Eesti Omanike Keskliit tervitab Vabariigi Valitsuse algatust, mille eesmärgiks on muuta Eesti kodud 30 aasta jooksul kaasaegseteks ja energiasäästlikeks. Algatus on seda rõõmustavam, et pika vaatega ning kogu eluasemesektorit hõlmavat vaadet on Eestis oodatud ligi veerandsajandit, alates hetkest, kui riik andis erakätesse suures osas amortiseerunud elamufondi.
Kui andsime eluruumide erastamise järgselt vastutuse eluasemevaldkonna korrastamise ja arendamise eest erasektorile, siis eeldasime, et elusaseme omanikuks olek loob üle-eestiliseks arenguks piisavad eeldused. Paraku ei ole see lootus täitnud, sest lisaks omanikuks olekule sõltub eluasemete elujõulisus ja kvaliteedi paranemine, veel väga paljudest mõjuritest, nagu näiteks kinnisvara hinnatasemest, läheduses asuvatest töökohtadest, omanike sissetulekutest, kindlustundest, vanusest ja avaliku sektori toetustest. Kui võtta kõiki eelpool loetletud mõjurid kokku ühte sõnasse, siis sõltub eluasemeturu areng omaniku perspektiivitundest.
Eeltoodut arvestades ei ole üllatav, et kaugeltki mitte kõik erastatud eluruumid ei ole osutunud elujõuliseks ning Vabariigi Valitsuse (positiivse) stsenaariumi korral langeb Eestis kasutusest välja 5000 korterelamut ja 40 000 eramut. Eesti Omanike Keskliidu hinnangul tuleb nüüd, kus Vabariigi Valitsus on asunud jõuliselt eluasemevaldkonda korrastama, pöörata tähelepanu just eeltoodud arvudele, sest, kui 5000 korterelamut ja 40 000 eramut langeb kasutusest välja Tallinnas või Tartus, ei paneks me seda tähele, samas mistahes teises Eestimaa nurgas tooks selline olukord kaasa sotsiaalse katastroofi.
Omanikud juhivad tähelepanu ka sellele, et eluasemevaldkonna toetamine avaliku sektori poolt, eeldab toetuse vastuvõtmiseks vajaliku administratiivse võimekuse olemasolu, mis on Eestis äärmuslikult ebaühtlane, eriti korterelamute puhul. Eeltoodu on (renoveerimist mitte soodustava kinnisvara hinnataseme kõrval) üheks suureks põhjuseks, miks senised riiklikud renoveerimistoetused on üle Eesti ebaühtlaselt jaotunud ning, miks valdavalt vene keelt kõnelevad Ida-Virumaa omanikud on toetuste saajate nimekirjas viimased. Leidmata lahendusi eeltoodud Eesti ühtlase arengu seisukohalt kriitilise tähtsusega küsimustele, suureneks Eesti eluasemeturu kihistumine ja elamute kvaliteedi langustrend toetuste ebaühtlase jaotumise tõttu senisest veelgi rohkem.
Kolmandaks eluasemevaldkonna varjatud probleemiks on väljaspool Tallinna ja Tartut esinevad turutõrked üürimajade rajamisel, mis võimendab kvaliteetsete eluasemete puudumisest tulenevat elanike väljarännet maapiirkondadest. Kui Vabariigi Valitsuse arvestab 21,6 miljardi euro suurune abiprogrammi koostamisel kõigi eeltoodud probleemidega, siis ei saa ühelgi omanikul selle algatuse vastu midagi olla. Paraku ei takista väga paljude Eesti eluasemete renoveerimist mitte raha puudus, vaid perspektiivituse tunne, millises olukorras ei piisa kõigi eluasemete renoveerimise eesmärgi saavutamiseks riigipoolsest 30%-lisest toetusest.
Võttes arvesse eelpool kirjeldatud olukorda, on Eesti Omanike Keskliit teinud Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumile korduvalt ettepaneku asuda looma eluasemevaldkonna arengukava, mis arvestab ning pakub lahendusi kõikidele eluasemevaldkonna kitsaskohtadele. Paraku ei ole seda ettepanekut toetatud. Arengukava puudumise tõttu ei ole Eesti Omanike Keskliit kindel, et Vabariigi Valitsuse poolt kavandatud 21,6 miljardi euro suurune toetus suunatakse eluasemevaldkonnas kohta, kus seda enim vajatakse. Samas on nüüd, kus riik hakkab süsteemselt ja pikaajaliselt eluasemevaldkonna arengusse panustama, sellise arengukava olemasolu hädavajalik.
Andry Krass
Eesti Omanike Keskliit, juhatuse liige
