Ostes Kinnisvarakooli raamatupoest 04-11/02/2015 on võimalus võita ostusumma tagasi.
Osta endale vajalik raamat või raamatud Kinnisvarakooli raamatupoest ja jaga uudist suurepärasest ostust oma Facebook’i sõpradega.
Kõikide vahel, kes on ostnud ja tasunud raamatu eest ajavahemikul 04-11/02/2015 ning jaganud kampaaniainfot Facebook’is loosime välja ühe, kes saab kogu ostusumma tagasi.
Eesti pankade eluasemelaenude portfelli keskmine laenujääk oli 2014 IV kvartalis 37 100 eurot. Aastataguse ajaga võrreldes kerkis keskmine laenujääk 1 protsendi võrra.
Paralleelselt kerkib lisaks veel eluasemelaenude arv. Kui aasta tagasi oli Eestis aktiivseid eluasemelaenusid 160 4420, siis 2014 IV kvartali lõpuks oli see näitaja kasvanud 163 500 peale ehk 1,9% võrra.
Keskmise laenujäägi kasv ei ole liiga kiire, sest Tallinna ja Tartu kõrgete hindadega piirkondade kõrval on eluasemeturg mõnevõrra aktiveerunud just väiksemates piirkondades, kus kinnisvara on odavam ja võetavad laenusummad selle võrra väiksemad.
Tõnu Toompark on Adaur Grupp OÜ ja Kinnisvarakool OÜ juhatuse liige ning Eesti Kinnisvarafirmade Liidu (EKFL) ja Eesti Omanike Keskliidu juhatuse liige.
|
|
|
|
Maksu- ja tolliamet (MTA) saadab sel nädalal 294 600 inimesele 359 600 maamaksuteadet, millest 74 protsenti jõuab maksumaksjateni elektrooniliste kanalite kaudu. Esmakordselt saadab maksuhaldur teate 16 700 inimesele SMS lühisõnumiga.
MTA maksude osakonna juhataja Evelyn Liivamägi sõnul on elektroonse teavituse osakaal iga aastaga kasvanud. „Kui veel mullu saatsime e-postiga 60 protsenti teadetest, siis tänavu on e-posti ja lühisõnumite osakaal juba 74 protsenti. Lisaks keskkonnasäästule hoiab see kokku ka maksumaksja raha,“ rääkis Liivamägi.
„Sellele vaatamata on paberteadete osakaal veel märkimisväärne – kirja teel postitatakse maamaksuteade tänavu 84 000 inimesele. Teate saamiseks e-posti või lühisõnumiga ei ole aga vaja teha muud, kui panna vastav info oma e-maksuameti kontaktidesse,“ selgitas Liivamägi.
Lühisõnumi saavad tänavu kõik need isikud, kes eelmisel aastal said maamaksu teate veel paberil ja füüsilise isiku tuludeklaratsioonil esitasid mobiiltelefoni numbri. E-postile saadetakse teade, kui e-posti aadress on e-maksuametis märgitud.
Kuni 64-eurone maamaks mistahes kohaliku omavalitsuse üksuses asuvalt maalt tasutakse ühekorraga 31. märtsiks. Maamaksust, mis ületab 64 eurot, tasutakse 31. märtsiks vähemalt pool, kuid mitte vähem kui 64 eurot. Ülejäänud osa maamaksust tasutakse hiljemalt 1. oktoobriks.
Kuueteistkümnest Põlva keskväljaku ja linnaruumi arhitektuurivõistlusele laekunud tööst tunnistati parimaks ideekavand märgusõnaga „Puulinn“, mille autorid on Stuudio 2 Arhitektid OÜ ja Metusala Arhitektid OÜ ühiskollektiiv koosseisus Helen Rebane, Egon Metusala, Kaie Kuldkepp, Liis Uustal ja Vilve Enno. Võistlus toimus EV 100 arhitektuuriprogrammi „Hea avalik ruum“ raames.
„Keskväljaku rajamisega saab Põlva südalinna senise lagunenud tööstushoonete ala asemele väga väärika paiga, kus on ruumi kaubandusele ja kohvikutele, esindusüritustele, aga ka sportlikule meelelahutusele. Usun, et nii väldime Põlvas suuremate linnade trendi, kus kesklinna asemel domineerivad äärelinna kaubanduskeskused. Kõige olulisem, et pikemas perspektiivis suurendab taoline investeering kindlasti Põlva konkurentsivõimet piirkonna teiste keskustega,“ selgitas Põlva vallavanem Georg Pelisaar.
Võidutöös hindas žürii selle terviklikku linnaehituslikku kontseptsiooni, ruumi selget funktsionaalset jaotust, hajutatud parkimislahendust, puitmaterjali kasutust ning piisavat paindlikkust edasiseks arendamiseks. Oluliseks nüansiks peeti seda, et linnaruumi lahendus on terviklik ka siis, kui väljakuäärne hoonestus pole veel valminud.
Žürii leidis, et võistlus täitis oma eesmärgi, kuigi päris ideaalset lahendust ei leidunud ning väljavalitud projekti tuleb kindlasti edasi arendada. Selleks, et jõuda Põlva keskuse ehitamisega valmis vabariigi sünnipäevaks, on oluline kiiresti välja töötada realistlikud arendusetapid.
I preemia suurus on 6000 eurot ning lisaks võidutööle valis žürii välja veel kolm preemiasaajat: II preemia (4500 EUR) vääriliseks tunnistati töö märgusõnaga „Põhjus tulla“ (autor Armin Valter, Novarc Group AS), III preemia (3500 EUR) läks kavandile „Tuulelohe“ (autorid Pelle-Sten Viiburg ja Mae Köömnemägi, Doomino Arhitektid OÜ) ning ergutuspreemia (2000 EUR) sai projekt „Isevesi“ (autorid Siiri Vallner, Indrek Peil, Kavakava OÜ).
Võistluse eesmärk oli leida kvaliteetne ruumiline lahendus Põlva keskväljaku ja seda ümbritseva linnaruumi jaoks. Žürii hindas töödes keskväljaku arhitektuuri kvaliteeti, funktsionaalsust, tekkiva linnaruumi terviklikkust, lahenduse otstarbekust ja realiseeritavust. Eesmärk on võiduprojekt teostada Eesti Vabariigi 100. sünnipäevaks.
Põlva arhitektuurivõistlus on esimene lõppenud võistlus, mis on korraldatud Eesti Vabariigi 100 sünnipäevaprogrammi arhitektuurivõistluste seeria „Hea avalik ruum“ raames. Arhitektuurivõistlusi viib läbi Eesti Arhitektide Liit koostöös kohalike omavalitsustega ning võistluste eesmärk on leida nüüdisaegsed lahendused Eesti linnade keskustele. Programmis osaleb kokku kuni 14 linna. Järgmisena selguvad võistlustulemused Tõrvas.
Viimase rahvaloenduse andmetel iseloomustab Eestit teiste Euroopa riikidega võrreldes suur koduomanike osatähtsus. 78%-l Eesti leibkondadest on vähemalt üks leibkonnaliige eluruumi omanik.
Riikide võrdluses paigutub Eesti selle näitaja poolest 7. kohale. Rumeenias on 93% leibkondadest eluruumi omanikud. Hoopis teistsugune pilt kirjeldab aga Rootsit, Šveitsi ja Saksamaad, kus alla poole leibkondadest on koduomanikud.
Miks pilt riigiti erineb, sellele on omad põhjused. Eesti puhul oli eluruumi omandamise oluliseks mõjuteguriks Nõukogude Liidu lagunemisega kaasnenud eluruumide erastamine. Paljud leibkonnad said just sel ajal varem riigile kuulunud eluruumi omanikeks. Praegu soodustab Eestis eluruumide ostmist tulumaksuseadusest tulenev tulumaksutagastus eluasemelaenu intressidelt ja vähearenenud üüriturg. Paljudes riikides maksusoodustused eluruumi omanikele puuduvad.
Eestis tegeleb üürikorterite pakkumisega vähe ettevõtteid, üüritakse peamiselt eraisikutelt. Erinevalt mitmetest teistest riikidest ei ole Eestis levinud pikaajaline, sh eluaegne rentimine. Kui hästi reguleeritud üürituruga riikides renditakse välja hea kvaliteediga eluruume, siis Eestis on üürikorterid tihti keskmises või halvas seisukorras ning omanikud ei ole huvitatud remontimisega kaasnevaid kohustusi võtma. Nii on üürimine levinud eelkõige suurematesse linnadesse õppima asunud noorte seas ning seda nähakse ajutise etapina enne oma kodu ostmist.
Riikides, kus paljud elanikud elavad üüripinnal, on tihti paigas ka näiteks üürihinna tõstmise määr aastas, et rendi kiire tõus ei tooks vastureaktsioonina esile ostubuumi. Lisaks on igal riigil veel hulk ajaloost ja kultuuriruumist tingitud põhjuseid üürimisele või omamisele. Saksamaal näiteks tekkis pärast
II maailmasõja lõppu elamufondi kriis. Inimestel ei olnud majanduslikku võimekust eluruumide ostmiseks, ent elamispinda oli tarvis. Nii arendati välja suur hulk elamuid, mis olid algusest peale mõeldud rentimiseks.
Praegu pärsivad Eesti leibkondade võimalusi eluruumi soetamiseks majanduslanguse tagajärjel karmistunud kodulaenu võtmise tingimused.
Anu Tõnurist
Statistikaameti peaanalüütik
Uus Maa Kinnisvarabüroo alustas koostöös Perton Ehitusega Tallinna südalinnas, aadressil Kreutzwaldi 9 rajatavas funktsionalistlikus elu- ja ärihoones korterite ja äripindade müüki.
„Pakkumisel on 6 unikaalset, terrasside või rõduga korterit ja 2 terrassidega äripinda. Atraktiivne asukoht ja maja arhitektuurne ilme on ostjates suurt huvi tekitanud ning tänaseks on mitu korteriomandit juba broneeritud. Oluliseks lisaväärtuseks on peetud rõdusid ja terrasse ning maja-alust garaaži,“ kommenteerib korterite müügiga tegelev Uus Maa Kesklinna ja Kadrioru piirkonna konsultant Margit Sild.
Kreutzwaldi 9 välis- ja siselahendustesse on panustatud hoone asukohale vääriliselt ning ostjaskonna potentsiaalse sihtgrupi ootustele vastavalt. Nii ilmestavad fassaadi klaasseinaga lift, rõdud/terrassid ja mustast graniidist peatrepp. Hoone iga korrus on erineva suuruse ja plaanilahendusega, igal korteril on kas rõdu või katuseterrass.
Elamise teevad mõnusaks maja-alune garaaž ja väike korterite arv. Akendest avanevat vaadet ei häiri radiaatorid – toasooja tagab vesipõrandaküte. Kodukulud aitavad mõistlikul tasemel hoida 3x paketiga aknad ja soojustagastusega ventilatsioonisüsteem.
Hoone välisilme loovad hele fassaadikrohv, mis on osaliselt kaetud musta komposiitplaadiga ning esimese korrusel eksponeeritav betoonpind. Siseviimistluspaketid on pealkirjadega Novell ja Etüüd. Novell on poeetiline, luuleline, inspireeritud raamatutest ja kirjasõnast. Paketi tonaalsus on hele ja karge, vannitoas kasutatud plaat meenutab modernses võtmes raamaturiiulit. Etüüd on aga ekspressiivne, maaliline, loominguline, inspireeritud maalikunstist ning väljendub veidi julgemas tumedate aktsentidega värvigammas. Samal ajal on kogu tonaalsus soe ja hubane.
Maja ehitus algab märtsis ning hoone valmib 2016. aasta alguses. Projekti arendaja on Perton Ehitus, maja ehitab Kaamos Ehitus.
Haabersti linnaosas Tallinnas on kokku 12 asumit.
Nende nimede saamise lood on järgmised:
Fotol ehitusjärgus Väike-Õismäe rõngaslinn 1980. aastatel.
Artikli autor: Jaak Juske
Allikas: http://jaakjuske.blogspot.com/
Kinnisvarakoolis toimub 10/02/2015 koolitus Kinnisvaraõigus. Koolitust viib läbi koolitaja ja kinnisvaraõiguse ekspert Evi Hindpere.
Koolitus “Kinnisvaraõigus” on suunatud maakleritele, kes vajavad igapäevaselt infot kinnisvaratehingute vormistamisega kaasnevate juriidiliste probleemide lahendamisel ning soovivad tundma õppida kinnivaratehingute õiguslikke aluseid kuid oodatud on ka eraisikud, kes soovivad kinnisvara osta, müüa, vahetada ja soovivad kindlust turvalise tehingu tegemisel.
Registreeru KOHE sest alles veel vaid viis vaba kohta.
Koolitus “Kinnisvaraõigus” toimub kolmel päeval 10/02, 11/02 ja 12/02/2015 kell 16:00-19:15 (kokku 3*4=12 akadeemilist tundi).
Registreeru koolitusele: +372 525 6655 (Margot Toompark), kool@kinnisvarakool.ee või kodulehel.
| Margot Toompark Kinnisvarakool OÜ Koolituste müük ja korraldus +372 525 6655 kool@kinnisvarakool.ee www.kinnisvarakool.ee |
|
Tõnu Toompark Kinnisvarakool OÜ +372 525 9703 tonu@adaur.ee www.kinnisvarakool.ee |
Portaali KV.EE andmetel pakuti jaanuaris Tallinnas üürile 2179 korterit. See on 13% rohkem kuiu aasta tagasi.
Enam on üürikortereid lisandunud Põhja-Tallinnas, kus üüripakkumiste arv on aastaga kasvanud 63%. Põhja-Tallinnas pakuti jaanuaris üürile 315 korterit. Vähemaks on üürikorterite pakkumisi jäänud Haabersti linnaosas. Haaberstis pakuti portaali KV.EE andmetel jaanuaris üürile 102 korterit ehk aastatagusest kolmandiku vähem.
Tähelepanu väärib, et Tartu korterite üüripakkumine on aastaga kasvanud 63%. Selle põhjuseks on eeskätt mullu aasta teises ja kolmandas kvartalis vähenenud korteri ostu-müügitehingute arv, mis on müümata jäänud kortereid hakanud üüriturule tooma.
Poleks sugugi ime, kui analoogne trend, küll vähemalt määral, käesoleval aastal ka Tallinna üüriturule jõuaks.
Vaata lähemalt, mis toimub kinnisvaraturul portaalist KV.EE.
| Korterite üüripakkumiste arv ja selle muutus, tk | |||
| 01/2014 | 01/2015 | Muutus, % | |
| Haabersti | 152 | 102 | -33% |
| Kesklinn | 735 | 818 | 11% |
| Kristiine | 115 | 125 | 9% |
| Lasnamäe | 316 | 341 | 8% |
| Mustamäe | 220 | 211 | -4% |
| Nõmme | 43 | 59 | 37% |
| Pirita | 43 | 60 | 40% |
| P-Tallinn | 193 | 315 | 63% |
| Vanalinn | 78 | 101 | 29% |
| Tallinn | 1 934 | 2 179 | 13% |
| Eesti | 3 296 | 4 050 | 23% |
| Harjumaa | 1 957 | 2 224 | 14% |
| Narva | 142 | 218 | 54% |
| Pärnu | 219 | 155 | -29% |
| Tartu | 720 | 1 176 | 63% |
Domus Kinnisvara analüütik Kadri Lest koostöös paljude hindajate ja maakleritega on valmis saanud kinnisvaraturu ülevaate, mis vaatab tagasi 2014. aastale ning teeb prognoose 2015. aastaks.
2014. aastal teostati kogu Eestis 7,4% rohkem tehinguid, kui 2013. aastal ja ka tehinguväärtuste kogusumma tõusis 12,3%. Kui 2013. aastal olid maakondadest aktiivsemad Harju ja Tartu maakond, siis 2014. aasta on tehingute arv neis maakondades kasvanud väga minimaalselt, mis on tingitud kinnisvaraturu jahenemisest aasta teises pooles.
Kiire hinnatõus tegi kinnisvara paljudele soovijatele kättesaamatuks, mille tulemusena aasta teises pooles tehingute aktiivsus langes. Märkimisväärse tõusu on läbi teinud Viljandi maakond, kus tehingute arv on tõusnud 20,3% ning tehingute summa 23,0%. Tehingute arvu Viljandi maakonnas on peamiselt tõstnud aktiviseerunud hoonestamata maatulundusmaa ja korteriturg.
Kui 2014. aasta alguses oli tunda suurt hindade tõusu ja kiiret korterite pakkumiste arvu tõusu ning aasta teises pooles kinnisvarahindade kasvu seiskumist, mõnes segmendis isegi väikest langust, siis 2015. aastaks võib prognoosida, et hinnad stabiliseeruvad või mõnevõrra langevad veelgi.
Samuti tuli 2014. aastal tavapärasest rohkem uusarendusi müüki, mis omakorda suurendasid pakkumises olevate korterite arvu. Kinnisvaraturul on tunda, et inimesed ootavad, mistõttu on tehingud edasi lükatud ning hinnatrend on mitmel pool olnud negatiivne.
Põhjaliku analüüsiga Eesti kinnisvaraturu kohta saab tutvuda SIIN.
| Artikli allikas on Domus Kinnisvara blogi. |
 |
06.02.2015 omandas Nordecon AS 60% suuruse osaluse asutatavas SweNCN OÜ’s, mil sõlmiti ettevõtte asutamiseks vajalik asutamisleping. 40% suuruse osaluse omandas ettevõttes Luksusjaht AS.
Luksusjaht AS’ile kuulub Nordecon AS’is 9,8499% suurune osalus. Luksusjaht AS 100% osaluse omanikule Sven Lennart Alpstålile kuulub Nordecon AS’is 0,0917% suurune osalus.
SweNCN OÜ kavandatavaks majandustegevuseks on elamute ja mitteeluhoonete ehitusteenuse osutamine eelkõige Kesk-Rootsi regioonis läbi Rootsis asutatava 100% suuruse osalusega tütarettevõtte.
SweNCN OÜ osakapital asutamisel on 2500 eurot.
Nordecon AS’i osaluse omandamise eesmärgiks on viia läbi uuringud ja ettevalmistused võimalikuks laienemiseks uuele geograafilisele turule.
03.02.2015 omandas Nordecon AS 46% suuruse osaluse asutatavas OÜ’s Embach Ehitus, mil sõlmiti ettevõtte asutamiseks vajalik asutamisleping.
Embach Ehitus OÜ kavandatavaks majandustegevuseks on tegutsemine töövõtjana hoonete ehituse valdkonnas. Ühingu tegevus on suunatud eelkõige Lõuna-Eesti piirkonna eratellijate ehitus- ja arendusprojektide teenindamisele.
OÜ Embach Ehitus osakapital asutamisel on 2500 eurot.
Nordecon AS’i osaluse omandamise eesmärgiks on paindlikult reageerida muutuvale situatsioonile ehitusturul ja astuda samm lähemale võimalikele klientidele.
Osaluste omandamise näol SweNCN OÜ’s ja Embach Ehitus OÜ’s ei ole tegemist oluliste osaluste omandamisega NASDAQ OMX Tallinna Börsi reglemendi osa „Nõuded Emitentidele“ tähenduses. Osaluste omandamiseks tehtud tehingud ei ole käsitletavad ka tehingutena seotud isikute vahel. Nordecon AS’i nõukogu ja juhatuse liikmed ei ole tehingutest muul viisil isiklikult huvitatud.
Nordeconi kontsern hõlmab ettevõtteid, mis on keskendunud hoonete ja rajatiste ehitamise projektijuhtimisele ja peatöövõtule. Geograafiliselt tegutsevad kontserni ettevõtted täna Eestis, Ukrainas ja Soomes. Kontserni emaettevõte Nordecon AS on registreeritud ja asub Tallinnas, Eestis. Kontserni kuulub lisaks emaettevõttele üle 10 tütarettevõtte. Kontserni 2013. aasta konsolideeritud müügitulu oli 174 miljonit eurot ja puhaskasum 4,6 miljonit eurot. Nordeconi kontsern annab hetkel tööd üle 700 inimesele. Alates 18.05.2006 on emaettevõtte aktsiad noteeritud NASDAQ OMX Tallinna Börsi põhinimekirjas.
Energia odavnemine jaanuaris süvenes, mille tulemusena langes hinnatase Eestis kuu varasemaga võrreldes 0,4%. Statistikaameti andmetel ulatus aastane hinnalangus 1,3%ni, mis on viimase viie aasta suurim.
Nafta oli jaanuaris maailmaturul kuu varasemaga võrreldes ligikaudu 25% ja aastataguse ajaga võrreldes umbes 55% odavam. Mootorikütused odavnesid seetõttu Eestis aastavõrdluses 20,7%, alandades inflatsiooni 1,1 protsendipunkti võrra. Kuigi tööstuskaubad odavnesid 0,4%, kiirenes teenuste hinnakasv 1,4%ni. Teenuste hinnakasv kiirenes muu hulgas seetõttu, et sideteenuste hinnalangus on alates 2014. aasta algusest järjepidevalt vähenenud.
Kaheksa kuud väldanud hinnataseme langus on olnud tarbijate jaoks soodne, mida näitab ka jaemüügi enam kui 6%-suurune kasv terve eelmise aasta vältel. Tänu reaalpalga tõusule on majapidamiste hinnangud oma majandusolukorrale järjepidevalt paranenud ning nad rahastavad ostusid varasemast julgemalt ka laenude abil.
Senine hinnalangus on hakanud mõjutama ka tarbijate inflatsiooniootusi, mis pöördusid jaanuaris esimest korda pärast 2010. aastat langusse. Kui inflatsiooniootused jäävad madalale pikemaks ajaks, siis võivad tarbijad hakata kestvuskaupade oste edasi lükkama ning see aeglustaks jaemüügi kasvu.
Esialgse hinnangu kohaselt suurenes hinnalangus ka euroalal tervikuna: hinnad langesid jaanuaris aastavõrdluses 0,6% kuu varasema 0,2% asemel. Euroala hinnalangus kiirenes samuti valdavalt energia odavnemise tõttu, kuid lisaks aeglustus pisut ka teenuste ja tööstustoodangu hinnakasv. Hinnalanguse pidurdamiseks ja inflatsioonieesmärgi saavutamiseks laiendas Euroopa Keskpank hiljuti varaostu programmi.
Inflatsiooni kiirenemist võib hakata soodustama ka euroalal tasapisi paranev majandusaktiivsus: viimastel andmetel on hoogustunud nii jaemüügi kasv kui ka töökohtade loomine ning jaanuaris muutusid ettevõtete kasvuootused optimistlikumaks. Nafta hind on veebruari esimestel päevadel märgatavalt tõusnud ning tulevikutehingute hinnad viitavad nafta edasisele kallinemisele. Nafta hinna tõus vähendaks järgnevatel kuudel hinnalangust nii euroalal kui ka Eestis.
Rasmus Kattai
Eesti Panga ökonomist
Hili Ventures kinnisvaraga tegelev tütarfirma Hili Properties omandas Lätis üheksa jaemüügikompleksi, millega lisandus ettevõtte rahvusvahelisse kinnisvaraportfelli 18 500 ruutmeetrit jaemüügipinda. Üheksa kompleksi kogupindala küündib 27 000 ruutmeetrini.
Hili Properties omab ja haldab rendipindu Lätis, Leedus, Eestis ja Maltal. Ettevõte keskendub äripindadele ja omab kontoriruume peamistes ettevõtluse piirkondades. Firmale kuuluvates hoonetes asuvad ka McDonald’s restoranid. McDonald’s restoranid kuuluvad Premier Capital omandusse, mis on teine Hili Ventures tütarettevõte.
Jaemüügikeskused majutavad kuni 30 regionaalset ja kohalikku üürnikku ning pakuvad rendipindu vahemikus 950 kuni 4150 ruutmeetrit. Enamik ruumidest on 100% hõivatud. Viis kompleksi asuvad Riia võtmepiirkondades, kaks Läti suuruselt teises linnas Daugavpilsis ning üks Tukumsi ja Aizkraukle linnas. Tukumsi linnas asub tööstuspark, kuhu kuuluvad suured laohooned, milles hoiustatakse majapidamistooteid, aiandustehnikat, tööriistu ja väikesemõõdulisi ehitusmaterjale.
Komplekside teised ankurrentnikud on supermarketid ja Baltikumis ning Põhja-Euroopas tuntud kiirtoidu ketid. Teised jaemüügiga tegelevad ettevõtted – apteegid, tervise- ja delikatesspoed, pangad ning kindlustusettevõtted – paiknevad supermarketite kõrval ja kasutavad eraldi sissepääsu või pood-poes kontseptsiooni.
“See tehing panustab Hili Properties kinnisvaraportfelli mitmekesisusse ja laiendab ettevõtte haaret Balti regioonis,” ütles Hili Properties juhataja Margrith Lutschg-Emmenegger. “See on meie jaoks suur võimalus. Omandatud kinnisvaral on suur potentsiaal ning investeeringud aitavad seda realiseerida.“
Hili Properties juhtkonnas on rahvusvaheliselt kogenud spetsialistid, kes soovivad maksimeerida iga kinnisvara kasutegurit ja kasumipotentsiaali rentnikele. Kinnisvaraettevõttel on aastakümnete pikkune kogemus kinnisvaraarenduse, ümberpositsioneerimise ja juhtimise valdkonnas. Ettevõte otsib pidevalt võimalusi, et kasvatada oma kinnisvaraportfelli väärtust ning leida uusi arendusi Euroopa arenevatel turgudel.
Kinnisvaraettevõtte Hili Properties omab arendusi Maltast kuni Baltikumini, mille hulka kuuluvad hinnatud asupaikadega ärikvartalid, jaemüügikompleksid peatänavatel ning kinnisvara, milles paiknevad McDonald’s restoranid.
Hili Properties juhtkonnas on kogenud finants- ja kinnisvaraspetsialistid ning ettevõte strateegiline eesmärk on laiendada oma tegevust ja arendada kinnisvaraturge Euroopa võtmelinnades.
Hili Properties on Hili Ventures kinnisvaraga tegelev tütarettevõte, mille peakorter asub Maltal. Hili Ventures on tegev õli-, gaasi-, logistika-, tehnika- ja tehnoloogiavaldkondades ning teeb koostööd McDonald’s restoraniketi ja Apple’iga kolme tütarettevõte kaudu. Hili Ventures kontorid asuvad 12 riigis, kus töötab ühtekoku 3800 inimest. Ettevõtte partnered on CMA CGM, Hoffmann, Tranter, Terberg, IBM, Cisco, Microsoft, NCR, Lenovo ja teised globaalsed brändid.
Eesti Linnade Liit ja Eesti Maaomavalitsuste Liit pöörduvad oma avalikus teadaandes Eesti Vabariigi Presidendi poole, palvega jätta väljakuulutamata Riigikogu poolt 28.01.2015 vastu võetud planeerimisseadus (571 SE).
„Planeerimisseadus puudutab paljusid kodanikke, mistõttu peab olema tagatud planeerimistegevuse ja selle regulatsiooni järjepidevus ning arusaadavus,“ selgitab Linnade Liidu tegevdirektor Jüri Võigemast. „Seniste regulatsioonide ulatuslik muutmine jätab aga nii seaduse rakendajad kui ka puudutatud isikud ebakindlasse olukorda kui ka muudab isikute kaasamise planeeringuprotsessi formaalseks,“ täiendab Võigemast.
Planeerimisseaduses ei ole adekvaatselt hinnatud seaduse rakendamisega seotud kulusid kohalikele omavalitsustele. Seadusest nähtub, et kohalike omavalitsuste kulud suurenevad, vähenevad omavalitsuste roll ja õigused planeerimisel. See on aga kohalike omavalitsuste õiguste piiramine kohaliku elu arengu juhtimisel ja korraldamisel. Põhiseaduses sätestatud finantstagatiste kohaselt peab riik tagama piisavad vahendid kohalikele omavalitsusele neile pandud ülesannete täitmiseks. Kui ei tagata ülesannete täitmiseks vajalik tulubaas, ei saa eeldada seaduse eesmärgipärast rakendumist.
„Vastu võetud planeerimisseadus toob kaasa täiendava halduskoormuse ka omavalitsustele. Senist süsteemi oluliselt muutva seaduse ellurakendamise võimalused on jäänud hindamata. Tähelepanuta on jäänud nii kohalike omavalitsuste, omavalitsusliitude kui ka erialaliitude märkused ja ettepanekud,“ lisab Maaomavalitsuste Liidu tegevdirektor Ott Kasuri.
Linnade Liit on üleriigiline omavalitsusliit, mille liikmeteks on 2015. aasta seisuga 28 Eesti linna, 15 valda ja 1 alev, mis hõlmab kokku 913732 elanikku, s.t 67,5% Eesti elanikkonnast.
Justiitsministeeriumi väljatöötatud planeerimisseadus sai 30.01.2015 Riigikogult lõpliku heakskiidu ja saadeti Eesti Vabariigi presidendile väljakuulutamiseks. Uue seaduse vajadust on põhjendatud peamiselt sellega, et eelmine sisaldas paljude muudatuste tõttu tekkinud vastuolusid, oli raskelt loetav ja võimaldas erinevaid tõlgendusi.
Planeerimisseaduse eelnõu on selle poolest eriline, et see käsitleb kogu riigi territooriumit, sealhulgas nii õhku, maad kui merd. Samuti võib öelda, et see seadus puudutab otseselt või kaudselt kõiki inimesi. Nii neid, kes soovivad midagi ehitada kui ka neid, keda ise ehitada ei soovi, kuid keda ehitamine kuidagi mõjutab.
Esimene oluline muudatus, mis uue planeerimisseaduse puhul silma torkab, on selle struktuur. See on palju selgem ning reguleerib planeeringute koostamist liikide kaupa. Uus struktuur muudab seaduse loetavamaks ja loodetavasti on ka selle tõlgendamine lihtsam. Enam ei ole vaja mõistatada, kas üldplaneeringu muutmist käsitlevaid sätteid tuleb kohaldada ka maakonnaplaneeringute muutmisel või kas puudutatud isikust saab rääkida ka üldplaneeringu puhul. Lisaks on uus ka see, et planeeringu koostamisega kaasneva keskkonnamõju strateegilisel hindamisel piisab menetluse osas ainult planeerimisseaduse lugemisest.
Seaduses on säilinud ka sellised põhimõtted, nagu planeerimisalase tegevuse korraldaja (kelleks on üldplaneeringu ja detailplaneeringu puhul kohalik omavalitsus) kohustus tasakaalustada erinevaid huve, tagada planeeringute olemasolu ja kehtestatud planeeringute järgimine.
Omaniku seisukohalt on tegemist tema õigusi piirava seadusega. Kuigi ruumiline planeerimine otseselt ehitamist ei reguleeri, määratletakse selle kaudu ehitamise aluseks olevad tingimused, millest ehitamisel tuleb lähtuda. Omanik saab seega oma kinnistul tegutseda vaid planeeringuga kindlaksmääratud piirides.
Kinnisomandile saab edaspidi seada kitsendusi riigi eriplaneeringuga, üldplaneeringuga, kohaliku omavalitsuse eriplaneeringuga ja detailplaneeringuga. Seadus näeb ette, et nende planeeringute koostamisse tuleb kaasata ka isikud, kelle õigusi planeering võib puudutada. Selline kohustus oli varem planeerimisseaduses ainult detailplaneeringu puhul.
Kui varem ei olnud päris selge, kas näiteks maakonnaplaneeringut on võimalik kohtus vaidlustada, siis uues seaduses on selgelt välja toodud, et kohtus on võimalik vaidlustada vaid riigi eriplaneeringut, üldplaneeringut, kohaliku omavalitsuse eriplaneeringut ja detailplaneeringut, kui see planeering on vastuolus avaliku huviga või kui otsusega on rikutud isiku õigusi või piiratud tema vabadusi. Kahjuks ei ole seaduses täpsustatud, mis on planeeringu puhul avalik huvi, seega ilmselt tekib sellelt pinnalt vaidlusi.
Riigi ja kohaliku omavalitsuse planeeringu puhul võib lisaks tekkida praktikas probleeme ka seetõttu, et neile planeeringutele ei järgne enam detailplaneeringu koostamist, vaid ehitusprojekt väljastatakse otse kehtestatud riigi või kohaliku omavalitsuse eriplaneeringu alusel. Seega peab kinnisasja omanik väga tähelepanelikult nende planeeringute koostamist jälgima ning võimalikult varakult oma õiguste võimalikust rikkumisest planeeringu koostajale teada andma.
Teiseks toimub nende planeeringute koostamine kahes etapis ja seadus ei näe ette esimese etapi (eelvaliku) vaidlustamise võimalust. Nende planeeringute puhul saab vaidlustada üksnes lõplikku lahendust, mis tehakse planeeringu kehtestamise otsusega. Ühest küljest on see arusaadav, sest eelvalikuga ei ole objekti täpne asukoht veel kindlaks määratud. Samas aga on keeruline vaidlustada lõppotsust, kui eelvalikuga on põhimõtteline otsus asukoha osas juba tehtud.
Olulised on ka muudatused, mis loodetavasti aitavad kaasa sellele, et detailplaneeringu koostamine toimub edaspidi mõistliku aja jooksul. Nimelt:
Nüüd jääb üle vaid huviga vaadata, millised küsimused uue planeerimisseaduse rakendamisel tekivad ja kuidas neid lahendama hakatakse. Loodetavasti on siinkohal abiks seaduse eelnõu põhjalik seletuskiri.
Martina Proosa
Glikman Alvin & Partnerid jurist
| Artikli allikas Advokaadibüroo Glikman, Alvin & Partnerid |
 |
Sisesta e-posti aadress ja ole kursis kinnisvaraturu liikumistega!
