Nõuanded koduostjale: kas eluasemelaenu intressimäära tasub fikseerida?

Nõuanded koduostjale. Praktilised nõuanded, kuidas leida unistuste koduKäsiraamatu “Nõuanded koduostjale. Praktilised nõuanded, kuidas leida unistuste kodu” autor Tõnu Toompark annab nõu koduostmise teemadel.

Sageli kasutatakse eluasemelaenu baasintressimäärana kuue kuu euribori. See tähendab, et laenu lõplik intressimäär, mis koosneb fikseeritud riskimarginaali ja baasintressimäära summast, püsib muutumatuna kuus kuud ehk pool aastat. Olukorras, kus euribor on negatiivne, loetakse baasintressimäär võrdseks nulliga ehk eluasemelaenu intressimäär on võrdne riskimarginaaliga.

Positiivse euribori tingimustes korrigeeritakse summaarset intressimäära vastavalt hetke kuue kuu euriborile. Korrigeerimine toimub iga 6 kuu järel. Selline intressimäära muudatus toimub laenuvõtja jaoks automaatselt ja sellega ei kaasne laenulepingu muutmisi või uuesti allkirjastamisi.

Harvem kasutatakse baasintressimäärana näiteks ühe kuu euribori. See tähendab laenuvõtja jaoks seda, et intressimäär muutub iga kuu. Viimase kuue aasta jooksul on ühe kuu euribor olnud alati madalamal kui kuue kuu euribor. See tähendab, et laenuvõtja jaoks on ühe kuu euribori baasintressimääraga eluasemelaen odavam.

Igakuiselt või kuuekuise perioodi järel muutuva intressimäära kõrval on intressimäära võimalik fikseerida ka pikemaks perioodiks. Reeglina on Eesti pangad pakkunud võimalust eluasemelaenu intressimäära fikseerimiseks kolmeks või viieks aastaks. Näiteks USAs pakutakse eluasemelaenude intressimäära fikseerimist isegi näiteks 25 või 30 aastaks.

Laenuvõtja võib eluasemelaenu pikaajalist fikseerimist pidada enda jaoks justkui kindlustuseks, mille abil ta garanteerib, et laenumakse suurus kokkulepitud aja jooksul ei muutu. Praktilises elus tähendab eluasemelaenu intressimäära fikseerimine kindlustunnet, kuid selle kindlustunde eest tuleb reeglina maksta pisut kõrgemat intressimäära kui samal hetkel muutuva intressimäära puhul.

Samuti peab laenuvõtja teadma, et intressimäära fikseerimise puhul on ta andnud laenuandjale põhjendatud ootuse intressitulu teenimiseks. See tähendab, et fikseeritud intressimääraga laenulepingu ennetähtaegsel lõpetamisel tuleb laenuvõtjal laenuandjale kompenseerida viimase saamata jäänud intressitulu.

Seega ei ole eluasemelaenu intressimäära mõtet fikseerida olukorras, kus kodulaenu võtjal on plaan lähemal ajal eluaset vahetama hakata ehk eluasemelaen tuleb lõpetada. Kui aga inimene vajab enda jaoks suuremat kindlust laenukulude osas ja koduvahetust plaanis ei ole, võib intressimäära fikseerimise peale mõelda.


Kinnisvaraanalüütik Tõnu ToomparkLoe pikemalt nii eeltoodud kui muudest nõuannetest käsiraamatust „NÕUANDED KODUOSTJALE”, mille autor on kinnisvarakonsultant Tõnu Toompark. Käsiraamatu saad osta Kinnisvarakooli raamatupoest.


Nõuanded koduostjale. Praktilised nõuanded, kuidas leida unistuste kodu

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga

*

13 + = 16

This site uses Akismet to reduce spam. Learn how your comment data is processed.

Kas soovid värsket kinnisvarainfot meilile?

Sisesta e-posti aadress ja ole kursis kinnisvaraturu liikumistega!

Kinnisvarakoolis järgmisena:

Korteriühistu raamatupidamine ja majandusaasta aruande koostamine