Aktiivne kinnisvaraturg ja soodsad laenuvõimalused on pannud paljusid investeerima korteri ostu selle väljaüürimise eesmärgil.
Selline tuluteenimise eesmärgiga rahapaigutus, nagu kõik teisedki, nõuab läbimõeldud ja mõtestatud tegevust, mida ei tohi juhtida hetkeemotsioonid.
Vabaturu üürimäär sõltub nõudluse ja pakkumise vahekorrast. Kui pakkumine suureneb, kuid nõudlus jääb samaks, siis üürihinnad langevad. Vastupidises olukorras üürihinnad suurenevad.
Nõudluse ja pakkumise tulemusena tekkiva tasakaaluhinna selgitamiseks on kõige otstarbekam uurida internetis ja trükiajakirjanduses ilmuvaid üürihindasid. Siinkohal tuleb kindlasti arvestada, et ajakirjanduses ning internetis reklaamitud hinnad on omanike-vahendajate soovitud hinnad, mis veel ei tähenda, et sellise hinnaga peaks ka tehinguid toimuma. Tavaliselt on kõik hinnad kaubeldavad.
Leheveergude ja internetilehtede lappamisest kasulikum on rääkida kinnisvarabüroode üürimaakleritega ja uurida nendelt reaalseid üürihindasid, millega tehinguid sõlmitakse. Maakler oskab tavaliselt ka täpsustada, milline on õiglane üürihind arvestades üüripinna iseärasusi.
Lihtne reegel ütleb, et kallima korteri või maja üürihind on kõrgem odavamast üüripinnast. See on põhjendatav asjaoluga, et omanik ootab suuremalt investeeringult absoluutsummas suuremat tulu, kui väiksemalt investeeringult.
Nagu kõik kinnisvarahinnadki, määrab ka üürihinna esmajärjekorras asukoht. Asukohast tulenevad hinnakriteeriumid põhinevad paljudel subjektiivsetel ja objektiivsetel teguritel, mis tervikuna kallutava (üüri)hinda ühele või teisele poole. Nendeks teguriteks on näiteks ligipääsetavus (ühis) transpordiga, kaubandus- ja teenindusasutuste lähedus, naabruskonna turvalisus ja maine, parkimisvõimaluste olemasolu, keskmine sissetulekute tase piirkonnas, lasteaia, kooli ja töökoha lähedus.
Nii on igati loomulik, et kesklinna korteri üür on kallim samaväärsest korterist äärelinnas. Mõni inimene võib küll väärtustada kesklinna läheduse asemel hoopiski äärelinna vaikust ja rohelus, kuid üldreegel räägib siiski kesklinna kasuks.
Sageli juhtub, et räägitakse esmajärjekorras hinnast ja alles seejärel sellest, mis kõnealuse hinna eest saab. Suuremat hinda küsitakse näiteks üüripinna eest, mis on varustatud mööbli või kaasaegse köögitehnikaga.
Samas võib ette tulla inimesi, kel oma mööbel olemas ja kes seetõttu üüripinna varustatust miinuseks loevad.
Üürihind ja üürileandmise kiirus on pöördvõrdelises sõltuvuses. See tähendab, et mida kõrgemat hinda võrrelduna turu keskmisega üürileandja küsib, seda pikem on aeg, millega tehinguni jõutakse. Madalam hind seevastu annab võimaluse kiiremini tehinguni jõuda. See mõjutab väga otseselt vakantsust ehk saamata jäävat tulu, mis on investeeringu tasuvust määrav tegur. Algajal kinnisvarainvestoril tasub kindlasti ülaltoodud infot arvestades kokku kirjutada äriplaan ja rahavoogude aruanne, mille abil saab juba projekti algatades veenduda selle tasuvuses.
tallinna korterite üürihinnad kroonides
3 toalised 2 toalised
Kesklinn 5500- 15 000 4500-10 000
Äärelinn 4000-5500 3500-4000
Artikkel on avaldatud 20.02.2002 väljaandes Eesti Päevaleht – http://www.epl.ee/artikkel.php?ID=194560
