis kinnisvaratehingute arv koguni pisut kasvas.
Esimese poolaasta suurim langus kinnisvaratehingutes oli Hiiumaal
Võrreldes möödunud aasta esimese poolaastaga langes ametitoimingute üldarv umbes 161 tuhandelt 136 tuhandeni ehk 16% ning sellest kinnisvaratehingute arv 9 protsenti 35,5 tuhandelt 32,5 tuhandeni.
Piirkondade lõikes on pilt sarnane teise kvartali tulemustega ning suurim langus kinnisvaratehingutes oli Hiiumaal (-28%), Ida-Virumaal (-17%), Raplas (-16%), Saaremaal (-14%), Pärnus (-11%) ning Tallinnas (-10%). Esimese poolaasta jooksul ei toimunud langust kinnisvaratehingute arvus Põlvas, Viljandis, Võrus, Läänemaal ja Jõgeval, kus kinnisvaratehingute arv veidi kasvas.
