Tartu korraldab Mõisavahe kvartali hoonestuskava ideekonkursi

Linnavalitsus korraldab Mõisavahe ja Nõlvaku tänavate, Lammi tee ning kavandatava jalgpallistaadioni vahelise ala hoonestuskava ideekonkursi auhinnafondiga 220 000 krooni, et saada maa-ala ruumilise arengu kontseptsiooni.

Mõisavahe kvartali hoonestuskava ideekonkursi eesmärk on määrata ära maa-ala peamised hoonestuse, haljastuse, sõidukite parkimise ja tehnovõrkude arendamise põhimõtted ning leida sobilik krundistruktuur. Konkursitöös püstitatud arengukontseptsioon oleks aluseks detailplaneeringule.

Autasudeks on ette nähtud 220 000 krooni, millest esimese autasu suuruseks on 100 000 krooni, teine autasu on 70 000 krooni ja III autasu 40 000 krooni. Ostupreemiaks on mõeldud 10 000 krooni.

Konkursil hinnatakse rajatava elukeskkonna ja avaliku linnaruumi kvaliteeti ning teede, tänavate ja parkimise lahendust. Arvestatakse ka planeeringu potentsiaali reaalses linnaruumis, väljapakutava krundistruktuuri toimivust ning innovatiivsete linnaehituslike planeeringuprintsiipide kasutamist ja kontseptsiooni selgust.

Konkurss algab 15. oktoobril ja tööde esitamise tähtaeg on 2005. aasta 17. jaanuar kell 17:00.

Arhitektuurivõistlus korraldatakse koostöös Eesti Arhitektide Liidu, Tartu Kultuurkapitali ning Eesti Kultuurkapitaliga.

Töid hindavat komisjoni juhib abilinnapea Anto Ili ja sinna kuuluvad Eesti Arhitektide Liidu esimees Margit Mutso, arhitektid Andres Alver, Indrek Peil ja Martti Preem, linnavalitsuse arhitektuuri ja ehituse osakonna arhitektid Ave Elken ja Tiit Sild ning linnaplaneerimise ja maakorralduse osakonnast inseneriteenistuse juhataja Mati Raamat ja planeeringuteenistuse juhataja Indrek Ranniku.

Elamumajandusamet müüs 171 000 krooni eest kaks kinnistut

Kolmapäeval Tallinna elamumajandusametis toimunud linnavara müügi enampakkumiste hulgast jagus ostuhuvilisi Lääne-Virumaal Laekvere vallas Moora külas asuva Mäealuse kinnistule ja Lääne-Virumaal Laekvere vallas Salutaguse külas asuva Metsa kinnistule.

Lääne-Virumaal Laekvere vallas Moora külas asuv Mäealuse kinnistu ostuks laekus üks pakkumine, objekti sooviti omandada alghinnaga ehk 65 000 krooni.

Kinnistu pindala on 9,43 ha, maa sihtsotstarve on maatulundusmaa.

Lääne-Virumaal Laekvere vallas Salutaguse külas asuv Metsa kinnistu ostuks laekus samuti üks pakkumine, objekti sooviti omandada 106 000 krooniga, mis on alghinnast tuhande krooni võrra suurem hind. Kinnistu pindala on 4,33 ha, maa sihtsotstarve maatulundusmaa.

Ülejäänud enampakkumised nurjusid.

Arco Vara ja AS Kolle eestvõttel valmib Narvas uus ärihoone

Arco Vara ja AS Kolle ühisprojektina rajatakse Narva kesklinna esimene kaasaegne kaubandus -ja ärihoone. Arhitektuuribüroo Kalle Rõõmus projekteeritud 4 korruseline ärihoone valmib Narva kesklinna, aadressil Kerese 3/Kosmonaudi 4. 2005.aasta lõpus valmivas hoones on kokku ca 2570 m² kaubandus- ning ca 1200 m² büroopinda.

Kuna Narvas ületab antud sektoris nõudlus pakkumist ning antud tasemel kaasaegseid ärihooneid seni rajatud ei ole, nägid Arco Vara ning AS Kolle väljavaateid uueks arengusuunaks. Hoone rajamisega paraneb kesklinna heakord, luuakse uusi töökohti ning elanikele kaasaegne uus kaubanduskeskus kesklinnas.

Vastavalt AS Kolle ning Arco Vara koostöölepingule on projekti realiseerimisel fikseeritud mõlema poole tegevused ning vastutus. Arco Vara korraldab projekti arendustegevuse ning finantseerimise. AS Kolle on antud projekti puhul vastutav detailplaneeringu koostamise korraldamise ning ehitustegevuse eest.

Sel neljapäeval, 14.oktoobril algusega kell 16.00 toimub Narva linnavolikogu saalis, aadressil Peetri plats 1, avalikkusele projekti tutvustav infoseminar.

AS Kolle tähistas tänavu 16. tegevusaastat. 1988. a. asutatud väikeettevõte reorganiseeriti 1990. aastal täielikult erakapitalil põhinevaks aktsiaseltsiks. Kontserni Kolle põhitegevus hõlmab projekt-, ehitus-, renoveerimis- ja remonditöid, kinnisvaraarendust, betoon ja raudbetoon elementide tootmine, tuletõkke ja metall uste tootmine, mööbli tootmine. Kontsern tegutseb Eesti ja Venemaa turgudel ning Ettevõttes selles töötab ca 400 inimest.

Arco Vara on kinnisvaraturul tegutsenud alates 1992.aastast, olles vanim seni tegutsev kinnisvarabüroo Eestis. Tänaseks on firma kujunenud juhtivaks kinnisvarateenuseid pakkuvaks ettevõtteks kogu Baltikumis tegutsedes kinnisvara vahenduse, arenduse ning investeeringute turusektoris. Arco Vara grupp koondab üle 30 erineva ettevõtte, pakkudes kinnisvara alast kõikehõlmavat täisteenust, millede tegevus fokusseeruv vastavalt kindlale kinnisvarasektorile. Meie esindused on Eestis, Lätis ning Leedus kokku 12 piirkonnas, grupis töötab kokku üle 200 inimese.

Linnahalli müük tunnistati nurjunuks

Linnavalitsus kiitis tänasel istungil heaks volikogu otsuse eelnõu, millega tunnistatakse nurjunuks Linnahalli ja seda ümbritsevate kinnistute eelläbirääkimistega pakkumine.

Tallinna Linnavolikogu otsuse eelnõuga tunnistatakse Mere puiestee 18, 20, 20B, 20C, 20D, 20E, Logi tänav 7, 9, 13, 15 ja Põhja puiestee 33A kinnistute müügiks korraldatud eelläbirääkimistega pakkumine nurjunuks sobivate pakkumiste puudumisel. 7. aprillil OÜ-lt Manutendilt laekunud pakkumises pakkus Manutent Tallinna Linnahalli ja seda ümbritsevate kinnistute ostuhinnaks 150 000 000 krooni ja lubas hoonestada kinnistud vastavalt osaühingu äriplaanile, kooskõlas olemasoleva Tallinna üldplaneeringu, tulevikus kehtestatava detailplaneeringu ja lõpliku ostupakkumise tingimustega. “Tallinna linn ei saa aktsepteerida OÜ Manutent lõplikus pakkumises esitatud finantsskeemi Tallinna Linnahalli kontsertsaali renoveerimise finantseerimiseks, kuna skeem ei vasta eelarvestrateegiale,” märkis abilinnapea Kaia Jäppinen. “Samuti ei ole Riigi Muinsuskaitseamet nõus leevendama Tallinna Linnahalli muinsuskaitselisi eritingimusi, kuid samas Kultuuriministeerium ei näe võimalust riigi poolt toetada Tallinna linna nii Linnahalli renoveerimistööde finantseerimises kui ka Tallinna Linnahalli kui kultuuriasutuse jätkusuutliku arengu tagamises.”

Jäppineni sõnul on Tallinna Linnahall riigile ja Tallinna linnale sedavõrd tähtis kultuuri- ja sotsiaalobjekt, et selle edasise arengu küsimuse peaksid lahendama koostöös riik ja Tallinna linn. Otsuse eelnõu kohaselt peab Tallinna Elamumajandusametil tagastama OÜ-le Manutent tema poolt makstud tagatisraha 15 000 000 krooni.

Samuti tunnistatakse kehtetuks Tallinna Linnavolikogu 19. juuni 2003. aasta
otsus nr 245.

Linn andis üürile 95 munitsipaalkorterit

Linnavalitsus andis tänasel istungil oma korraldusega linlastele üürile 95 munitsipaalkorterit. Valdav osa üürile antud korteritest, 46 eluruumi, asuvad eile avatud munitsipaalmajades Männiku tee 96 ja 98a.

“Tänaseks on suurem osa eile Männikul avatud majades asuvatest 147 korterist üürile antud,” märkis abilinnapea Kaia Jäppinen. 38 korterit anti üürile aadressil Alasi 4 ja 6 asuvates munitsipaalmajades, mis valmivad aasta lõpus. Linnavalitsus võttis oma istungil ka teadmiseks informatsiooni, et Lasnamäel on sundüürnike probleem lahendatud, tänase päeva seisuga ei ole linna munitsipaalkorterite taotlejate nimekirjas ühtki Lasnamäe linnaosas elavat sundüürnikku.

Tallinn ehitab järgmisel aastal veel tuhat korterit

Täna avas Tallinna linnapea Edgar Savisaar kaks munitsipaalmaja aadressil Männiku tee 96 ja 98a, kus saavad uued kodud 147 peret. Linnapea Edgar Savisaare sõnul võib elamuehitusprogrammi “5000 korterit Tallinnasse” elluviimisega rahul olla. “Tänaseks läheneb ehitatud korterite arv juba tuhandele,” lausus Savisaar. “Samas ei olnud linnavalitsus programmi alustamisel arvestanud, et on nii suur arv inimesi, kes vajavad korterit muudel põhjustel, nad on kas endised lastekodulapsed, kinnipidamiskohtadest vabanenud isikud jne. Meie inimeste elamispinnaprobleemid on palju suuremad, kui me seda arvame.” Abilinnapea Kaia Jäppineni sõnul ehitab Tallinn järgmisel aastal valmis veel tuhat munitsipaalkorterit. “Selle eesmärgi täidame kindlasti,” lausus Jäppinen, kelle sõnul valmib ligi 700 korterit Loopealsel, 220 korterit rajatatakse Iru hooldekodu territooriumile, üle 80 korteri ehitatakse aadressil Uus-Maleva 10 ning Erika tänav 13a saab koduks 140 perele.

Tänavu aasta lõpus valmivad veel kaks munitsipaalmaja aadressil Alasi 4 ja 6, kus on kokku 40 korterit. Täna Männiku teel avatud sini-puna-rohelised munitsipaalmajad paistavad silma eriti rõõmuküllase värvilahenduse poolest, samuti on majades loodud elamisväärsed tingimused ka puuetega inimestele.

Kaheksas invakorteris on laiemad uksed ja vannitoas käsitoed. Ka korterite köögid on juba sisustatud mööbli ja köögitehnikaga ning vannitubades on olemas dushinurk, valamu ja WC-pott. Kahe maja korteritest 74 on ühetoalised, 59 kahetoalised ning 14 kolmetoalised. Männiku tee 96 esimesele korrusel on ette nähtud ruumid ka konstaablipunktile ja noortekeskusele.

Täna avati selles majas ka konstaablipunkt, kuhu olid tulnud tervituskõnet pidama ka Põhja Politsei prefekt Raivo Küüt. Hoonete soklikorrusel on igale korterile panipaigad ja Männiku 98A-s ka saun ja puhkeruum pidulike ürituste tarbeks. Männiku tee 96 majas on kokku 83 korterit ning maja üldpind 4319,2 m 2S, Männiku tee 98A kokku 64 korterit, maja on 3 452,6 m 2S. Kahe maja ehitushind koos sisustusega on ligikaudu 60,5 miljonit krooni, mis teeb ühe ruutmeetri ehitushinnaks seega 7780 krooni. Majade ehitajaks on AS Merko Ehitus ning projekteerijaks AB Lunge & Ko OÜ, Arhitektuuribüroo Kolde Grupp OÜ.

KredEx peatab oktoobri lõpus kortermajade rekonstrueerimistoetuse avalduste vastuvõtmise

Seoses 2004. aastaks riigi poolt eraldatud vahendite ammendumisega peatab KredEx oktoobri lõpus kortermajade rekonstrueerimistoetuse taotluste vastuvõtu. 2004. aastaks eraldati riigieelarvest 16,4 mln krooni kortermajade rekonstrueerimistoetusteks. 11. oktoobri seisuga on toetuste andmiseks vabu vahendeid veel veidi üle 2,1 miljoni krooni.

Viimastel kuudel on KredEx väljastanud rekonstrueerimistoetusi kuus keskmiselt 3,5 mln krooni ulatuses. 2004. aastal on KredExist rekonstrueerimistoetust saanud 510 kortermaja. 2003. aastal said toetust 308 kortermaja, kogusummas ligi 12 mln krooni. KredExi rekonstrueerimistoetus katab kuni 10% kortermajade renoveerimistöödest (v.a. kütte-, vee- ja kanalisatsioonisüsteemid).

Kõige enam on rekonstrueerimistööde tegemiseks toetust taotlenud Harjumaa ja Ida-Virumaa kortermajad, vastavalt 37% ja 32% taotlustest, teistest aktiivsemad on ka Tartu- ja Järvamaa kortermajad.

Kortermajad on rekonstrueerimistoetust küsinud peamiselt katusetöödeks (35% taotlejatest), fassaaditöödeks ja välisuste vahetuseks (20%), fonoluku süsteemi paigaldamiseks (14%) ning trepikoja akende vahetamiseks (11%).

Rekonstrueerimistoetuste kõrval väljastab KredEx ka kortermajade tehnilise ülevaatuse toetust, mis katab kuni 50% ülevaatuse summast, kuid mitte enam kui 6000 krooni. Tehnilise ülevaatuse toetuste väljastamist jätkatakse ka pärast oktoobri lõppu. Vahendeid selleks jätkub KredExil praeguste prognooside kohaselt jaanuari keskpaigani.

KredEx loob võimalusi elanike elutingimuste parandamiseks Eestis. KredEx alustas korterelamute rekonstrueerimistoetuste väljastamist 2003. aastal riikliku elamumajanduse arengukava 2003-2008 alusel. 2005. aasta riigieelarve eelnõus on elamumajanduse toetusteks ette nähtud 20 mln krooni.

Tallinn eraldas eraspordiehitistele toetuseks 2 miljonit krooni

Tallinna Spordi- ja Noorsooamet eraldas eraspordibaasidele toetuseks 2 miljonit krooni.

Toetusi eraspordiehitistele jagas linn sel aastal teist korda. Seekord oli toetuse taotlejaid kokku 26. “Toetust otsustati anda 25 eraspordiehitisele. Üks taotlejatest ei vastanud nõuetele, sest tal puudus ehitise vastavustunnistus,” ütles Tallinna Spordi- ja Noorsooameti juhataja asetäitja ehitiste ja investeeringute alal Rein Ilves.

Jäähallid said toetuseks kokku 880 000, tenniseväljakud 137 000, ujulad 40 000, staadionid 193 000, spordisaalid pallimängudele 325 000, muud spordisaalid 150 000, kergejõustikuhallid 200 000 ja vesiehitised 75 000 krooni.

Spordi- ja noorsooameti juhataja Jaak Raie sõnul toetab Tallinna linn eraspordiehitiste omanikke ja valdajaid, sest linnal endal pole noortele piisavalt sportimiskohti. “Toetuste jagamisega jätkab linn pealinna laste ja noorte sportimisvõimaluste soodsamaks tegemist erabaasides. Toetust saavad eraspordibaasid on kohustatud vähendama rendihinda pearaha saavatele spordiklubidele,” sõnas Raie.

Toetust saanud spordiklubide nimekirja näeb spordi- ja noorsooameti kodulehelt veebiaadressil

Kokku toetab Tallinn linn sel aastal spordiehitiste omanikke ja valdajaid 7,3 miljoni krooniga.

Eesti Korteriühistute avalik pöördumine

Eesti Korteriühistute VII Foorumi
AVALIK PÖÖRDUMINE
Tallinnas, 07.10.2004

Eesti Vabariigi Valitsuse, Eesti Vabariigi Riigikogu, Eesti Vabariigi Presidendi poole

01.10.2004 seisuga on Eestis 7639 korteri- ja elamuühistut. Neis ühistutes on 350 000 korterit, kus elab ca 800 000 eestimaalast. Korteriühistutes elab täna ca 60 % Eesti rahvast. 7639 korteri- ja elamuühistut moodustavad arvestatava osa Eesti ca 17 000 mittetulundusühingust, olles Eesti kolmanda sektori alustalaks.

Elamusektori arengut Eestis koordineerib Eesti Elamumajanduse Arengukava 2003 -2008. Allpool on toodud väljavõte arengukavast:

Eesti Elamumajanduse Arengukava on püstitanud spetsiifilised eesmärgid aastateks 2003-2008.
Need on:
. olemasoleva elamufondi säilitamine,
. elamuturu paindlikkuse ja eluasemevormide mitmekesisuse suurendamine,
. eluaseme finantseerimisprobleemide leevendamine
* Arengukavas püstitatud eesmärgid lähtuvad vajadusest pikendada olemasoleva elamufondi eluiga, eeskätt hoida ära suurte korterelamute kasutuskäibest väljumist ebapiisava hoolduse ja remondi tõttu
* Elamumajanduse arendamisel edaspidi tuleb eelkõige lähtuda asjaolust, et ligi 96% Eesti elamufondist on eraomanduses. Tõenäoliselt veel pikka aega ei võimalda elanikkonna põhiosa sissetulek oluliselt edendada uuselamuehitust, mistõttu põhirõhk peab jääma olemasoleva elamufondi säilitamisele ja kaasajastamisele, toetades omanikke vajalike investeeringute tegemisel.
* Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi analüüs näitab, et aastatel 2003-2009 oleks vaja korterelamuid renoveerida vähemalt 110 000 ruutmeetri elamispinna ulatuses aastas, seevastu järgmisel kümnendil küünib renoveerimisvajadus üle 400 000 ruutmeetri aastas. Vastavalt probleemi tõsiduse kasvule on vaja edaspidi ette näha ka renoveerimise hoogustamisele suunatud riiklike investeeringute kasv.
* Arengukava finantsplaanis esitatud rahastamisvajadused põhinevad eksperthinnangutel ning plaani korrigeeritakse igal aastal vastavalt arengukava rakendamisel ilmnevatele asjaoludele ja tulemustele

Arengukava rakendamine on edukalt alanud ning riigi ja korteriühistute koostöö on algatanud korterelamute renoveerimise protsessi. Samas on vajadus kümneid kordi suurem olemasolevatest võimalustest. Täna on tekkinud vajadus korrigeerida arengukava vastavalt ilmnenud asjaoludele.

Leidmaks täiendavaid vahendeid lisaks riigieelarvelistele ning erainvesteeringutele, on vaja kaasata ka Euroopa Liidu fondide raames pakutavaid finantseerimisvõimalusi.

Ülaltoodust tulenevalt teevad EESTI KORTERIÜHISTUTE VII FOORUMIST osavõtjad alljärgnevad ettepanekud:

* Suurendada aastal 2004 sihtasutuse KredEx kaudu antavate toetuste mahtu korteriühistutele vähemalt 50 % võrra.
* Lisada korteriühistud Korteriühistute toetamine meetmena koostamisel olevasse Riiklikku Arengukavasse (RAK), mis hakkab koordineerima Euroopa Liidu struktuurfondide finantseerimise jaotumist Eestis alates 2007. aastast, sealhulgas:
a) näha RAK raames korteriühistuid peamise sihtgrupina energiatõhususe direktiivi rakendamisel
b) lisada eraldi meetmed korterelamurajoonide arendamiseks, seda nii infrastruktuuri, regionaalse arengu, inimressursi arendamise kui elukeskkonna kujundamise raames.

Eesti Korteriühistute VII Foorumi osavõtjad

Paul Oberschneider üks parimaid kinnisvaraspetsialiste Euroopas

Eesti kinnisvaraarendaja ja investor Paul Oberschneider on ajakirja “Europroperty” poolt valitud viiekümne parima kinnisvaraspetsialisti hulka Euroopa kinnisvaraäris. Valikut tehes võeti aluseks tegevus, mida ajakiri “Europroperty” ja majandusharu spetsialistid peavad Euroopa kinnisvarasektori kasvu seisukohalt oluliseks. Antud nimekirja kuuluvad paljud legendaarsed tegijad kinnisvaraäris.

Paul Oberschneider on kinnisvarafirma Ober-Haus asutaja ja juhatuse esimees. Praegu on Ober-Haus üks suuremaid maakleri- ja kinnisvaraarendusfirmasid Kesk- ja Ida-Euroopas, omades üle 30 kontori Eestis, Lätis, Leedus ja Poolas, kus töötab üle 300 kinnisvaraspetsialisti. Lisaks on Oberschneider investeerinud ligikaudu 100 miljonit eurot arendusprojektidesse – rajanud elamispindu regiooni linnakeskustes, hotelle ja kaubanduskeskuseid. Olulisel määral on Oberschneider kaasa aidanud välisinvesteeringute ja turismi edendamisele Baltikumis.

Ameerika eestlane Oberschneider on elanud Tallinnas 12 aastat.

Paul Oberschneider among Top 50 Developers in Europe, Says EuroProperty Magazine

Munich, EXPO REAL – American-Estonian developer and investor Paul Oberschneider has been selected one of the fifty top real estate professionals in the pan-European property field by EuroProperty magazine-s Elite edition. The selection of players came from what EuroProperty and industry professionals consider to be significant contributions to the growth of the pan-European property sector. This composition includes many high profile real estate figures.

Paul Oberschneider is the chairman and founder of Ober-Haus Real Estate, Central and Eastern Europe-s largest real estate agency with 30 offices and 300 brokers covering Estonia, Latvia, Lithuania and Poland. Additionally Oberschneider has invested roughly EUR 100 million in real estate developments including retail and hotels and has contributed greatly in promoting the Baltic States for foreign investment and tourism.

American-Estonian Oberschneider has been living in Tallinn for 12 years.

KredEx jätkab 1. novembrist eluasemelaenu käenduste väljastamist

Vastavalt KredExi nõukogu 6. oktoobri otsusele taasavab sihtasutus Noore Pere, Noore Oma Kodu ja Tagastatud majades elavate üürnike eluasemelaenude käenduste väljastamise 1. novembrist 2004. Esialgu jätkatakse käenduste väljastamist laenude tagasimaksmisest vabanenud limiidi arvelt.

Eluasemelaenu käenduste väljastamine peatati 30. septembril seoses 700 miljoni kroonise riiklikult tagatud käendusportfelli täitumisega.

Portfellilimiit on määratud ettevõtluse toetamise ja laenude riikliku tagamise seaduses. KredExi noorte perede ja noorte spetsialistide eluasemelaenude käendustegevuse jätkamine leidis eelmisel nädalal Vabariigi Valitsuse poolt põhimõttelise heakskiidu. Limiiti suurendav ning käenduspõhimõtteid täpsustav seaduseelnõu on Riigikogus menetluses.

Käenduslimiidi suurendamine ei nõua riigieelarvest täiendavate vahendite eraldamist.

Kuni seadusemuudatuse jõustumiseni ning täiendava limiidi eraldamiseni saab KredEx eluasemelaene tagada üksnes piiratud ulatuses laenude tagasimaksmisest vabanenud limiidi arvelt. Kalkulatsioonide kohaselt piisab vabanenud limiidist seaduseelnõu menetlemise perioodiks.

KredExi käendusi väljastavad pangad otse, käenduse soovija ei pea selleks sihtasutusse pöörduma ega täiendavaid dokumente esitama. KredExi käenduse abil väheneb laenuvõtja esmase sissemakse kohustus 34%-lt 10%-le.

Eluasemelaenu käendusi hakati väljastama 2000. aasta kevadel ning tänaseks on nende abil eluaseme soetanud või renoveerinud üle 12000 noore pere, spetsialisti ja sundüürniku.

Tallinn abistanud ühistuid 18 miljoni krooniga

Täna Eesti korteriühistute VII foorumil esinedes sõnas abilinnapea Kaia Jäppinen, et Tallinn on tänaseks abistanud korteriühistuid ligi 18 miljoni krooniga, rahalist tuge on saanud pea iga teine pealinna ühistu.

Alates erinevate toetusmeetmete käivitamisest on Tallinn abistanud ühistuid ligikaudu 18 miljoni krooniga ning ühistud on erinevaid toetusmeetmeid kasutanud enam kui kahel tuhandel korral. “Tallinn on seega tänaseks erinevate toetusega abistanud vähemalt iga teist tegutsevat korteriühistut,” lausus Jäppinen.”Seda isegi juhul, kui arvestada, et aktiivsemad ühistud on kindlasti kasutanud rohkem kui ühte toetuseliiki.” Kokku tegutseb pealinnas täna 2787 korteri ja elamuühistut.

Tallinn võimaldas kuni eelmise aasta lõpuni ühistutel esitada taotlusi ühistute alustamise või haldamise ning majandamise ülevõtmise toetuste saamiseks, tänavu saavad ühistud kasutada koolitustoetust ja linna intressitoega remondilaenu.

Ühistute asutamise ja majandamise ülevõtmise või siis koolitustoetust on kokku saanud 1764 ühistut, milleks on kulunud 10,7 miljonit krooni.

Intressitoega remondilaenu on antud kolme aasta vältel ligikaudu 240 ühistule, intressitoe reserviks on kulunud üle seitsme miljoni krooni.

Jäppineni sõnul soovib Tallinn järgmisest aastast käivitada ka kindlustustoetuse, mis peaks stimuleerima korteriühistuid sõlmima elamule kindlustuslepingut vähemalt esmaste kindlustusriskide osas.

Lisaks eelmärgitule on Tallinna linn juba mitmeid aastaid toetanud mittetulundustegevuse toetuste raames ka Eesti Korteriühistute Liidu tegevust, finantseerides osaliselt mitmeid korteriühistute liidu projekte. Näiteks võib tuua Eesti Korteriühistute Liidu Tallinna büroo juurde korteriühistute nõustaja ametikoha loomise, millise ülesandeks on tasuta esmatasandi nõu andmine korteriomanikele, korteriühistute liikmetele ja juhtidele.

Samuti on linnapoolse mittetulundustegevuse toetuste raames loodud Eesti Korteriühistute Liidu Tallinna büroo juurde korteriühistu lepitaja institutsioon lahendamaks korteriühistute tegevuses tekkivaid vaidluseid kohtuvälise- või ka mõnel juhul kohtueelse organina.

Kohus tunnistas linnamüüriäärse ehitusloa tühistamise põhjendatuks

Tallinna Halduskohus otsustas jätta rahuldamata AS-i Restor kaebuse, mis taotles Suurtüki 4c kinnistu ehitusloa kehtetuks tunnistanud linnavalitsuse korralduse tühistamist. Halduskohus leidis, et kaebus ei kuulu rahuldamisele, sest alused ehitusloa kehtetuks tunnistamiseks on olemas.

Halduskohus viitas, et linnavalitsuse loata lammutamine kinnismälestisel või muinsuskaitsealal on keelatud. Kui pärast ehitamise alustamist selgus, et on vaja lammutada Suurtüki 4c hoone esisein täies mahus, oleks AS Restor pidanud lammutamise alustamiseks taotlema Muinsuskaitseametilt ja SAPA-lt eraldi load, seda aga ei tehtud, seisab kohtuotsuses. Seega oli minsuskaitsealal teostatud lammutamine omavoliline. Kohus leidis, et ehitusloa kehtetuks tunnistamine oli vältimatu, sest uue hoonena ehitamise saab teostada üksnes läbi avaliku planeerimismenetluse. Tallinna linnavalitsus tunnistas AS-ile Restor antud ehitusloa Suurtüki 4c kinnistu osas kehtetuks, sest nii säästva arengu ja planeerimise ametis, kultuuriväärtuste ametis kui ka Kesklinna valitsuses kinnitatud projekt, mille alusel väljastati ehitusluba, ei vastanud enam tegelikkusele.

Ehitusluba nägi projekti kohaselt ette linnamüüri äärse hoonestuse rekonstrueerimise koos osalise lammutamisega. Töö käigus osutus aga hoonete seisund avariiohtlikuks ning need lammutati täielikult.

Reval Hotels ja Manutent ehitavad Peterburi 200 toaga 4-tärni hotelli

Baltimaade juhtiv hotellikett Reval Hotels ja Peterburis kinnisvaraarendusega tegelev Manutent ehitavad Peterburi Vassili saarele uue 200 toaga 4-tärni hotelli, mille kavandatav avamisaeg on 2006. aasta keskel.

Hotelli tuleb 12 000 m2 pinda, projekti maksumus on 14 miljonit eurot ehk 217 miljonit krooni.

“Reval Hotelligrupi jaoks on Peterburi Balti regiooni üks tähtsamaid võtmelinnu, kus meil seni veel hotell puudub – vähem kui kahe aastaga tahame selle vea parandada,” ütles Reval Hotelligrupi AS juhataja Feliks Mägus.

“Meie kogemused edukalt käivitunud Reval Hotel Latvija ja Reval Hotel Lietuvaga näitavad, et Baltimere piirkonna idakaldal on nõudlus kvaliteetse hotelliteenuse järele väga suur. Kuna meie põhikliendid tulevad nii Baltimaadesse kui Peterburi sarnastelt sihtturgudelt, on Peterburi laienemine Reval Hotelligrupi jaoks pikaajalist arengut silmas pidades üha tähtsam.”

Feliks Mägus märkis, et hotell ehitatakse UNESCO maailmapärandi piirkonda Vassili saarele. “Peterburi on atraktiivne turismi ja äripiirkond olnud läbi ajaloo,” lausus Feliks Mägus. “Reval Hotels_i Peterburi hotellist saab kindlasti populaarne ja oodatud peatuskoht neile inimestele, kes on ööbinud Reval Hotels_i Baltimaade hotellides. Oleme oma klientidele lubanud, et Peterburi hotell tuleb – nüüd on asi muutunud käegakatsutavaks.”

Manutent OÜ juhataja Märt Vooglaid sõnas, et Reval Hotels_i uue, Peterburi hotelli puhul on väga oluline konkurentsieelis suurepärane asukoht. “Reval Hotels_il on tugev kaubamärk ja väljakujunenud püsikliendid ning Manutendil kogemused Peterburi kinnisvaraturul,” selgitas Vooglaid. “Usun, et Eesti taustaga firmade koostööst sünnib tugev sünergia. Tõstan esile k aPeterburi linnavalitsuse koostöövalmidust ja soosivat suhtumist hotelliprojekti.”

Reval Hotels_i Peterburi hotelli tuleb 200 tuba, 130-kohaline restoran, lobby baar, konverentsiruumid, ärikeskus, saunad jne. Tulevane hotell asub 15 minuti jalutuskäigu kaugusel Nevski Prospektist ja Ermitaazist ning 15 kilomeetri kaugusel lennujaamast. Ehitustööd algavad 2005. aasta alguses ja Reval Hotels_i Peterburi hotell avab uksed 2006. aasta keskel.

Reval Hotels ) on Baltimaade suurim hotellikett, kuhu kuulub neli hotelli Tallinnas – Reval Hotel Olümpia, Reval Park Hotel & Casino, Reval Hotel Central, Reval ExpressHotel; kaks hotelli Riias – Reval Hotel Latvija ja Reval Hotel Ridzene ning üks hotell Vilniuses – Reval Hotel Lietuva. Reval Hotels_i Peterburi hotell avab uksed 2006. aasta keskel. Samal ajal valmib ka Reval Hotel Latvija laiendus, millega Reval Hotel Latvijast saab 600 hotellitoaga Baltimaade suurim hotell. Reval Hotels_i 7 hotellis on 900 töötajat.

Manutent tegeleb kinnisvaraarendusega peamiselt Eestis ja Peterburis. Tallinna südalinnas Ahtri tänaval on valmimas Admirali Maja, mis on uus, 11-korruseline büroo- ja korterhoone. Manutent arendab ka kahte suurt uuselamurajooni – 24-hektarilist Ülemiste- ja 10-hektarilist Rannamõisa elurajooni. Peterburi vanalinnas renoveeritakse ajaloolist ja eksklusiivset korterelamut, mis valmib käesoleva aasta lõpus.

Kas soovid värsket kinnisvarainfot meilile?

Sisesta e-posti aadress ja ole kursis kinnisvaraturu liikumistega!