Käsiraamatu “Kinnisvaraõiguse ABC” lugeja arvab: Maia Daljajev

Kinnisvaraõiguse ABCKäsiraamatu „Kinnisvaraõiguse ABC. Põhjalik ülevaade kinnisvaravaldkonda reguleerivatest õigusaktidest.“ lugeja arvab.

“Autor on teinud suure töö ja pannud ühte väiksesse raamatusse kokku tohutu hulga vajalikku materjali.

Head kinnisvaramaakler peaks selle raamatu kogu infot peast teadma. Kindlasti on Eestimaal palju maaklereid, kes seda teavadki.

Algajal maakleril on pisut raske lugeda, sest hetkekski ei saa mõtet lõdvaks lasta, kuna iga mõiste ja selle sisu peab maakler meelde jätma.

Algajale võiks olla mõne situatsiooni ja seaduse rakendamise kohta elulisi näiteid. Pärimise kohta küll paar näidet oli.

Käsiraamat sobib maaklerile atesteerimiseksamiks valmistumisel. Õpik katab eksamil käsitletavad juriidilised teemad.”

Maia Daljajev
Arco Vara juhatuse liige
Kutseline kinnisvaramaakler

Käsiraamatu “Kinnisvaraõiguse ABC” sisukorraga saad tutvuda siin. Käsiraamatu saad soetada siit.

Statistika: hoonestamata maa tehingute arv kasvas aastaga 27 protsenti

Kinnisvaraanalüütik Tõnu ToomparkNoolena taevasuunas sööstnud korteritehinnad on kinnisvaraturgu kallutanud maade-majade turu poole. Korteri müügist on hõlbus finantseerida maatüki ostu, kuhu uus elamine ehitada. Samuti on hetkel kasutatud elamu ostmine soodsam uue elamu ehitamisest. Samuti on aktiivsem äriotstarbelise kinnisvara turg.

Nii on hoonestamata maa tehingute arv kasvanud 2014 II kvartalis 3722 tehinguni. Aastaseks juurdekasvuks teeb see muljetavaldava 27%. (Siin tuleb märkusenea välja tuua, et see tehingute arv sisaldab nii elamumaatehinguid, kui ka tehinguid muu sihtotstarbega maadega.)

Vaikselt kerkivate maahindade valguses on tehingute käive aastaga kerkinud 119 miljoni euroni. Siin on aastane juurdekasv 42%.

Hoonestatud maa tehingute puhul on juurdekasvud pisut tagasihoidlikumad. 2014 II kvartalis tehti Eestis 1961 hoonestatud maa tehingut kogukäibega 159 miljonit eurot. Aastaga kasvas tehingute arv 13% ja tehingute käive 7%.

Hoonestamata maa tehingute väärtus (mln €, vasak telg) ja arv (parem telg)

Hoonestamata maa tehingute väärtus (mln €, vasak telg) ja arv (parem telg)

Hoonestatud maa tehingute väärtus (mln €, vasak telg) ja arv (parem telg)

Hoonestatud maa tehingute väärtus (mln €, vasak telg) ja arv (parem telg)

Kõigi graafikute vaatamiseks kliki siin: KINNISVARATURG GRAAFIKUTES!

Tõnu Toompark on Adaur Grupp OÜ ja Kinnisvarakool OÜ juhatuse liige ning Eesti Kinnisvarafirmade Liidu (EKFL) juhatuse liige.

Adaur Grupp OÜ

Kinnisvarakool

Eesti Kinnisvarafirmade Liit

5 nippi enne kodu pildistamist kinnisvaratehingu jaoks

Domus Kinnisvara kutseline maakler Kaspar Pello jagab nõuandeid ja juhib tähelepanu ettevalmistustele, mis peaksid olema tehtud enne iga interjööri pildistamist:

1. Korista ruumid

Alusta sellest, et korista ruumid (maja puhul niida muru ning korrasta aed). Pese aknad ning pööra tähelepanu valgust peegeldavate pindade puhtusele. Kõrgläikeliste pindade puhul võivad kergelt jääda fotodel näha näpujäljed ja muu mustus.

2. Eemalda üleliigne

Eemalda riiulitesse, nagidesse ning kapipealsetele kogutud esemed. Riiulid ei tohiks olla tühjad, pigem täidetud sinna suuruse ja värvi järgi sobivate esemetega.

Vabasta tubade nurgad mööblist või raamatuhunnikutest – ruumid tunduvad avaramad, kui nurgad on tühjad. Visuaalselt võib sinna paigutada suuruse poolt sobivad toalilled või põrandalambid.

3. Valgustus

Kasuta pildistamisel loomulikku valgust, väldi tugevat päikesevalgust siseruumides.

Kasuta ära olemasolevad valgustid, loo hubasust ning suuna pilku töötavate põranda- ja lauavalgustitega.

4. Detailid

Elavda fotosid enda kodust sisustusdetailidega, mis sobivad kodu üldise stiiliga. Vajadusel investeeri uutesse kardinatesse, lilledesse või voodikattesse. Korda värvitoone, et muuta erinevad ruumid terviklikumaks.

5. Küsi arvamust sõbralt/tuttavalt

Ole julge küsimaks nõu häid müügifotosid kasutavalt maaklerilt, enda sõbralt või pereliikmelt, kel sisustuse peale silma.

Korteris või majas külalisena viibiv inimene märkab hoopis teisi detaile sinu kodu presenteerimisel. Neid samu endale märkamatuks jäävaid üksikasju näeb ka iga potentsiaalne klient sinu kinnisvarale.


Artikli allikas on
Domus Kinnisvara blogi.
Domus Kinnisvara

Nordecon: Optsiooniprogrammi korraldamise leping

NordeconNordecon AS teatab, et 16. juulil 2014 teostati Nordecon AS’i, optsiooniprogrammi korraldaja Raidla Lejins & Norcous Advokaadibüroo OÜ ja viimase poolt optsiooniprogrammi läbiviimiseks asutatud tütarettevõtte, Veratrum OÜ vahel sõlmitud teenuse osutamise ja optsioonilepingu järgsed toimingud, mille tulemusena omandas Nordecon AS optsiooniprogrammi raames emiteeritud aktsiad ning hoiab neid tresooraktsiatena optsiooniprogrammi täitmiseks.

Nordeconi kontsern hõlmab ettevõtteid, mis on keskendunud hoonete ja rajatiste ehitamise projektijuhtimisele ja peatöövõtule. Geograafiliselt tegutsevad kontserni ettevõtted täna Eestis, Ukrainas ja Soomes. Kontserni emaettevõte Nordecon AS on registreeritud ja asub Tallinnas, Eestis.

Kontserni kuulub lisaks emaettevõttele üle 10 tütarettevõtte. Kontserni 2013. aasta konsolideeritud müügitulu oli 174 miljonit eurot ja puhaskasum 4,6 miljonit eurot. Nordeconi kontsern annab hetkel tööd üle 700 inimesele. Alates 18.05.2006 on emaettevõtte aktsiad noteeritud NASDAQ OMX Tallinna Börsi põhinimekirjas.

Tööstustoodangu tootjahinnaindeks juunis langes

Tööstustoodangu tootjahinnaindeksi muutus oli 2014. aasta juunis võrreldes maiga -0,2% ja võrreldes 2013. aasta juuniga -3,1%, teatab Statistikaamet.

Tootjahinnaindeksit mõjutas juunis võrreldes eelmise kuuga keskmisest enam hindade langus elektroonikaseadmete tootmises, mäetööstuses ja toiduainete tootmises, samuti hindade tõus kütteõlide, kemikaalide ja keemiatoodete tootmises.

2013. aasta juuniga võrreldes mõjutas indeksit keskmisest enam hinnalangus elektrienergia, gaasi, auru ja konditsioneeritud õhuga varustamises ning elektroonikaseadmete tootmises, samuti hinnatõus puidutöötlemises ja puittoodete tootmises.

Tööstustoodangu tootjahinnaindeksi muutus tegevusala järgi, juuni 2014
Tegevusala EMTAK 2008 järgi Juuni 2014–
mai 2014, %
Juuni 2014 –
juuni 2013, %
KOKKU -0,2 -3,1
Töötlev tööstus -0,1 -0,4
Mäetööstus -4,7 -3,7
Elektrienergia, gaasi, auru ja konditsioneeritud õhuga varustamine -0,2 -23,1
Veevarustus; kanalisatsioon, jäätme- ja saastekäitlus 0,0 0,8

Ekspordihinnaindeksi muutus oli 2014. aasta juunis võrreldes maiga 0,4% ja võrreldes 2013. aasta juuniga -1,9%.

Eelmise kuuga võrreldes tõusid juunis keskmisest enam naftasaaduste, puidu, puittoodete ja metalli hinnad, samas langesid jookide, elektrienergia, tekstiiltoodete ja toiduainete hinnad.

Impordihinnaindeksi muutus oli 2014. aasta juunis võrreldes maiga 0,1% ja võrreldes 2013. aasta juuniga -1,2%.

Eelmise kuuga võrreldes tõusid juunis keskmisest enam elektrienergia, naftasaaduste ja metalli hinnad, samas langesid keskmisest enam põllumajandussaaduste, nahast toodete ja ehitusmaterjalide hinnad.

Ehitushinnaindeksi langus jätkus II kvartalis

Ehitushinnaindeksi muutus oli 2014. aasta II kvartalis võrreldes I kvartaliga -0,7% ja võrreldes eelmise aasta II kvartaliga 0,8%, teatab Statistikaamet.

Eelmise kvartaliga võrreldes pöördus ehitushinnaindeks tänavu I kvartalis pärast kolmeaastast tõusu langusele. Langus jätkus ka II kvartalis.

StatistikaametEhitushinnaindeksit mõjutas II kvartalis võrreldes eelmise aasta sama kvartaliga eelkõige tööjõu kallinemine, mis andis indeksi kogutõusust üle kolmveerandi.

Eelmise kvartaliga võrreldes odavnesid ehitusmaterjalid 1,7%. Kulutused masinatele tõusid 3,0% ja tööjõule 0,7%.

Remondi- ja rekonstrueerimistööde hinnaindeksi muutus oli 2014. aasta II kvartalis võrreldes I kvartaliga -0,6% ja võrreldes eelmise aasta II kvartaliga 0,7%.

Ehitushinnaindeksi arvutamisel kaasatakse neli ehitistegruppi: eramud, korruselamud, tööstus- ja ametihooned. Remondi- ja rekonstrueerimistööde hinnaindeksi puhul on vaatluse all ametihooned. Ehitushinnaindeks väljendab ehitustegevuse maksumuse muutust ehitusplatsi otsekulude tasemel. Otsekuludes arvestatavad ressursid jaotatakse kolme põhigruppi: tööjõud, ehitusmasinad ja -materjal.

Ehitushinnaindeksi muutus, II kvartal 2014
I kvartal 2014 –
II kvartal 2014, %
II kvartal 2013 –
II kvartal 2014, %
KOKKU -0,7 0,8
tööjõud 0,7 2,5
ehitusmasinad 3,0 3,5
ehitusmaterjal -1,7 -0,4
Eramuindeks -0,5 0,2
Korruselamuindeks -1,0 0,6
Tööstushooneindeks -0,2 1,2
Ametihooneindeks -0,9 0,8

 

Remondi- ja rekonstrueerimistööde hinnaindeksi muutus, II kvartal 2014
I kvartal 2014 –
II kvartal 2014, %
II kvartal 2013 –
II kvartal 2014, %
KOKKU -0,6 0,7
tööjõud 0,6 2,5
ehitusmasinad 2,3 5,2
ehitusmaterjal -1,5 -0,5

Fond Control ehitab Tallinnasse veepargi

Ettevõte Fond Control, mis kuulub kompaniide gruppi ERE Grupp, käsitleb võimalust ehitada veepuhkuse keskus Kopli liinide piirkonda. Territooriumi hoonestamise konkursi tingimuste eelhinnang näitas, et sellise objekti rajamine on võimalik, kuigi selleks on vaja muuta territooriumi detailplaneeringut.

Fond Control’i juhatuse esimehe Dmitri Perepelitsõni sõnul sai kompanii juba pealinna võimudelt seoses selle algatusega lootust andva vastuse. „Meie ettepanekut veepargi ehitamise kohta nimetati üldplaneeringute osakonnas uueks, aga tähelepanuväärivaks ideeks. Pealinna Linnaplaneerimise Amet aga tunnistas, et toetab selliste objektide rajamist Kopli liinide piirkonnas,“ ütles Perepelitsõn.

Tänane territooriumi detailplaneering ei eelda niivõrd suurte objektide rajamist. Selleks et veepargi rajamine osutuks võimalikuks, tuleb muuta detailplaneeringut, ühendades mitu väiksema pinnaga krunti. Lisaks rikuks suur arhitektuuriprojekt piirkonna ajaloolist ilmet. Seetõttu hakkavad veepuhkuse keskuse erinevad osad tõenäoliselt asuma omavahel ühendatud väiksemates ehitistes.

„Meie arhitektide hinnangul võib kasutada neid krunte veekeskuse ehitamiseks, mis on märgitud piirkonna arendamise üldplaanil kui D1, D2 ja G. Aga minu isikliku arvamuse kohaselt sobib selleks paremini krunt G, sest sealt avaneb suurepärane merevaade,“ ütles Ford Control’i juhatuse esimees Dmitri Perepelitsõn.

Veepargi avamine Kopli liinide piirkonnas võimaldab anda sellele rajoonile täiendava sotsiaalse tähenduse ning teeb mugavamaks ja atraktiivsemaks elamise selles pealinna perspektiivses rajoonis. Veepark muutub ka magnetiks turistidele, kes praegu kasutavad sarnaste keskuste teenuseid näiteks Helsingis või Jurmalas.

Ajaloorubriik: Pelgulinna Mulla põiktänava lugu

Pelgulinnas asuv lühike Mulla põiktänav kanti linnakaardile ametlikult 13. juunil 1958.

Mulla põiktänava maja aadressnumbriga 4 on ehitatud 1960. aastate esimeses pooles.

Selle vastas asub 1950. aastate alguses ehitatud vana lasteaiahoone, mis täna on osas suurest, Sõle tänavani ulatuvast Elioni ärihoonete kvartalist.

Mulla põiktänava siht kulgeb edasi Pelgulinna polikliiniku pargi teena. Sealne ala on saamas kehtestamisel oleva detailplaneeringuga uushoonestuse.

Mulla põik 4 kortermaja

Mulla põik 4 kortermaja

Artikli autor: Jaak Juske
Allikas: http://jaakjuske.blogspot.com/

KV.EE: Aeg on hakata üürikorterit otsima

Juuli kuu on traditsiooniliselt aeg, mil paljuski uut eluaset otsivate tudengite najal saab üüriturg iga-aastase hoo sisse. Enamasti toob üürituru kõrghooaeg endaga kaasa üüripakkumiste arvu vähenemise ja üürihinna mõningase kerkimise, kommenteerib Tallinna üüriturgu portaali KV.EE juhataja Tarvo Teslon.

„Täna on portaalis KV.EE pisut üle 1900 üüripakkumise. See on natuke rohkem kui aasta tagasi. Tallinna üüripakkumiste keskmine hind on kerkinud aastaga 6% ehk tasemele 8,6 €/m²,“ avab Tarvo Teslon üürituru numbrilist poolt.

Üürihindade tagasihoidlik kasv ei ole kuidagi võrreldav korterite ostu-müügihindadega, millega me pürgime Euroopa hinnatõusu esimeste sekka. Tallinna korterite ostu-müügihinnad olid juuni kuus koguni 18% kõrgemal kui aasta varem.

Nii võib öelda, et palgakasvul eest ära jooksvad ostu-müügihinnad on üürimise võrreldes ostmisega pisut soodsamaks muutnud. Seeläbi võime tänavu sügise hakul oodata pisut suuremat üürinõudluse lainet kui mullu.

„Kui eeldada, et võrreldes aastataguse ajaga on üüriturule lisandunud väikeinvestoreid ja selle arvelt on pakkumine suurenemas, võib arvata, et iga üürikorterihuviline leiab sel suvel, mis tal vaja on. Küll peame tõenäoliselt tõdema, et esimestel üürnikel, kes suudavad otsused langetada juulis-augustis on suurem valik ja parem hind kui neil, kes jätavad otsustamise viimasele hetkele septembris-oktoobris,“ soovitab Tarvo Teslon üürnikele.

Üürileandjatel ei ole aga mõtet parema hinna ootuses väljaüürimist edasi lükatud, sest oodatav mõningane hinnatõus ei kata ära tühjana seisva korteri saamata jäänud üüritulu ja kommunaalkulusid.

Kinnisvaraportaali KV.EE haldab Allegro Baltics OÜ. Samasse gruppi kuuluvad veel Eestis tegutsevad portaalid Osta.ee (kauplemine), Hydra.ee (tasuta kuulutused).

Aeg on hakata üürikorterit otsima

1Partner Kinnisvara: Kokkuhoid surub üürnikud väiksemale pinnale

1PartnerTänase büroopindade turu trend on kulude kokkuhoid ja efektiivsuse taotlus. Uute büroopindade pakkumise suurenemise valguses on ettevõtetel võimalik kolida samade kulude juures kehvemalt pinnalt kaasaegsemale. Uute kontoripindade paremad lahendused võimaldavad läbi efektiivsema pinnakasutuse leppida väiksema büroopinnaga, analüüsib büroopindade turu arenguid 1Partner Kommertskinnisvara juhatuse liige Tanel Tarum.

“Uusi büroopindasid lisandub järjest. Sel aastal tuleb Tallinnas turule ligi 40 000 ruutmeetrit uut kontorit. Sellele lisandub viimane uudis uue Eesti Loto maja ehitamisest,” kommenteerib Tanel Tarum. “Suurenev pakkumine hoiab üürihinna tasemed paigal ja annab ettevõtetele võimaluse kolida sama kulubaasi juures uuema ja kvaliteetsema büroopinna peale.”

Ettevõtjate mitte liiga kõrge kindlustunde ja olematu majanduskasvu tingimustes on ettevõtetel oluline märksõna kulude kokkuhoid. Uue ja kvaliteetsema büroopinna peale kolimine võimaldab selle efektiivsema lahenduse ja mõistlikuma energiatarbe kaudu saavutada kokkuhoidu kogukuludes.

“Büroopinna vahetamise parim efekt ei seisne alati mitte ainult kulude kokkuhoius, vaid töökeskkonna paranemises, mis võimaldab saavutada parema töötulemuse,” lisab Tanel Tarum.

Kesklinna üürihinnad kaasaegsetes uutes hoonetes on valdavalt 12-14 €/m², vanemates hoonetes 10-13 €/m². Kesklinna läheduses olevate uute büroohoonete hinnatase on 10-13 €/m². Vanemates, kuid siiski hea kvaliteediga hoonetes on äärelinna büroode üürihind 6-10 €/m². Büroode vakantsus Tallinnas on keskmiselt 5-8%.

1Partner Kinnisvara on Eesti üks juhtivatest kinnisvarafirmadest. Ettevõtte põhiteenused on kinnisvara vahendus, -hindamine, ehitamine ning investeeringute juhtimine.

Statistika: korteritehingute arvu langus surub hinnatõusu maha

Kinnisvaraanalüütik Tõnu Toompark2014 II kvartali korteritehingute arv oli 3975. See on üheksa kvartali järel esimene periood, kus näeme aasta baasil tehingute arvu langust. Aastaga vähenes korteritehingute arv 12%.

Tehingute arvu langus on vähendanud ka korteritehingute käivet. Korteritehingute käive oli 2014 II kvartalis 202 miljonit eurot ehk aastataguse ajaga võrreldes 5% väiksem.

Korterite tehingnuhinnad on aastataguse ajaga võrreldes veel plussipoole. 2014 II kvartali korteritehingute keskmine ruutmeetrihind oli 921 eurot, mis on aastatagusest 9,2% kõrgemal.

Küll aga tuleb tähelepanu pöörata asjaolule, et korteritehingute keskmine hind on allpool 2014 I kvartali tehinguhinda. Siin aga on muutused marginaalsed – tehinguhind langes 929 €/m2 pealt tasemele 921 €/m2.

Tähelepandamatust hinnamuutusest olulisem on tehingute arvu langus. Kõrgele kerkinud hinnad on vähendanud kinnisvara kättesaadavust ostjate jaoks ja see omakorda on vähendanud tehingute arvu. Taustana peab arvestama, et korteripakkumiste arv on kerkimas, mis suurendab pakkumist väheneva nõudluse juures.

Eelneva tulemus on negatiivne surve hindadele, kuid hetkel siiski ei ole märke, et selle tulemus peaks olema pikaajaline ja/või järsk korterihindade langus.

Korteriomanditehingute väärtus (mln €, vasak telg) ja arv (parem telg)

Korteriomanditehingute väärtus (mln €, vasak telg) ja arv (parem telg)

Korteriomanditehingute väärtus (mln €, vasak telg) ja keskmine hind (€/m2, parem telg)

Korteriomanditehingute väärtus (mln €, vasak telg) ja keskmine hind (€/m2, parem telg)

Kõigi graafikute vaatamiseks kliki siin: KINNISVARATURG GRAAFIKUTES!

Tõnu Toompark on Adaur Grupp OÜ ja Kinnisvarakool OÜ juhatuse liige ning Eesti Kinnisvarafirmade Liidu (EKFL) juhatuse liige.

Adaur Grupp OÜ

Kinnisvarakool

Eesti Kinnisvarafirmade Liit

KV.EE: Korterite pakkumishind kerkis aastaga 20 protsenti

Portaali KV.EE andmetel pakuti juunis Eestis müügiks 16 868 korterit. Aastataguse ajaga võrreldes on korterite müügipakkumiste arv kerkinud 8%. Korteripakkumise suurenemine puudutab aga ainult üksikuid linnu.

Kõrgele kerkinud korterite hinnad on turule toonud uusi pakkumisi. Loodetavasti pidurdab suurenev pakkumine ja ostja seisukohast parem valikuvõimalus senist liiga tempokat hinnatõusu. Korterite pakkumishinnad portaalis KV.EE on sama ajaga kasvanud 20%. Selgelt on tegemist hinnatõusuga, mis ei ole pikaajaliselt jätkusuutlik.

Tallinna korterite pakkumine on portaali KV.EE andmetel aastaga kasvanud 25%, Tartus isegi 40%. Enamuses maakonnakeskustes on pakkumine siiski vähenenud.

Vaatamata erisuunalistele pakkumiste arvu liikumistele on valdavas osas maakondades korterite pakkumishinnad siiski kerkinud. Seda on soosinud madalad intressimäärad

Vaata lähemalt, mis toimub kinnisvaraturul portaalist KV.EE.

Korterite müügipakkumiste arv ja selle muutus, tk Korterite müügipakkumiste hind ja selle muutus, €/m²
Maakond 06/2013 06/2014 Muutus, % 06/2013 06/2014 Muutus, %
Eesti 15 648 16 868 8% 1 057 1 273 20%
Haapsalu 240 206 -14% 632 600 -5%
Jõgeva 116 92 -21% 202 210 4%
Kuressaare 226 147 -35% 869 884 2%
Kärdla 20 13 -35% 474 459 -3%
Narva 286 389 36% 577 672 16%
Paide 100 90 -10% 318 317 0%
Põlva 83 89 7% 412 412 0%
Pärnu 1 363 996 -27% 1 090 1 182 8%
Rakvere 205 195 -5% 580 646 11%
Rapla vald 74 77 4% 519 564 9%
Tallinn 6 509 8 115 25% 1 514 1 737 15%
Tartu 1 495 2 099 40% 1 198 1 346 12%
Valga 270 172 -36% 210 199 -5%
Viljandi 295 242 -18% 604 658 9%
Võru 163 153 -6% 422 432 2%

Korterite müügipakkumiste keskmine hind portaalis KV.EE

Tartu Ropka tööstusparki kavandatakse uusi tootmishooneid

TartuTartu linnavalitsus võõrandas Ropka tööstuspargis Tehnika tn 12 asuva 14 624 m² suuruse kinnistu osaühingule Olly Production, kes soovib krundile rajada teraskatuste ning teraskonstruktsioonide tootmis- ja laohooneid.

„On igati tervitatav, et Tartusse kolib oma tootmise üle uus ettevõte, kes mitmekesistab linna tootmissfääri ja loob siia üle 30 uue tasuva töökoha,“ ütles Tartu linnapea Urmas Klaas.

Olly Terasprofiilid AS soovib omandatud kinnistul hakata tootma lehtmetallist katuseprofiile ja vihmaveesüsteeme.

„Oleme juba mõnda aega otsinud võimalusi uute tootmis- ja laopindade ehitamiseks ning olemasoleva tootmise kolimist Jõgevamaalt mõnda suuremasse linna. Tartu linna eestvedamisel valminud Ropka tööstuspark on ettevõtte jaoks nii asukohalt kui välja ehitatud infrastruktuuri poolest igati sobiv ning annab kindlust meie seniste plaanide realiseerimiseks,“ rääkis Olly Production OÜ juhatuse liige ja Olly Terasprofiilid ASi tegevjuht Priit Sula.

Ta lisas, et tootmise ümberkolimine Tartusse võimaldab firmal oluliselt leevendada ka kvalifitseeritud tööjõu leidmise probleeme.

Olly Terasprofiilid AS on 2001. a. asutatud Eesti kapitalil põhinev tootmisettevõte, kelle põhitegevusalaks on teraskatuste ning teraskonstruktsiooni elementide tootmine.

Ropka tööstuspark asub Tartu linnas Emajõe läheduses ja piirneb linna läbiva magistraaltänavaga – Turu tänavaga. Linn pakub umbes 49-hektarises tööstuspargis müügiks 1625 – 20 434 ruutmeetri suuruseid krunte. 14 624 m² suuruse kinnistu võõrandas linn 276 000 euroga.

Tallinna korteriralli on pisut aeglustunud

Kinnisvaraanalüütik Tõnu Toompark, Adaur Grupp OÜ / Kinnisvarakool OÜViimaste nädalate ja kuude kinnisvarakommentaare ilmestavad hirmutavad väljendid kinnisvaraturu hangumistest, seisakutest ja hinnalangustest. Osalt võib hoiatustega nõus olla, kuid liiga mustades värvides toimunut siiski vaatama ei peaks.

Igal juhul on üsnagi selge, et endise tempoga liikumine pikalt jätkuda ei saa. Mida varem ja laugemalt tehingute arv taandub, seda pehmemalt väheneb surve kinnisvaranõudlusele ja suurem on tõenäosus, et näeme stabiilseid korterite hindu, mitte hinnalangust.

Tehingute arv on endiselt väga kõrge

Maanteel autoga kiirusega 120 km/h kihutades ja põõsas passivat politseinikut või kõrvalistuja laubal hirmuhigipisaraid märgates rahuliku 90-kilomeetrise tunnikiiruse peale aeglustades tundub nagu veniksime teona.

Sama on juhtunud Tallinna elamispindade turul. Normaalne Tallinna elamispindade ehk korterite-majade turu käive võiks olla 3-5% elamufondist ehk 6000-8000 tehingut aastas. Sellise turuaktiivsuse juures ei oleks turg kaldu ei ostjate ega müüjate poole.

2013. aastal oli turuaktiivsus Tallinnas 5,4% ja seda keskkonnas, kus aasta tagasi räägiti veel majanduskriisile lahenduste otsimisest. Tänaseks on jutud majanduskriisist vaibunud, kuid Euroopas kõnelevad relvad on toonud lauale uued riskid. Selles kontekstis ja veel pealegi majanduslanguse tingimustes on Tallinna korteriturul 2014 I poolaastaga omaniku vahetanud 2,5% eluruumidest, mis aasta baasile viiduna näitab endiselt üliaktiivset kinnisvaraturgu.

Sooja suve saabumisega on tehingute arv siiski asunud langusesse. 2014 II kvartalis tehti Tallinnas 1790 korteritehingut. Võrreldes aastataguse ajaga vähenes tehingute arv 11%, eelmise kvartaliga võrreldes oli langus 4%.

Hinnad jätkavad tõusu

Siiani ei ole tehingute arvu taandumine veel hindadele mõjunud ja need kerkivad endiselt tempokalt. Kui vaatame keskmist korteritehingu hinda, siis see oli 2014 II kvartalis aastatagusest 17% kõrgemal. Aasta esimese kvartaliga võrreldes tõusid hinnad 0,7%.

Seega võime julgelt öelda, et hindade langusest me veel rääkida ei saa. Küll peame arvestama, et tehingute arvu vähenemine avaldab hinnamuutustele pea üks-ühest mõju 2-4 kvartali pikkuse viivitusega. Kui tehingute arv peaks äkiliselt vähenema, siis on oht hindade languseks.

Hetke aeglane tehingute arvu languse positiivne stsenaarium lubab loota hinnatõusu peatumist ja stabiilseid hindu. Seda toetab endiselt ülimadal eluasemelaenude intressimäär ja jõudsalt kerkiv keskmise palga number. Oma osa annavad siin investorid, kes soetavad kortereid üürileandmiseks, kuid selle seltskonna huvi võiks lähitulevikus hakata vaikselt raugema, sest korterite üürihinna ja ostuhinna suhe paneb kasumliku üüriäri kohale oma küsimärgi.

Olukord on hea, kuid mitte lootusetu

Selgelt on elamispindade turul olnud tegemist ülekuumenemisega, mis nüüdseks on hakanud positiivselt jahenema.

Keskmine palk on kerkinud isegi kordades aeglasemalt, kui korterite hinnad. Vaatamata sellele on kodusostjate ostujõud madala intressimäära toel siiski üsnagi heal tasemel. Tallinna keskmine palk võimaldab soetada 46 ruutmeetrit keskmist Tallinna elamispinda. Ostujõud on viimase 2 aastaga pisut langenud, aga ikkagi enam kui kaks korda kõrgemal, kui näiteks 2007. aasta tipphindade ajal.

Tänane kinnisvaratsükkel on eelmise sügava kriisi toonud tsükli vend. See tähendab, et nad sama nägu, kuid nende tegemiste-toimetamiste mõju ja mõju ulatus on erinevad. See tähendab, et alusetud on need pessimistlikud ootused, et tänane korterihindade tase võiks 2008.-2009. aasta eeskujul 50% langeda.

Mõningane ehk kuni 15% tehingute arvu langus tasemele, kus Tallinnas käibiks aasta jooksul 4,0-4,2% elamufondis, ei mõju Tallinna korteriturule halvasti. Kvartali-kahe jooksul võimalik ilmnev protsendi-paari suurune hinnalangus ei tähenda veel, et taevas peaks meile kaela langema.

Siiski on selge, et elamispindade turul on toimumas pöörded, kus prognoosimine on keeruline. Erinevaid turuindikaatoreid hinnates näeme me selgelt märke ülekuumenemisele järgnevast jahtumisest, kuid puuduvad märgid sellest, et kinnisvaraturg peaks otsa saama. Olukord on hea, kuid mitte lootusetu.

140710-tallinna-korteritehingute-arv-ja-keskmine-hind

Colliers: Tööstuskinnisvaras on aktiivselt tegutsemas väike- ja keskmise suurusega arendajad

ColliersColliersi analüütikute koostatud turuülevaate kohaselt on hetkel kõige aktiivsem tööstuskinnisvara sektor, kus uue trendina on rohkem tegutsemas väike- ja keskmise suurusega arendajaid ja maaomanikke, kes otsivad kasumlikke ärivõimalus.

Büroopindade turul vähenes teises kvartalis üürituru aktiivsus ning selle põhjuseks on hinnatõus. Kui 2013. aasta lõpus prognoositi, et vabad A-klassi büroopinnad hõivatakse 2014. aasta esimeses pooles üsna kiiresti, võttes arvesse pidevalt suurt nõudlust moodsate ja kvaliteetsete ruumide järele kesklinna äripiirkonnas, siis pool aastat hiljem on mõned uued ja pisut varem valminud A-klassi büroopinnad siiani vabad.

„Madalamat neeldumise taset mõjutavad lisaks ka teised tegurid, alustades üldisest suveperioodi madalast aktiivsusest, suuremad soovid ja ootused üürileandjatele ning asjaolu, et üürimiseks saadaolevate esmaklassiliste ruumide hinnad ületavad enamiku Tallinna kesklinnas kontoripinda otsivate potentsiaalsete üürnike rahalist võimekust. Üürnikud otsivad pidevalt parema kvaliteediga ruume, aga ei ole valmis oma rendikulusid märkimisväärselt suurendama,“ kommenteeris Colliersi investeeringute ja hindamise juht Margus Tinno. Samas on arendajad endiselt optimistlikult häälestatud, alustades ja planeerides mitmeid uusi projekte nii südalinnas kui ka väljaspool.

Tööstuskinnisvara sektor on Tallinnas ja selle äärelinnades uute arendusprojektidega endiselt aktiivne. 2014. aasta juuli seisuga ehitatakse vähemalt 16 tööstus- ja laohoonet kogupindalaga umbes 80 000 ruutmeetrit. Suuremahulised laoruumide ja logistikaprojektid Tallinnas ja selle äärelinnades hõlmavad VPG Park Nehatus (22 000 ruutmeetrit) ja Rae vallas asuva Smarten Logisticsi esimest etappi (17 000 ruutmeetrit).

„Peagi tehakse algust veel mitme uue projektiga. Üürileandjad otsivad aktiivselt võimalikke üürnikke ja on valmis looma uusi eriklientide soovi järgi kohandatavaid projekte, laiendama oma olemasolevaid valdusi või isegi ehitama spekulatiivseid hooneid, mis antakse ainult osaliselt üürile. Turuaktiivsust toetab olemasolev odav finantskapital ja väiksemad arenduskulud võrreldes teiste kinnisvarasegmentidega. Seega on rohkem võimalusi väike- ja keskmise suurusega arendajatele ja maaomanikele, kes otsivad kasumlikke ärivõimalusi,“ sõnas Tinno.

2014. aasta teise kvartali investeeringute kogumahuks prognoositakse 48–52 miljonit eurot. Teises kvartalis domineeris investeerimistegevuses kaubanduspindade segment, kus sõlmiti selle aasta suurim üksikobjekti tehing Eestis. Soomlaste kinnisvarafond VCA Baltic Retail Fund müüs Tartus Annelinnas asuva Prisma kinnistu soomlastele kuuluvale Russian Baltics Retail Properties (RBRP) kinnisvarafondile. Tehingu hinnaks pakutakse 16,5 miljonit eurot.

Kas soovid värsket kinnisvarainfot meilile?

Sisesta e-posti aadress ja ole kursis kinnisvaraturu liikumistega!

Kinnisvarakoolis järgmisena:

23.04.2024 Detailplaneeringute koostamine ja menetlemine