Adaur.ee - kinnisvaraturg peopesal

Mustamäel allkirjastati leping Akadeemia tee 30 lammutamiseks

10.09.2014 Tallinn.ee

Sildid: Eesti, ehitus, Helle Kalda, konstruktsioon, leping, linnaosa, Mustamäe

Tallinn Täna, 10. septembri hommikul allkirjastasid Mustamäe linnaosa vanem Helle Kalda ja OÜ Jäätmeproff esindaja Silvar Algpeus lepingu Akadeemia tee 30 paljukannatanud koolihoone lammutamiseks.

Mustamäe linnaosa vanem Helle Kalda: „Mul on siiralt hea meel, et jõudsime meie jaoks niivõrd olulise lepinguni ja linnaosale viimasel ajal nii palju muret ja südamevalu põhjustanud koolihoone Akadeemia tee 30 saab lähiajal tõepoolest lammutatud. Muidugi on iga koolihoone lammutamine moraalselt äärmiselt raske, aga kahjuks ei jäänud muud üle, konstruktsioonid olid ammu varisemisohtlikud. Parima pakkumise tegi riigihankel OÜ Jäätmeproff – tore Türilt pärit Eesti firma, kes alustab tööd juba järgmisel nädalal ja lõpetab 1. novembriks.“

OÜ Jäätmeproff alustas tegevust 2008. aastal ehitusjäätmete utiliseerimisega, lammutustöödega tehti aktiivselt algust 2011. aastal. Silvar Algpeus: „Firmas töötab praegu kaheksa meest, kelle peale võib iga ilmaga kindel olla. Koolimaju on tulnud ennegi lammutada, näiteks Vaivara koolihoone, mis sai põlengus nii palju kannatada, et taastamine ei tasunud ära. Ja ega ei saagi ju midagi uut ehitada, kui vana eest läinud ei ole, eks see on elus igal pool nii!“

Helle Kalda: „Väga hea meel on ka selle üle, et OÜ Jäätmeproff pooldab rohelist mõtteviisi – härra Algpeus suhtus väga positiivselt meie mõttesse lasta hoone kasutuskõlblikud osad – uksed-aknad jne – taaskasutusse, asja vastu on huvi tuntud nii firmade kui ka linnaosa elanike poolt. On ju ainult hea, kui saab sel moel kellelegi abiks olla.“

Tartu kavandab idapoolse ringtee kolmandat ehitusala

10.09.2014 Tartu.ee

Tartu Tartu linn esitab riigi transpordi infrastruktuuri arendamise kavasse ettepaneku kaasrahastada idapoolse ringtee kolmandat ehitusala.

„Tuleva aasta kevadeks valmib koos Ihaste sillaga Idaringtee teine ehitusala, mis ühendab Annelinna ja Ropka tööstusrajooni. Ümbersõidutee kolmanda ehitusala väljaehitamine võimaldab Jõhvi -Tartu-Valga suunalise transiitliikluse suunata eemale kesklinnast ja elurajoone läbivatest tänavatest. Sellega täidame Tartu suure eesmärgi vähendada kesklinna liikluskoormust, leevendada keskkonnaprobleeme ning luua uus, kiirem ja ohutum liikumistee Tartu eri linnaosade vahel, “ ütles linnapea Urmas Klaas.

Tartu linna idapoolse ringtee 1. ja 2. ehitusala ehitamist kaasrahastas Eesti riik Euroopa Liidu Ühtekuuluvusfondi toel 38,2 miljoni euro ulatuses.

Majandus- ja kommunikatsiooniministeerium on ette valmistamas 2014-2020 perioodi transpordi infrastruktuuri arendamise investeeringute kava, millele soovitakse rahastust Ühtekuuluvusfondist. Tartu linn esitab riigile taotluse finantseerida idapoolse ümbersõidu 3. ehitusala projekteerimise, ehituse, omanikujärelevalve ja kinnisvaralisi tegevusi, mille hinnanguline maksumus on 8 miljonit eurot (eeldatav omaosalus 1,2 miljonit eurot).

Idaringtee 3. ehitusala on 1,5 kilomeetri pikkune teelõik Lammi teest kuni Räpina maanteeni.

Positiivse rahastusotsuse korral võiksid ehitustööd alata 2016. aastal

Rikkaks üüriäris: kas omanik võiks üüriäri korraldamise teenuse tellida?

10.09.2014 Tõnu Toompark

Käsiraamatu “Korter üürile – närvesööv hobi või rikkuse allikas?” autor ja Kinnisvarakool OÜ üürikoolituse lektor Tõnu Toompark annab nõu üüriäri teemadel.

Üüriäri korraldamise ehk valitsemisteenuse ehk üürikorteri haldaja osas otsuste tegemisel tasub mõelda, kas endal on aega ja tahtmist sellega tegeleda. Kui aega ja tahtmist ei ole, siis tasub teenus sisse osta.

Loomulikult ohverdab selline üürileandja osa oma tootlusest, mille ta maksab haldus- või valitsemisteenuse osutajale.

Professionaalse üürikorterite valitseja kasutamise poolt räägib tema tõenäoline võimekus hoida korteris madalat vakantsust ja seeläbi kaotatud tootlus tagasi võita.

Professionaalsed üürikorterite valitsejad minimeerivad vakantsust kombineerides omavahel kõrgema hinnaga lühiajalist ja madalama hinnaga pikaajalist väljaüürimist.

See võib (aga ei pruugi) tähendada seda, et tootlus on pikaajalisest väljaüürimisest isegi kõrgem.

Ühtki tootluse garantiid üürikorterite valitsejad üürileandjatele reeglina ei anna.

Nii peab üürileandja tegema valiku oma vaba aja ja iseseisva töö ja vaevanägemisega teenitava võimaliku lisakasumi vahel.

Loe rohkem praktilisi nõuandeid, kuidas eluruumide üüriäris edukas olla käsiraamatust “Korter üürile – närvesööv hobi või rikkuse allikas?“, mille autorid on kinnisvaraanalüütik Tõnu Toompark ja jurist Evi Hindpere või tule Kinnisvarakool OÜ koolitusele.

Kodu soetamise 5 esimest sammu

09.09.2014 Sandra Metsa

Sildid: Domus Kinnisvara, elamispind, elamu, elukoht, eluruum, kauplus, kinnisvara, korter, krunt, laen, lisatagatis, meelelahutus, omafinantseering, pere, plaan, sääst, tagatis, turvalisus, USA, väärtus

Kodutunne – see on emotsioon, mille võivad anda hubasus, turvalisus ehk ka praktilisus. Kuid tihti jõuavad inimesed situatsiooni, kus kodu soetamine pole pelgalt emotsioon, vaid teatud tingimustele parima lahenduse leidmine.

Kui sa pole päris kindel, kuidas alustada, siis siin on juhtnöörid esimeste sammude tegemiseks.

Kõige tähtsam üldse ning peamine samm on selgusele jõuda, millised on finantsilised võimalused uue kodu ostmiseks. Kui on plaan soetada oma uus kodu pangalaenuga, siis soovitame nõu pidada oma laenuhalduriga eesmärgiga teada saada, milline on maksevõime. Lisaks tuleks üle vaadata, kas on vaja lisatagatist või on olemas piisavalt sääste omafinantseeringu tasumiseks.
Teiseks tuleks vastata küsimusele, kui suur on sinu perekond. Kui oled üksik või elad koos elukaaslasega, siis 5 toaga elamu jääb ilmselt suureks ning jõukohane oleks vaadata väiksemate eluruumide poole. Kui aga peres on vähemalt 2 last, siis tuleks leida elukoht piisavalt suur, mis rahuldaks kõigi leibkonna liikmete vajadusi.
Järgmiseks tuleks selgeks teha, millised on perekonna vajadused asukoha suhtes.Lastega perekonnal on tähtis, et läheduses oleksid koolid ja lasteaiad. Kui aga kool pole jalutuskäigu kaugusel, siis hea oleks üle vaadata ühistranspordi marsuudid. Need peaksid võimaldama lapsel hõlpsalt pääseda kooli ja tagasi. Samuti tuleks tutvuda piirkonnas olevate vaba aja veetmise võimalustega ning toidukauplustega. Lasteta peredel võib olla eesmärgiks hoopis olla võimalikult lähedal oma töökohal ning meelelahutus- ja teenindusasutustel.
Tähtis on ka teada, millised on perekonna harjumused ja soovid. Kas elada linnas, kus kõik on käe-jala juures või leida endale mõnus maakodu eemal mürast ja kärast? Omada mugavustega korterit magalapiirkonnas või leida elamu äärelinnas koos oma murulapiga?
Viimaseks ja mitte vähem tähtsana kui eelnevad, soovitame enda jaoks selgeks mõelda, kas oled valmis looma endale kodu, mis vajab renoveerimist ning sellega seoses kulutama väärtuslikku aega ja raha. Teine võimalus on osta elamispind, kuhu tuleb ainult sisse kolida ning alustada koheselt oma igapäeva elu. Kolmandaks võimaluseks on leida endale meelepärane hoonestamata krunt ning ehitada elamu täpselt sellisena nagu sulle meeldib.

Artikli allikas on
Domus Kinnisvara blogi.

Colonnaga seotud investorid ostsid Tallinnas, Kesklinna linna osas, Pärnu mnt 139c asuva büroohoone

09.09.2014 Adaur.ee

Sildid: äripinnad, Colonna, Eesti, investor, kauplus, Kesklinn, kinnistu, kinnisvara, Mustamäe, Pärnu, standard, Tallinn, tootlus

Colonna Colonnaga seotud investorid ostsid Tallinnas, Kesklinna linna osas, Pärnu mnt 139c asuva büroohoone. Üheksakorruselises hoones paiknevad bürooruumid ja äripinnad, mille suletud netopind on 4956,9m².

Äripinna üks tuntumaid rentnikke on AS Standard esinduskauplus. Tehingu hinda osapooled avalikustada ei soovi.

Colonnaga seotud investorid on tänaseks ostnud Eestis üle 41 kinnistu, millest valdava enamuse moodustab renditootlusega kinnisvara.

Kokku haldab Colonna Eestis üle 143 000 m² rendipinna. Colonna investorite viimane suurem tehing toimus käesoleva aasta veebruaris, mil osteti Mustamäe tee 50 asuv ärikinnistu.

Firma jätkab aktiivselt uute renditootlusega kinnisvaraobjektide otsimisega, et soetada kinnistuid üha laienevale investorite ringile.

Kuuülevaade: augustis sündis uus korterite hinnarekord

09.09.2014 Adaur.ee

Sildid: 1Partner, analüüs, Eesti, elamu, elamumaa, graafik, kinnistu, kinnisvara, korter, krunt, laen, linnaosa, maa-amet, maksumus, Martin Vahter, rekord, ruutmeeter, Tallinn, ülevaade, uus korter, väärtus, võrdlus

1Partner Kinnisvara Augustis maksis keskmine Tallinna korteri ruutmeeter 1486 eurot, mis on 3,1 protsenti rohkem kui juulis ja kõrgeim tase 2008. aasta märtsist, analüüsib Eesti üks suuremaid kinnisvarafirmasid 1Partner Maa-ameti tehingu- ja hinnaülevaadet.

1Partner Kinnisvara tegevdirektori Martin Vahteri sõnul voolab palju raha turule nii sukasäärest kui ajalooliselt odavast laenust ja see hoiab väärtust üleval. “Järjest enam ostavad kortereid ka kõrgkooli minevate noorte vanemad, kes on ise oma esimese kodu ja laenu kinni maksnud ning kel on nüüd vaba raha,” ütles Vahter.

Kokku tehti augustis Tallinnas kinnisvaraga 805 ostu-müügitehingut, mis on 11 protsenti vähem kui juulis. Tehingute kogumaksumus oli 84.7 miljonit eurot, mis on eelmisega kuuga võrreldes 6,2 protsenti madalam.

Tallinna korteritega tehti augustis 550 tehingut, mis on 8,6 protsenti vähem kui juulis. Tallinna korteri keskmine ruutmeeter maksis 1486 eurot, mis on aastatagusega võrreldes 18,6 protsenti kõrgem. Kalleim korteri müüdi augustis 503 000 ja odavaim 3800 euro eest.

Tallinnas müüdi 38 hoonestatud elamumaa kinnistut, mis on kuue võrra enam kui eelmisel kuul. Kalleim maja maksis 730 000 ning odavaim 500 eurot.

Hoonestamata elamumaa kinnistuid müüdi juunis Tallinnas 13, mis on kümne võrra vähem kui juulis. Kalleim krunt müüdi 695 000 ja odavaim 11 500 euro eest.

1Partner Kinnisvara avaldab iga kuu esimeses veerandis möödunud perioodil sooritatud kinnisvaratehingute turuülevaate. 1Partner Kinnisvara kodulehel on Tallinna kinnisvaratehingute hinnavõrdluse graafik, kust leiab lihtsa ülevaate pinnaühiku maksumuse igakuistest muutustest linnaosade kaupa.

Alates 1. augustist võib eramaal viibida ka öösiti

09.09.2014 Omanikud.ee

Sildid: Eesti, kohus, kohustused, loodus, maatükk, mõis, õigus, omanik, omavalitsus, Põllumajandusamet, rajatis, seadus, USA, valitsus

Kui praeguseni tohtis tähistamata eramaal viibida päikesetõusust kuni loojanguni, siis alates 1.08.2014 võib seal olla ka öösiti. Marjade ja seente korjamise keelust tuleb omanikul eraldi teavitada.

Kõige üldisem juhis looduses liikujale on, et kui maaomanik pole selgelt mõista andnud (näiteks pannud välja silti «Eramaa» või «Võõrastele sisenemine keelatud»), et ta võõraid oma maale ei soovi, võib eramaal olla rahuliku südamega. Küll tuleb võõral maatükil viibides arvestada selle omaniku huve, eelkõige vältida omandi kahjustamist ja kodurahu häirimist.

Kui varasema seaduse järgi ei tohtinud võõral maatükil pärast loojangut viibida, siis uues seaduses seda keeldu pole. Tähistamata eramaal on lubatud ka ööbida ja telkida.
«Telkida võib siis, kui väljas pole keelavat märki. Kui telkima soovitakse jääda kauemaks kui 24 tundi, tuleb maaomanikult luba küsida,» selgitas Lamp. Uue seaduse kohaselt peab enne telgi püstipanekut jälgima, et telk jääks väljapoole elumaja arvestatavat nähtavus‑ ja kuuldekaugust. Avatud maastikul tuleb hoiduda elumajast vähemalt 150 meetri kaugusele. Need nõuded ei kehti ametlikel telkimisaladel.

Lõket tohib nüüd teha ainult selleks ettevalmistatud ja tähistatud kohas. «Isegi kui on lõkkease näha, aga seal ei ole tähistust, et tegu oleks spetsiaalse kohaga, siis ei tohi seal lõket teha,» rääkis pressiesindaja.

Samuti võib igaüks, kuni maaomanik pole seda eraldi keelanud, korjata metsast seeni, marju, pähkleid, mahalangenud oksi ja muid loodussaadusi, kuid kasvavatelt puudelt oksi murda või puukoort koorida ei tohi.

Igaühele peab veekogude ääres liikumiseks olema avatud vähemalt neljameetrine kallasrada, laevatatavatel veekogudel peab see kümne meetri laiune.

Koeraomanikel tasub teada, et võõral maatükil liikudes peab koer olema lõastatud, kui maaomanikuga pole kokku lepitud teisiti. See kohustus ei kehti teenistuskoertele, kui need täidavad teenistusülesandeid, ja jahikoertele jahipidamise ajal.

Kõik looduses liikuja põhiõigused ja -kohustused on koondatud keskkonnaseadustiku üldosa seadusesse. Varem pidi matkaja neid kokku otsima asjaõigusseadusest, veeseadusest, looduskaitseseadusest, kalapüügiseadusest ja mujalt. Eelnimetatud õigusaktid täpsustavad endiselt erilisemaid olukordi, näiteks kuidas käituda kaitsealadel, veel liigeldes või kala püüdes. Tervikuna on keskkonnaseadustiku üldosa seadus Eesti õiguskorras täiesti uus nähtus.

Keskkonnaseadustiku üldosa seadus

§ 32. Võõral maatükil viibimine
(1) Teise isiku omandis oleval maatükil (edaspidi võõras maatükk) võib viibida üksnes omaniku loal.
(2) Luba viibida võõral maatükil, välja arvatud õuemaal, eeldatakse olevat, kui omanik ei ole maatükki piiranud või tähistanud viisil, millest ilmneb tahe piirata võõraste viibimist maatükil.
(3) Võõral maatükil viibides tuleb järgida seaduses sätestatud piiranguid ja maatüki omaniku õiguspäraseid nõudeid ning võimalikult suures ulatuses vähendada keskkonnahäiringute teket.
(4) Võõral maatükil viibides tuleb arvestada maatüki omaniku huve, eelkõige vältida omandi kahjustamist ja kodurahu häirimist.

§ 33. Võõral maatükil asuva tee ja raja kasutamine
(1) Avalikult kasutatavaid teid ja erateid võib kasutada igaüks teeseaduses ning muudes seadustes sätestatud ulatuses.
(2) Teid, mis ei ole rajatised (edaspidi rada), võib kasutada jalgsi, jalgrattaga või muul sellesarnasel viisil liikumiseks, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti.
(3) Omanik ei või keelata eratee ega raja kasutamist jalgsi, jalgrattaga ega muul sellesarnasel viisil liikumiseks, kui kasutus põhineb väljakujunenud taval ega ole talle koormav.

§ 38. Kallasrada
(1) Kallasrada on kaldariba avalikult kasutatava veekogu ääres veekogu avalikuks kasutamiseks ja selle ääres viibimiseks, sealhulgas selle kaldal liikumiseks.
(2) Kallasraja laius on laevatatavatel veekogudel kümme meetrit ning teistel veekogudel neli meetrit.
(4) Kaldaomanik peab igaühel lubama kallasrada kasutada.
(5) Kalda omanik või valdaja võib kallasrada tõkestada kohaliku omavalitsuse üksuse või Põllumajandusameti kirjalikul nõusolekul ja põhjendatud vajaduse korral, nagu seda on loomade karjatamine või maa kuivendamine, kuid ta peab tagama tõkkest üle- või läbipääsu kallasrada mööda liikumiseks.

Allikas: http://www.omanikud.ee/

Merko alustas Kristiines viiekorruselise kortermaja ehitust

09.09.2014 Adaur.ee

Sildid: arhitekt, arhitektuur, äripinnad, Eesti, ehitus, elamu, elurajoon, hinnad, Janno Põldme, kaubandus, kaubanduskeskus, keskkond, korter, Kristiine, kvaliteet, linnaosa, Maja ehitus, Merko, Merko Ehitus Eesti, ostja, parkla, planeering, ruutmeeter, Tiit Kuusik, transport

Merko Merko alustas Kristiine linnaosas aadressil Rästa 18 viiekorruselise modernse korterelamu ehitust, mis valmib 2015. aasta lõpuks. Tegemist on sarnase arhitektuurse lahendusega nagu kõrvalasuv, tänaseks juba müüdud korteritega Tedre 55 maja.

„Kristiine elurajoon on korteriostjate seas kõrgelt hinnatud oma roheluse, vaiksete tänavate ja privaatsuse poolest. Samas asuvad läheduses ühistransport ja liiklussõlmed, lasteaiad, koolid, sportimisvõimalused, kaubanduskeskused ja kõik muu vajalik,“ ütles AS Merko Ehitus Eesti elamuehitusdivisjoni direktor Tiit Kuusik.

„Rästa 18 kerkib Merko poolt arendatud ja ehitatud Tedre 55 kortermaja kõrvale ning tegemist on sarnase arhitektuurse lahendusega, ent peegelpildis majaga. Koos moodustavad kortermajad tervikliku elukeskkonna,“ lisas Kuusik. Nii Tedre 55 kui ka Rästa 18 hoone arhitektiks on Janno Põldme.

Rästa 18 viiekorruseline korterelamu pakub kvaliteetset, turvalist ja terviklikult kujundatud elukeskkonda. Majja tuleb kokku 47 korterit, kõigil korteritel on avarad planeeringud ja valgusküllased terrassid või rõdud. Maja esimesel korrusel hakkavad asuma äripinnad, majas on kolm klaaslifti, panipaigad ning maa-aluses mugavas köetavas parklas parkimiskohad. Rästa 18 (www.merko.ee/rasta18) maja korterite hinnad jäävad vahemikku 1700–2500 eurot ruutmeeter.

Rästa 18

Statistika: ehitusmaterjalid vedasid ehitushinnaindeksi alla

09.09.2014 Tõnu Toompark

Sildid: Adaur, Adaur Grupp, Eesti, ehitus, EKFL, graafik, hinnad, hinnaindeks, indeks, kinnisvara, Kinnisvarakool, kinnisvaraturg, leping, statistika, Statistikaamet, Tõnu Toompark

Statistikaameti andmetel pöördus ehitushinnaindeks 2014 II kvartalis langusesse. Indeks langes kvartaliga 1,3 punkti ja maandus 191,3 punktile.

Vaatamata ehitusindeksi langusele kerkis hinnaindeksi tööjõu komponent. Selle üheks põhjuseks võib arvata töölepingute põranda alt väljatulemist.

Sarnaselt tööjõu komponendile kerkid ka ehitusmasinate komponent. Ehitusmaterjalide hinnad eelmise kvartaliga võrreldes langesid.

Ehitushinnaindeks, 1997. a. = 100

Ehitushinnaindeksi muutus võrreldes eelmise aasta sama perioodiga

Kõigi graafikute vaatamiseks kliki siin: KINNISVARATURG GRAAFIKUTES!

Tõnu Toompark on Adaur Grupp OÜ ja Kinnisvarakool OÜ juhatuse liige ning Eesti Kinnisvarafirmade Liidu (EKFL) juhatuse liige.

Eluaseme taskukohasus Tallinnas halvenes

08.09.2014 Adaur.ee

Sildid: eluase, eluasemelaen, hinnad, hinnatõus, indeks, intress, intressimäär, kinnisvara, korter, laen, omafinantseering, pakkumiste arv, palk, Riia, Swedbank, Tallinn, Vilnius, võrdlus

Käesoleva aasta teisel kvartalil langes aastases võrdluses Balti eluaseme taskukohasuse indeks (BETI)* kõigis kolmes Balti riigi pealinnas. Indeks vähenes kõige enam Tallinnas kiirelt kasvanud korterihindade tõttu ning samal põhjusel halvenes taskukohasus ka Vilniuses. Riias langes taskukohasus eluasemelaenude intressimäära tõusu tõttu.

Swedbanki ökonomist Teele Aksalu sõnul oli korterihindade aastakasv Tallinnas endiselt kiire. „Veidi üle 16%, kuid võrreldes eelmiste kvartalitega kasvutempo aeglustus. Käesoleva aasta esimese kvartaliga võrreldes kasvasid hinnad vaid 0,6%. Kasv aeglustus peamiselt tänu suurenenud müügipakkumiste arvule, mida toetas ka uute korterite valmimine. Lisaks toimus ostu-müügitehingute arvu langus. Vilniuses tõusid korterihinnad aastaga ligikaudu 14% ning Riias 7%. Järgnevatel kvartalitel ootame Tallinnas korterite müügipakkumiste kasvu ning hinnatõusu jätkuvat aeglustumist,“ selgitas ta.

„Kolme Balti riigi pealinnadest oli indeksi kohaselt eluase jätkuvalt kõige taskukohasem Riias. Riias oli keskmist netopalka teeniva leibkonna sissetulek 57,4%, Tallinnas 48,5% ja Vilniuses 18,1% kõrgem palgatasemest, mida on vaja, et eluase oleks taskukohane,“ lisas Aksalu.

*Swedbanki Balti eluaseme taskukohasuse indeksi (BETI) aluseks on võetud leibkond, kelle sissetulek on võrdne 1,5-kordse keskmise netopalgaga ja kes soovib osta 55 m²-suurust korterit. Taskukohasuse all on peetud silmas olukorda, kus kinnisvara ostuks võetud 30 aasta pikkuse ja 15% suuruse omafinantseeringuga kodulaenu maksed moodustavad 30% leibkonna netopalgast.

Majandus kasvas II kvartalis 2,4%

08.09.2014 Statistikaamet

Sildid: Eesti, ehitus, ehitusmaht, eksport, Euroopa, import, investeering, kaubandus, Kodumaja, kulutused, majanduskasv, maksud, nõudlus, põhivara, rajatis, sektor, Sisemajanduse koguprodukt, SKP, statistika, Statistikaamet, teenus, tehnika, tööstus, USA, väärtus

Täpsustatud andmetel suurenes Eesti sisemajanduse koguprodukt (SKP) 2014. aasta II kvartalis võrreldes eelmise aasta II kvartaliga 2,4%, teatab Statistikaamet.

SKP on arvestatud uue Euroopa rahvamajanduse ja regionaalse arvepidamise süsteemi ESA 2010 metoodika põhjal. Sesoonselt ja tööpäevade arvuga korrigeeritud SKP suurenes II kvartalis eelmise kvartaliga võrreldes 1,1% ja 2013. aasta II kvartaliga võrreldes 2,9%.

II kvartalis oli SKP jooksevhindades 4,9 miljardit eurot.

SKP kasvu mõjutas 2014. aasta II kvartalis enim kutse-, teadus- ja tehnikaalase tegevuse, kaubanduse ning energeetika tegevusala lisandväärtuse suurenemine. Samuti andis positiivse panuse netotootemaksude koosseisu kuuluvate aktsiisimaksude ning käibemaksu laekumise kasv. Majanduskasvu suurim pidurdaja oli ehituse tegevusalal loodud lisandväärtuse kahanemine, mis oli peamiselt tingitud ehitusmahtude vähenemisest. Veel pidurdasid SKP kasvu oluliselt tervishoiu ning transpordi tegevusalad.

Kaupade eksport vähenes neljandat kvartalit järjest, samas suurenes jätkuvalt teenuste eksport. Kaupade väljaveo kahanemine oli enim mõjutatud elektroonika-, muude tööstustoodete ning keemiakaupade väljaveo vähenemisest. Kaupade ja teenuste import kahanes hinnamõjusid arvesse võttes 0,7%.

Netoeksport oli 2014. aasta II kvartalis positiivne, moodustades SKP-st 3,7%. Viimati oli netoeksport sarnasel tasemel 2011. aastal.

Eesti majandust toetas jätkuvalt sisemajanduse nõudluse suurenemine. Sisenõudlus kasvas hinnamõjusid arvesse võttes 4,4% peamiselt kodumajapidamiste lõpptarbimiskulutuste ning varude muutuse toel. Kodumajapidamiste lõpptarbimiskulutused suurenesid 3,6%. Enim suurenesid kulutused toidukaupadele, rõivastele ning toitlustusteenustele. Varude muutusele avaldasid enim mõju tooraine ja kaupade varu suurenemine.

Kapitali kogumahutus põhivarasse kasvas II kvartalis 0,7%. Kasv oli tingitud peamiselt ettevõtete sektori investeeringutest hoonetesse ja rajatistesse. Samas vähenesid valitsemissektori investeeringud ja ettevõtete investeeringud masinatesse ja seadmetesse.

Sisenõudlus oli II kvartalis väiksem kui SKP, moodustades SKP-st 96,9%.

Statistikaamet revideeris SKP aegridu alates 2000. aastast. Arvestusi on korrigeeritud vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele nr 549/2013 Euroopa Liidus kasutatava Euroopa rahvamajanduse ja regionaalse arvepidamise süsteemi kohta (ESA 2010). Lisaks sellele muudeti aheldamise meetodil arvutatud SKP referentsaasta 2005. aastalt 2010. aastale.

Sisemajanduse koguprodukti arvestuse metoodika muutus

08.09.2014 Statistikaamet

Sildid: eluruum, Euroopa, rahvaarv, Sisemajanduse koguprodukt, SKP, statistika, Statistikaamet

Statistikaamet revideeris rahvamajanduse arvepidamise näitajate aegridu alates 2000. aastast. Kõikide korrektsioonide tulemusena muutus aastane sisemajanduse koguprodukt (SKP) jooksevhindades aastatel 2000–2013 keskmiselt 1%.

Revisjoni peamine eesmärk oli juurutada uus Euroopa rahvamajanduse ja regionaalse arvepidamise süsteem ESA 2010. Revideerimise käigus vaadati üle ka kõik eelnevad arvestused, täiendati uute andmetega ning mõnel juhul täiustati arvestusmetoodikaid. Selle tulemusel on korrektsioonid erinevates aastates erineva suurusega, ulatudes -0,2% 2002. ja 2003. aastal kuni +2,3%-ni 2010. aastal.

2010. aastal, mis on arvestuste uus baasaasta, olid SKP taseme olulisemad mõjutajad:

ESA 2010 metoodika juurutamine suurendas SKP-d 1,3%.
Tavapärase andmete ülevaatamine ja uute andmeallikate lisandumine lisas 1,1%.
Metoodikauuenduste tõttu vähenes SKP 0,1%.

Rahvamajanduse arvepidamise aegreas uuendati ka 2011. aasta rahva ja eluruumide loenduse tulemuste põhjal korrigeeritud rahvaarvuga seotud näitajaid, eluruumide arvestusi ja rahvamajanduse arvepidamise näitajatega kaasnevaid tööturunäitajaid. Samuti viidi aheldamise metoodikas referentsaasta 2005. aastalt üle 2010. aastale.

SKP jooksevhindades ning revisjonide mõju, 2010–2013
	2010	2011	2012	2013
SKP enne revideerimist (miljonit eurot)	14 371,1	16 216,4	17 415,1	18 434,7
ESA 2010 muudatused, %	1,3	1,4	1,4	1,5
Tavapärane revisjon, %	1,1	-0,1	0,3	1,0
Muud metoodikauuendused, %	-0,1	-0,1	-0,4	-0,9
Kõikide muudatuste mõju SKP-le kokku, %	2,3	1,2	1,3	1,6

Ajaloorubriik: Tallinna päris oma majad

08.09.2014 Jaak Juske

Sildid: ajaloorubriik, arendus, arhitekt, ehitus, Jaak Juske, Kalamaja, Kassisaba, Keldrimäe, korter, Pelgulinn, riik, SKP, sõda, Tallinn, väärtus

Lenderi-tüüpi majade edasiarendusena sündis Esimese ilmasõja eelõhtul teine kohalik kortermaja tüüp nn Tallinna maja, mille hiilgeaeg jääb 1930. aastatesse.

Eenduva kivitrepikojaga 2-3 korrusega puitmaju kerkis erinevate arhitektide projektide järgi igasse Tallinna eeslinna. Täna on neid alles 500 ringis. Suuremal hulgal Kalamaja, Pelgulinna, Lilleküla, Torupilli, Kassisaba, Uue Maailma, Kadrioru ja Veerenni asumis. Kõik need alad on miljööväärtuslikena kaitse all.

Esimesed kivitrepikojaga puumajad ehitati Kopli liinidele juba 1912. aastal. Tõelise hoo sai Tallinna-tüüpi majade ehitus aga sisse 1920. aastate teises pooles ja kestis see kuni nõukogude okupatsiooni alguseni. Tallinna majade edasiarendusena püstitati veel esimesel nõukogude aastal enne sõda lihtsamaid, nn rahvakortereid Pelgulinna, Sitsi mäele ja Majaka tänava äärde.

Võrreldes Lenderi majadega on Tallinna majad suuremad ja sealsed korterid avaramad.

Mardi
Üks väheseid säilinud Tallinna-tüüpi maju Keldrimäe asumis aadressiga Mardi 14. Ehitatud arhitekt Karl Taravse projekti järgi 1930. aastate keskpaigas.

Artikli autor: Jaak Juske
Allikas: http://jaakjuske.blogspot.com/

Riiklike kinnisvaraettevõtete esindajad üle maailma kogunevad Eestisse

07.09.2014 Adaur.ee

Sildid: Eesti, ehitaja, ehitis, ehitus, Euroopa, Innovatsioon, Jaak Saarniit, Jarek Kurnitski, Jürgen Ligi, KIA, kinnisvara, koostöö, Läti, LEED, Leedu, minister, Norra, portfell, Riigi Kinnisvara, riik, RKAS, Saksamaa, Soome, strateegia, Taani, Tallinn, Tallinna Tehnikaülikool, tehnika, tehnoloogia, USA

Riigi Kinnisvara ASi (RKAS) eestvedamisel toimub 8.–10. septembrini Tallinnas ülemaailmse riiklike kinnisvaraettevõtete võrgustiku The Workplace Network (TWN) ja üleeuroopalise samalaadse võrgustiku The Public Real Estate Network (PuRE-net) ühine aastakonverents, kuhu on oodata 50 delegaati 20 riigist.

Konverentsi fookuses on kinnisvaraportfelli haldamine ja hooldamine ning energiastrateegia ja selle elluviimine. Samuti käsitletakse nüüdisaegsete ja efektiivse pinnakasutusega töökohtade loomise suundumusi meil ja mujal ning tutvutakse eri riikide praktikaga.

„Pidevalt arenev tehnoloogia muudab maailma, võimaldades inimestel kasutada tööaega tõhusamalt ja paindlikumalt. See seab uued nõuded töökeskkonnale ning väljakutsed selle kavandajale, ehitajale ja haldajale. Nüüdisaegsete ja parimate lahenduste pakkumisel on vajalik rahvusvaheline koostöö,“ ütles TWN president, RKASi juhatuse esimees Jaak Saarniit.

Konverentsil esinevad liikmesorganisatsiooni esindajatele lisaks tunnustatud külalisesinejad, teiste seas Tallinna Tehnikaülikooli ehitusökonoomika ja -juhtimise õppetooli juhataja Roode Liias ning Tallinna Tehnikaülikooli ehitiste projekteerimise instituudi direktor Jarek Kurnitski.

Eestisse kogunevad mõlema võrgustiku liikmed Austriast, Belgiast, Brasiiliast, Hollandist, Iirimaalt, Itaaliast, Jaapanist, Kanadast, Leedust, Lätist, Mehhikost, Norrast, Saksamaalt, Slovakkiast, Soomest, Suurbritanniast, Taanist, Türgist ja Tšehhist.

Aastakonverentsi avab esmaspäeval, 8. septembril kell 9 Innovatsiooni- ja ettevõtluskeskuses Mektory rahandusminister Jürgen Ligi.

Paldiski maantee 70c detailplaneering linnavolikogus kehtestatud

07.09.2014 Adaur.ee

Sildid: allahindlus, arendus, arhitekt, arhitektuur, detailplaneering, ehitus, ehitusmaht, elamu, kinnistu, Kolde, leping, õigus, omanik, Paldiski, plaan, planeering, Poola, Tallinn, Tallinna Linnavolikogu, väärtus

Arco Vara 04.09.2014 kehtestas Tallinna Linnavolikogu Paldiski maantee 70c detailplaneeringu, millega on nimetatud elamukvartali avalik planeerimisprotsess lõppenud.

Tulemuseks on, et arendusprojektis lubatud maapealne ehitusmaht on 32 000 m2 ning hinnanguline müüdav pindala on 27 500 m2. Arendusprojekti omanik on kontserni 100% tütarettevõte AS Kolde.

AS Kolde viib läbi elamukvartali arhitektuurikonkurssi. Projekteerimislepingu sõlmimine on plaanis 2014.a. 4. kvartalis ning ehitustööde alustamine 2015. a. II poolaastal.

Seoses detailplaneeringu kehtestamisega ja kinnistule ehitusõiguse saamisega pöörab kontserni juhatus tagasi 31.12.2012 tehtud vara väärtuse allahindluse summas 572 tuhat eurot.

‹‹ Uuemad uudised 1 2 3 … 1,060 1,061 1,062 … 1,438 1,439 1,440 Vanemad uudised ››

Mustamäel allkirjastati leping Akadeemia tee 30 lammutamiseks

Tartu kavandab idapoolse ringtee kolmandat ehitusala

Rikkaks üüriäris: kas omanik võiks üüriäri korraldamise teenuse tellida?

Kodu soetamise 5 esimest sammu

Colonnaga seotud investorid ostsid Tallinnas, Kesklinna linna osas, Pärnu mnt 139c asuva büroohoone

Kuuülevaade: augustis sündis uus korterite hinnarekord

Alates 1. augustist võib eramaal viibida ka öösiti

Keskkonnaseadustiku üldosa seadus

Merko alustas Kristiines viiekorruselise kortermaja ehitust

Statistika: ehitusmaterjalid vedasid ehitushinnaindeksi alla

Ehitushinnaindeks, 1997. a. = 100

Ehitushinnaindeksi muutus võrreldes eelmise aasta sama perioodiga

Eluaseme taskukohasus Tallinnas halvenes

Majandus kasvas II kvartalis 2,4%

Sisemajanduse koguprodukti arvestuse metoodika muutus

Ajaloorubriik: Tallinna päris oma majad

Riiklike kinnisvaraettevõtete esindajad üle maailma kogunevad Eestisse

Paldiski maantee 70c detailplaneering linnavolikogus kehtestatud

Kinnisvarauudised

Uudiste arhiiv

Kas soovid värsket kinnisvarainfot meilile?

Kinnisvarakoolis järgmisena: