Nõuanded koduostjale: kuidas otsustada, kas kodu üürida või osta?

Nõuanded koduostjale. Praktilised nõuanded, kuidas leida unistuste koduKäsiraamatu “Nõuanded koduostjale. Praktilised nõuanded, kuidas leida unistuste kodu” autor Tõnu Toompark annab nõu koduostmise teemadel.

Kodu ostmine on enamasti inimese elu rahalises plaanis kõige suurem tehing. Seetõttu tuleb sellesse tehingusse suhtuda äärmise tõsidusega. Esimese teemana tasub enese jaoks läbi arutada, kas uus kodu osta või hoopis võtta üürile.

Ei saa öelda, et plaanides kodu omada või üürida, on üks valikutest teisest alati parem. Kodu omamisel on ühed, üürimisel teised eelised – kõik sõltub arutleja konkreetsest olukorrast või eelistustest. Muidugi on ostmise või üürimise otsuse langetamisel oma oluline roll on üldisel majandusseisul ja kinnisvaraturu konjunktuuril.

Järgnevalt käsitleme tegureid, mida kodu ostmise või üürilevõtmise juures kaaluda.

Piirkonnas elamise aeg

Teise linna õppima või ajutiselt tööle minnes, on tõenäoliselt mõistlikum kodu ostmise asemel üürile võtta. Kinnisvaratehingu kulud ehk notari tasud, riigilõivud, maakleritasud, lepingutasud ja ajakulu on tavatehingu puhul sedavõrd suured, et enamasti ei tasu aastaks-paariks kodu ostmine end finantsmajanduslikult ära. Otsestele kinnisvara ostukuludele lisanduvad väga sageli kulutused kolimisele, sisustusele.

Rusikareeglina võib öelda, et koduostu tasub planeerida, kui piirkonnas elamise ajaline kestus on viis ja rohkem aastat. Lühemate perioodide puhul tasub pigem mõelda üürimisele.

Perekonnaseis ja elukaar

Kodu ostmise oluline kriteerium on selle suurus. Kui perekonna suurus on muutumas – kedagi on juurde tulemas või hoopis lahkumas, tasub põhjalikult järele mõelda. Kas näiteks ikka on mõttekas osta väikest ühetoalist korterit teadmise juures, et peatselt on pere juurdekasvu loota ning see tähendab vähemalt ühe lisatoa vajadust?

Või kas peaks kolima elama kuuetoalisse majja teadmise juures, et kahe-kolme aasta jooksul lapsed kodust lahkuvad ja tubade vajadus jääb oluliselt väiksemaks.

Töökoht, tarbitavad teenused

Töökoha asukohal ja igapäevases elus tarbitavatel teenustel on koduostu või üürimise valiku juures oma roll. Kodu asukoht ei peaks olema töökohast liiga kaugel. Vastasel korral kulub liiga suur hulk aega, raha ja energiat kodu ja töökoha vahet sõitmisele.

Rahaline seis

Veel kord tasub mainida, et kodu ost on enamasti inimese kõige suurem ost eluea jooksul. Kui raha ei ole ja laenuvõimekust samuti mitte, on otsuse tegemine lihtne – kodu osta ei saa ja see tuleb üürida. Loodetavasti üürimise jaoks sissetulekust ikka piisab.

Üürimine on seotud majanduslikult väiksemate riskidega. Teisisõnu on üürikorterit vajadusel märksa kiiremini ja madalamate kuludega võimalik vahetada suurema või väiksema, aga miks mitte ka parema asukohaga pinna vastu.

Oma on oma

Omaniku kodutunne on kindel. Nii kaua, kui ta näiteks ühistu või panga ees võlgu ei jää, ei ähvarda teda kodust ilmajäämine. Eesti üüriturg aga sellist kindlust alati ei paku.

Eesti üürileandjad muutuvad küll järjest professionaalsemaks ja üürilepingud aina pikemaks. Loodetavasti oleme ükskord seal, kus inimene võib kindel olla, et ta saab samas kodus ka aastakümneid üürnik olla.

Üürikorter tagab paindlikkuse ja liikumisvabaduse

Tavaliselt sõlmitakse Eestis üürilepingud aastaseks perioodiks või sootuks tähtajatult. Nii on üürikorteri vaieldamatu eelis selles, et üürilepingu lõppemisel on lihtne võimalus üks eluase jätta ja kolida järgmisele sobivamale – olgu selleks sobivamaks väiksem või suurem, kallim või odavam pind.

Kodu omades ei ole liikumisvabadus nii suur. Kodu müümine võib vajalikul hetkel olla näiteks turukonjunktuurist tulenevalt ebasoodne.

Majanduslikud põhjendused

Sageli korratakse tüütuseni mantrat, et kinnisvara väärtuse panevad paika kolm tegurit – asukoht, asukoht ja asukoht. Eluaseme soetamise puhul on koduotsija ostuotsuse määravaks teguriks enamasti hind, olgu selleks siis ostuhind või üürihind.

Enamasti ei valitse turul tasakaalu. See tähendab, et ühel ajamomendil on finantsmajanduslikult mõistlikum kinnisvara osta, teisel kasulikum üürida.

Teisalt tähendab soodsas majanduskonjunktuuris kerkiv kinnisvara hind tihtipeale seda, et laenutingimused on soodsad. Ehk siis laenu on tavapärasest hõlpsam võtta, kuid kinnisvarahinnad on kallid. Seevastu majandustsüki põhjas on enamasti laenuvõtmine keeruline ja kallis, sest pankade laenude väljastamise valmidus ei ole väga suur. See tähendab, et kinnisvarahinnad on küll all, kuid ostu tegemiseks on laenu raske saada.

Soodne laen

Kodu ostmiseks on enamasti vajalik ja mõistlik kasutada eluasemelaenu. Eluasemelaen on pikaajaline madala intressimääraga laen. Eesti lähiminevikku vaadates on olnud pikki perioode, kus eluasemelaenude intressimäär on jäänud alla inflatsioonimäärale.

Inflatsioonimäärast madalam intressimäär tähendab negatiivset reaalintressimäära ehk olukorda, kus laenu teenindamine muutub laenuvõtja jaoks ajas soodsamaks. See on rõõm, millest üürnikud ilma jäävad.

Kodu ost kui säästmine

Tihtipeale soovitakse koduostu vaadelda kui investeeringut. Pigem on kodu ostmine ikkagi tarbimiskulu, kuid sel on siiski juures väike säästmise moment.

Laenumakseid tehes tagastab koduostja igakuiselt väikese osa laenu põhiosast ehk ostab samm-sammult oma eluaset välja. Laenu tagasimaksmise järel on koduostja laenuvaba kinnisvara omanik.

Maksusoodustused

Riik pakub maamaksu, eluasemelaenu intresside ja eluaseme müügiga seonduvaid maksusoodustusi kinnisvaraomanikele. Üürnikele riik kinnisvaraga seonduvaid maksusoodustusi ei paku.


Kinnisvaraanalüütik Tõnu ToomparkLoe pikemalt nii eeltoodud kui muudest nõuannetest käsiraamatust „NÕUANDED KODUOSTJALE”, mille autor on kinnisvarakonsultant Tõnu Toompark.

Käsiraamatu saad osta Kinnisvarakooli raamatupoest.


Nõuanded koduostjale. Praktilised nõuanded, kuidas leida unistuste kodu

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga

*

− 3 = 1

This site uses Akismet to reduce spam. Learn how your comment data is processed.

Kas soovid värsket kinnisvarainfot meilile?

Sisesta e-posti aadress ja ole kursis kinnisvaraturu liikumistega!

Kinnisvarakoolis järgmisena:

Korteriühistu põhikirja ja kodukorra koostamine