Adaur.ee: kinnisvaraturu uudised, analüüsid ja ülevaated

Kinnisvarakool: Planeerimis-ehitusvaldkonna spetsialisti täiendõppeprogramm

Kinnisvarakool & koolitus: Eluruumi üürimise praktikum: lepingu sõlmimine ja aktuaalsed probleemid

Kinnisvarakool: Kinnisvaramaakleri stardiprogramm

Kinnisvarakool & koolitus: Kinnisvaraarenduse praktikum – ideest teostuseni

Kvaliteetne korter Lasnamäel müüb kiiresti

07.09.2015 Tõnu Toompark

Lasnamäele ostetakse uusi kortereid aktiivsemalt kui mujale Tallinnasse, kuid uuest ainuüksi ei piisa – elukoht peab olema kvaliteetne, läbimõeldud ja säästlik.

Laagna tee ja Tondiraba jäähalli vahele, aadressile Virbi 10 peagi kerkiva kortermaja Central Residence pooled korterid on müüdud juba praegu ehk kuid enne ehituse algust. Hoonet arendava Liven Kinnisvara juhatuse liikme Andero Lauri sõnul on selline asi Eestis ennekuulmatu.

“Usun, et Central Residence’iga oleme teinud omalaadse rekordi, sest oma pika karjääri jooksul kinnisvaramaastikul ei ole ma kuulnud juhust, kus enam kui mitu kuud enne maja ehituse alustamist on pooled korterid müüdud,” lausus Laur.

Teisalt näitab see Lauri sõnul, et siinne kinnisvaraturg on muutumas euroopalikumaks ja inimeste usaldus arendajate vastu kasvanud.

“Skandinaavias, Suurbritannias ja mujal arenenud kinnisvaraturuga riikides on korterite ettemüümine täiesti tavaline, sest inimesed usaldavad arendaja ning ehitaja kvaliteeti. Võib öelda, et oleme teel uude ajajärku,” rääkis Laur. “Enamik praegu meie turul tegutsevaid arendajaid ning ehitajaid on kogenud ja kriisis karastunud. Projekte valitakse äärmiselt hoolikalt ja keskendutakse sellele, kuidas pakkuda parimat hinna ja kvaliteedi suhet.”

Mõistagi ei tule ette ostes korteri täishinda välja käia kohe. Central Residence’i puhul on selle aasta detsembrini korteri sissemaks 3000 eurot, pärast seda tuleb juba tasuda 15% tulevase korteri hinnast. Lauri sõnul on mõistlik sissemaks paljude inimeste ostuotsust positiivselt mõjutanud.

Central Residence on esimene korterelamu Eestis, kus koostöös turvafirmaga G4S pakutakse läbimõeldud valveteenust. St et valvatud on nii elu- kui üldruumid ning igal panipaigal on eraldi valve, samuti kogu hoone territoorium ning ühtses võrgus on ka tulekahjualarmid. Vajalikud seadmed paigaldatakse ehituse käigus ehk uus koduomanik selle pärast enam muretsema ei pea.

Laur lisas, et kiirelt arenev ja heade ühendustega Lasnamäe on atraktiivne elukeskkond, kuid Central Residence’i positiivne kogemus näitab, et koduostja pöörab varasemast oluliselt enam tähelepanu detailidele nagu energiatõhusus, siseviimistlus ja -kujundus. Samuti on oluline pereelu ja elustiili toetavate võimaluste lähedus nagu kool, kauplused, restoranid ja sportimisvõimalused.

Liven Kinnisvara on värske, ent kogenud tegijate juhitav kinnisvarainvesteeringute juhtimise ja kinnisvaraarenduse alal tegutsev ettevõte. Liven Kinnisvara loob asukohast lähtuvalt parima elukeskkonna, milles vorm järgib funktsiooni, kus hoone suhtub austusega ümbritsevasse ning peegeldab moodsat esteetikat. Liven panustab projekti ettevalmistamisse vähemalt sama palju energiat kui selle teostamisse, suheldes partneritega ausalt ja selgelt.

Swedbank: The Estonian Economy

07.09.2015 Tõnu Toompark

Why worry about wage growth?

Wage growth accelerated again
Not sustainable in the longer term
Exports have to recover

Wage growth accelerated again

Gross wage growth has been around or above 5% since 2011. In the first half of 2015, wages increased in almost all sectors. Lower labour taxes and deflation will result in a remarkable surge in households’ purchasing power this year. Fast growth in wages is, therefore, good news for companies that sell their products or services in the Estonian market. Strong consumption and wage growth has also supported tax revenues.

Not sustainable in the longer term

The labour market is tight; thus wage growth has been strong. Employees’ bargaining power has grown, and this shows also in GDP figures; the share of labour income in GDP has grown and the share of profits has decreased. Enterprises’ financial data also show that wage growth is not in line with changes in sales, profits, or productivity. Although the situation across sectors differs, companies’ turnover and profits decreased in more than half of the sectors, while labour costs increased in most fields, in the first half of 2015.

Exports have to recover

Consumption-fuelled growth cannot last long. If export sales do not improve, the growth of wages (and consumption) will slow. While the EU’s economy is gradually recovering, demand in some of Estonia’s main export markets remains fragile. The economic situation in Russia is deteriorating, and the Finnish economy is barely growing. Enterprises’ sales in Estonia are also dampened by lower output prices. Therefore, some sectors facing weak export demand and low output prices are finding it hard to keep up with the current wage growth.

The Estonian Economy – August 2015

Kinnisvarakool & koolitus: Nõuete esitamine ehitise puuduste korral ja müügigarantii rakendamine

Swedbank: The housing affordability index for Baltics

07.09.2015 Tõnu Toompark

The housing affordability index (HAI) increased to 133.2 in Vilnius, 151.8 in Riga, and 150.6 in Tallinn

In Tallinn, affordability rose marginally by 1.4 points in the second quarter this year compared with the same period in 2014, due to a 33-basis-point decrease in interest rates.
In Riga, the HAI increased by 10.1 points because wage growth continued outpacing apartment price growth; moreover, interest rates decreased by 16 basis points as well.
In Vilnius, the HAI rose by 15 points because of a 55-basis – point decrease in interest rates and a 1.4% decrease in apartment prices.
The time needed to save for a down payment increased over the past year by almost one month in Tallinn, to 29.1 months, but decreased by one month and three weeks in Vilnius, to 35.7 months, and by one month and more than one week in Riga, to 26.3 months.

Housing Affordability Index for Baltics – September 2015

Kinnisvarakool & koolitus: Coachiv suhtlemine kinnisvara müügis – kuidas viia vestlus eduka tehinguni

Tarbijahinnaindeksit mõjutas augustis enim mootorikütus

07.09.2015 Statistikaamet

Tarbijahinnaindeksi muutus oli 2015. aasta augustis võrreldes juuliga -0,3% ja võrreldes eelmise aasta augustiga samuti -0,3%, teatab Statistikaamet.

Kaubad olid 2014. aasta augustiga võrreldes 0,7% odavamad ja teenused 0,4% kallimad. Kaupade ja teenuste administratiivselt reguleeritavad hinnad on eelmise aasta augustiga võrreldes langenud 2,2% ja mittereguleeritavad hinnad tõusnud 0,3%.

2014. aasta augustiga võrreldes mõjutas tarbijahinnaindeksit enim mootorikütus, mille hind on aastaga odavnenud 14,4%. Suuremat mõju indeksile avaldas veel elektri, soojusenergia ja kütte 4,3%-line odavnemine, kus soojusenergia oli 4,5% ja kodudesse jõudnud elekter 3,8% odavam kui mullu samal ajal. Kallinejatest oli suurim mõju indeksile alkohoolsetel jookidel, mis on aastataguse ajaga võrreldes kallinenud 7%. Eelmise aasta augustiga võrreldes on toidukaupadest enim kallinenud kuivatatud puuvili ja pähklid (26%), värske köögivili (26%) ja õunad (22%) ning odavnenud piim (14%).

Juuliga võrreldes mõjutas tarbijahinnaindeksit augustis enim samuti mootorikütus, mille hind langes kuuga 5,5%. Suurem mõju indeksile oli ka rõivaste ja jalatsite suviste soodusmüükide osalisel lõppemisel. Toit oli augustis 1% odavam kui juulis, kusjuures värske köögivili odavnes 12%.

Tarbijahinnaindeksi muutus kaubagrupiti, august 2015
Kaubagrupp	August 2014 – august 2015, %	Juuli 2015 – august 2015, %
KOKKU	-0,3	-0,3
Toit ja mittealkohoolsed joogid	0,4	-0,9
Alkohoolsed joogid ja tubakas	5,7	-0,9
Riietus ja jalatsid	1,0	4,8
Eluase	-1,5	0,6
Majapidamine	1,4	0,2
Tervishoid	3,1	-0,4
Transport	-7,0	-1,7
Side	1,4	-0,2
Vaba aeg	1,6	-0,4
Haridus ja lasteasutused	-20,7	0,0
Söömine väljaspool kodu, majutus	3,2	-1,1
Mitmesugused kaubad ja teenused	2,6	-0,2

Kinnisvarakool & koolitus: Kinnisvara hindamise ABC

Energia odavnemine hoiab tarbijahindasid endiselt languses

07.09.2015 Eesti Pank

Tarbijahindade langus püsis augustis statistikaameti teatel 0,3% juures, nii nagu ka sellele eelnenud kuul. Juuliga võrreldes langes tarbijahinnaindeks 0,3%.

Euroala inflatsioon on viimased kolm kuud püsinud stabiilselt 0,2% juures, hoolimata kütusehindade märkimisväärsest kõikumisest.

Augustis jätkus peamiste energiakandjate hinna langus: mootorikütused odavnesid aastaga 14%, maagaas 19% ja soojusenergia 5%. 2009. aasta kriisiajaga võrreldes on imporditava energia hinnad siiski ligikaudu 30% kõrgemad, osaliselt ka nõrgema euro kursi tõttu dollari suhtes. Energiakandjate odavnemine on Eesti majandusele soodne, kuna tänu sellele suureneb tarbimine ja seeläbi ka majanduskasv.

Viimase aasta jooksul aset leidnud energiahindade alanemine on suurendanud kodumajapidamiste reaalset sissetulekut 1,3%. Nafta hinna praegune madalseis maailmaturul on siiski ajutine ning selle alusel ei tohiks teha pikaajalisi tarbimis- ega investeerimisotsuseid.

Ülejäänud tarbijakorv, st ostukorv ilma energiata, kallines augustis 1,1%. Odavnevate kaupade ja teenuste osakaal tarbijakorvis on viimastel kuudel järjepidevalt vähenenud: kui aasta alguses odavnesid pooled kõikidest kaupadest ja teenustest, siis augustis kahanes nende osakaal 43%ni. Tööstuskaupade impordihinnad, mis olid pikka aega langenud, hakkasid alates teisest kvartalist tõusma.

Seda põhjustas tõenäoliselt euro kursi nõrgenemine. Impordihindade tõus on kandunud jaehindadesse selgemalt euroalal, kuid Eestis on selle mõju seni veel jäänud väheseks. Teenuste hinna tõus kiirenes augustis 2,2%ni, kõige enam vabaaja teenuste ja üüri kallinemise tõttu.

Kinnisvarakool & koolitus: kinnisvara ostmine kohtutäiturilt

EKFL: Kutse kinnisvarakonverentsile “Mis saab edasi?”

07.09.2015 Tõnu Toompark

Eesti Kinnisvarafirmade Liit ja Swedbank kutsuvad Sind 8. oktoobril Meriton Conference & SPA Hotel Tallinn konverentsikeskuses toimuvale kinnisvarateemalisele konverentsile “Mis saab edasi? (olukord kinnisvaraturul)”.

Millised on palgaralli mõjud? Ülevaade Eesti majanduse hetkeseisust
Urmas Simson, Swedbanki krediidiportfelli valdkonnajuht
Energiatõhusus ehituses. Euroopa vs Eesti
Prof. Jarek Kurnitski, TTÜ ehitiste projekteerimise instituudi direktor
Diskussioonipaneelis: Eiki Rump, Ero Viik, Gert Jostov, Indrek Allmann
APPI!!! Ma elan vanas korteris!!! – Milline on elukondliku kinnisvara järelturu perspektiiv?
Ingvar Allekand, Domus Kinnisvara Vahendus OÜ juhatuse liige
Diskussioonipaneelis: Kadri Leetmaa, Triin Reinsalu, Tõnu Toompark
Maksu-uuendustest kinnisvarasektoris
Priit Raudsepp, advokaadibüroo Glikman Alvin & Partnerid vandeadvokaat
Veerevad kivid, mis sammalduvad
Janek Mäggi, kolumnist
Ärikinnisvara maailma börside turbulentsis
Ardi Roosimaa, Uus Maa Property Advisors OÜ juhatuse esimees
Diskussioonipaneelis: Arle Mölder, Hindrek Leppsalu, Mihkel Pärtel
Mil viisil kinnisvaraarendajad müüki reguleerivad?
Peep Sooman, Pindi Kinnisvara AS partner
Diskussioonipaneelis: Margus Põim, Robert Laud, Timo Riismaa
Mõtlemisvead ja riskikäitumine kinnisvaraturul
Hannes Kuhlbach, koolitaja-psühholoog, Tartu Ülikool

Konverentsil kuulutatakse välja EKFLi poolt korraldatava kinnisvarateemaliste üliõpilastööde konkurssi “Tõusev kinnisvaratäht” laureaat.

Huvilistel on võimalik end registreerida hiljemalt 5. oktoobriks või kuni kohti jätkub aadressilekfl@ekfl.ee, telefonil 641 1516.

Konverentsi kava ja täpsema info leiate SIIT.

Kinnisvarakool & koolitus: kuidas korteriühistus võlglastega hakkama saada

Adaur Grupp: korteritehingute kuukokkuvõte 08-2015

07.09.2015 Tõnu Toompark

Järgnevalt on toodud Tallinna ja Eesti maakonnakeskuste korteriomanditehingute arv ja keskmine hind ning nende aastane muutus. Andmete allikas on maa-amet.

Andmed on toodud avaldamise kuupäeva seisuga ja võivad andmete täpsustumisel vähesel määral muutuda.

Kõigi graafikute vaatamiseks kliki siin: KINNISVARATURG GRAAFIKUTES!

Tõnu Toompark on Adaur Grupp OÜ ja Kinnisvarakool OÜ juhatuse liige ning Eesti Kinnisvarafirmade Liidu (EKFL) ja Eesti Omanike Keskliidu juhatuse liige.

Elu korteriühistus: Korteriomandi loomine ja ühistu asutamine

07.09.2015 Kätri Sarapuu

Meil on päevakorras ühistu asutamine, aga nüüd selgus, et meil on endiselt kaasomand ja korteriomanditeks pole jagatud. Kas ühistu loomiseks on vaja kindlasti esmalt vormistada korteriomand? Tean, et korteriomandiks vormistamiseks peavad kõik majaelanikud minema notarisse oma nõusolekut kinnitama. Kuidas tavapäraselt selline olukord korraldatud on?

Korteriühistuseaduse kohaselt on korteriühistu korteriomandiseaduses sätestatud korteriomanike loodud mittetulundusühistu. Seega korteriühistu saavad asutada korteriomanikud, mitte kaasomanikud. Selleks, et oleks võimalik korteriühistu asutada, peab jagama kaasomandi korteriomanditeks.

Korteriomandiseaduse (edaspidi KOS) § 4 lg 2 alusel võib kaasomandis oleva kinnisomandi jagada korteriomanditeks kõigi kaasomanike ühise notariaalselt tõestatud kinnistamisavalduse alusel. Vastavalt KOS-le võib korteriomanditeks jagada üksnes kogu kinnisomandi. Seega korteriomandiks vormistamiseks peavad kõik majaelanikud notaris enda nõusolekut kinnitama.

Korteriomand tekib kinnistusraamatusse kandmisega. Kui kinnisomand jagatakse korteriomanditeks, peab iga kaasomandi mõttelise osa juurde kuuluma korteriomandi reaalosa. Korteriomandite registriosade avamiseks tuleb kinnistamisavalduses märkida korteriomandite reaalosade ja kaasomandi mõtteliste osade suurused.

Kinnistamisavaldusele tuleb lisada KOS § 5 lõike 3 punkti 1 nõuetele vastav plaan või projekt. Kinnistamisavaldusele lisatakse riikliku hooneregistri pidaja või ehitusloa või kasutusloa andnud ametiasutuse väljastatud koopia korteriomanditeks jagatava hoone plaanist või ehitatava hoone projektist, millel on piiritletud ja korterinumbriga tähistatud iga korteriomandi reaalosaks olevad ruumid või muud kinnistamise eeldusena seadusega ettenähtud dokumendid (KOS § 5 lg 3 p 1, kinnistusraamatuseadus (edaspidi KRS) § 35, 36 ja 36¹).

Kui korteriomanditeks jagatav kinnisomand on koormatud piiratud asjaõigustega, tuleb need üle kanda korteriomandite registriosadesse. Selleks ei piisa nende õiguste omajate kui puudutatud isikute nõusolekust (KRS § 34¹ lg 1), vaid on vaja ka vastavat asjaõiguskokkulepet (KRS § 35 lg 1 p 1). Hüpoteegi ülekandmisel korteriomandite registriosadesse on selline nõue ka otseselt sätestatud (asjaõigusseadus § 356). Muude piiratud asjaõiguste ülekandmisel tuleneb kokkuleppe vajalikkus aga sellest, et kinnisasja koormava asjaõiguse ülekandmisel korteriomandit koormavaks asjaõiguseks muutub asjaõiguse sisu. Sisu muutmine aga eeldab vormikohast asjaõiguskokkulepet.

Kuna kinnistusraamatu kande tegemise eelduseks on notariaalselt tõestatud vormis asjaõigusleping, soovitame pöörduda notari poole, kus kõik majaelanikud peavad andma enda nõusoleku korteriomanditeks jaotamiseks, misjärel notar koostab kinnistamisavalduse ja edastab selle kinnistusosakonnale.

Autor: Kätri Sarapuu, jurist

Kinnisvarakool & koolitus: Varjatud puudused – kinnisvaramaakleri ja müüja vastutus kinnisvaratehingutes

Port Artur 2 ja parkimismaja vahelise hoone arhitektuurikonkursi tulemused

04.09.2015 Tõnu Toompark

Port Artur korraldas arhitektuurivõistluse Aida tn 10 kinnistule Port Artur 2 ja parkimismaja ühendava hoone ja galerii rajamiseks.

Arhitektuurivõistluse ala paikneb Pärnu kesklinnas Ringi ja Aida tänava ääres, Pika tänava ja jõe vahelisel maa-alal. Port Artur soovib konkursi tulemusena lahendada parkimismaja, Aida 10 hoone ja Port Artur 2 keskuse ühendamise läbi galerii, samuti uue hoone fassaadi ja sisemise logistika. Arendamise laiem eesmärk on muuta piirkond atraktiivseks töö- ja ärikeskkonnaks linnakodanikele ja turistidele.

7. maist 30. juunini 2015 toimunud arhitektuurivõistlusele laekus kolm võistlustööd, millest üks ei vastanud konkursi tingimustele ja jäi hindamisest välja. Teise koha sai võistlustöö Port ja kolmanda koha projekt Pzzz. Arhitektuurivõistluse esimene koht jäi žürii otsusega välja andmata.

Arhitektuurivõistluse žürii leidis üksmeelselt, et teise ja kolmanda koha pälvinud tööd ei olnud võidutööks piisavalt tugevad. Žürii otsusega antakse teise ja kolmanda koha tööde autoritele võimalus töid parandada.

Aida 10 arhitektuurikonkursi töid hindas seitsmeliikmeline žürii, kuhu kuulusid Pärnu linnaarhitekt Karri Tiigisoon, Triin Talk Muinsuskaitseametist, arhitektid Tanel Tuhal, Tõnis Tarbe ja Andres Siim ning Port Arturi esindajad Kaido Kruusoja ja Keit Nestor.

„Teeme ettepanekud kahele võistlustöö esitajale, et nad viimistleksid oma töid. Milline maja lõplik nägu olema saab, ei oska sellest tulenevalt veel öelda. Tegutseme sellel suunal edasi, et maja välimus oleks linnapilti sobituv ja tänapäevane ning sisu funktsionaalne,“ sõnas Port Arturi tegevjuht Keit Nestor.

Pindi Kinnisvara: turuinfo 08/2015

04.09.2015 Tõnu Toompark

Ilmunud on Pindi Kinnisvara turuülevaade.

Ülevaade on allalaaditav siit

Nordecon: Muudatus olulise tütarettevõtte juhatuses

04.09.2015 Tõnu Toompark

Alates 01.09.2015 nimetati Nordecon AS tütarettevõtte Nordecon Betoon OÜ teiseks juhatuse liikmeks Magnus Velling.

Magnus Velling töötab Nordecon Betoon OÜ’s alates 2012 aastast valdkonna juhina ning ta on omandanud kõrghariduse Tallinna Tehnikaülikooli ehitusteaduskonnas.

Nordecon Betoon OÜ kaheliikmelise juhatuse esimees on Mait Rõõmusaar.

Nordeconi kontsern hõlmab ettevõtteid, mis on keskendunud hoonete ja rajatiste ehitamise projektijuhtimisele ja peatöövõtule. Geograafiliselt tegutsevad kontserni ettevõtted täna Eestis, Ukrainas ja Soomes. Kontserni emaettevõte Nordecon AS on registreeritud ja asub Tallinnas, Eestis.

Kontserni kuulub lisaks emaettevõttele üle 10 tütarettevõtte. Kontserni 2014. aasta konsolideeritud müügitulu oli 161 miljonit eurot ja puhaskasum 2,3 miljonit eurot. Nordeconi kontsern annab hetkel tööd ligi 700 inimesele. Alates 18.05.2006 on emaettevõtte aktsiad noteeritud NASDAQ OMX Tallinna Börsi põhinimekirjas.

Arco Vara: Äripindade üüriturul otsitakse enim stock office’i tüüpi pindu

04.09.2015 Tarmo Tuisk

Kvaliteetsete büroopindade kõrval on uueks üüritrendiks saanud otsida ja võtta kasutuselestock office’i tüüpi ärikinnisvara, kus ettevõte saab korraga kasutada nii ladu, bürood kui kaubanduspinda.

Põhilisteks asukohtadeks kus täna neid ehitatakse on Tallinna äärelinna ja Tallinna lähiümbruses suuremate magistraalide piirkond, kuhu on võimalik hõlpsasti ligi pääseda ka suuremate veokitega.

Väga palju küsitakse stock office’i tüüpi üüripindu Tallinna kesklinnas, kuid just siin neid pole. Kesklinn seab seda tüüpi ärikinnisvarale omad piirangud: maa on liiga kallis, et seda tüüpi üüripindu ehitada, vaba maad on vähe ja ligipääs suurte veokitega on raskendatud.

Kvaliteetset büroopinda soovitakse õiglaselt paigas hinna ja kvaliteedi suhtega, kuhu saaks kohe sisse kolida. Tallinna kesklinna piirkonda on tulekul palju kvaliteetsete üüripindadega uusarendusi, kuid hetkel aktiivselt uusi pindu otsivate klientide jaoks on osade projektide valmimise ooteaeg liiga pikk. Hinna ja kvaliteedi tasakaal sõltub paljuski piirkonnast ja üürniku ootustest. Üldiselt võiks Tallinna kesklinnas asuva kvaliteetse büroopinna üürihind olla 14 € kandis ja samasuguse Mustamäe pinna hind 10-11 € ruutmeetri kohta kuus.

Midagi üllatavat äripindade üüriturul praegu pole, kui mitte arvestada ettevõtete suurt aktiivsust uute üüripindade otsingul. Tavapäraselt on suvekuud ärikinnisvara sektoris muust ajast vaiksemad. Võib-olla on praegune aktiivsus seotud sellega, et uusi arendusi on palju peale tulemas.

Kesklinnas on pakkumist ja nõudlust ning see on enam-vähem tasakaalus. Kus on nõudlust olnud rohkem, sinna on uusi üüripindu juurde ehitatud. Kesklinnast väljaspool on nii üüripindu kui ka nõudlust vähem.

Ärikinnisvara üüriturg on selgelt Tallinna-keskne, mis tähendab, et suurem osa nii üüripindadest kui ka üürnikest on koondunud Tallinna ja Tallinna lähivaldadesse.

Tallinna, Tartu, Pärnu ja muude väiksemate kohtade üürihinnad erinevad kordades. Kui ettevõtted maapiirkondades tegevuse lõpetavad ja oma esindusi sulgevad, tähendab see sageli seda, et uut üürnikku on üliraske leida ning sageli jäävad sellised suhteliselt käidavates kohtades asuvad üüripinnad väga pikaks ajaks tühjaks

Artikli allikas on
Arco Vara

Kinnisvarakool: Kinnisvaramaakleri ABC koolitus

Pärandaja, testament ja pärijad: mis on pärimisleping?

04.09.2015 Evi Hindpere

Igal inimesel on õigus teha korraldusi enda surma puhuks kas siis testamendi või pärimislepinguga.

Testamendi korral piisab õiguslike tagajärgede saavutamiseks pärandaja enda tahteavaldusest, pärimislepingu korral on vajalik aga kahe isiku tahteavaldus.

Vastupidiselt levinud arvamusele, võivad pärimislepingu sõlmida ka need isikud kes ei ole omavahel sugulased. Pärimislepinguga võib:

nimetada teise lepingupoole või muu isiku oma pärijaks;
määrata talle annaku;
määrata talle sihtkäsundi või sihtmäärangu või
kokku leppida pärandaja ja tema seadusjärgse pärija vahel, et viimane loobub pärimisest.

Lisaks võivad pärimislepingu pooled kokku leppida ka muudes võlaõiguslikes tingimustes. Näiteks võib pärimislepinguga kokku leppida, et kena naabrinaine hooldab teid kuni teie surmani ja tänutäheks te pärandate talle enda vara või osa sellest, või määrate talle annaku.

Pärimislepingu eripäraks on, et lepingujärgne pärija või annakusaaja ei omanda pärimislepingu alusel pärandaja eluajal õigusi pärandaja varale. Seetõttu peab arvestama, et pärimislepinguga ei või kitsendada pärandaja õigust

vallata,
kasutada ja käsutada oma vara.

Seega jäävad sõltumata pärimislepingu sõlmimisest pärandajale vabad käed enda vara elu ajal käsutada.

Nii võib pärandaja surma järgselt ilmneda, et lepinguga lubatud pärandvara või annakuna määratud hüvet enam alles ei olegi.

NB! Pärimislepingu võib sõlmida vaid isiklikult notariaalselt tõestatud vormis.

Sundosa

Testaator võib vabalt ise otsustada, kellele tema vara pärast surma üle läheb. Siiski on siin erand – sundosa. Sundosa on rahasumma, mida saavad nõuda:

pärandaja töövõimetud ja tema eluajal ülalpidamisel olnud vanemad,
alanejad sugulased ja abikaasa.

Sundosa saajal on, sarnaselt annakusaajale, võlaõiguslik nõue pärijate vastu. Nõue seisneb rahasumma maksmises. Sundosa on 1/2 pärandiosa väärtusest, mille sundosa saaja oleks saanud seadusjärgse pärimise korral.

NB! Sundosa saaja ei ole pärija, vaid hüve saaja.

Pärandist loobumine

Loobumissüsteemi kohaselt läheb pärandvara pärandi avanedes üle pärijale, kes võib pärandi vastu võtta või sellest loobuda. Kui pärija ei ole kolme kuu jooksul hetkest, kui ta saab teada või peab teada saama pärandaja surmast ja oma pärimisõigusest pärandist loobunud, loetakse ta pärandi vastu võtnuks.

Pärimine ja pärandist loobumine on iga pärija enda vaba valiku küsimus. Ei seaduse, testamendi ega pärimislepinguga ei saa pärima õigustatud isikut kohustada pärandi avanemisel seda vastu võtma. Pärandist loobumiseks tuleb esitada notarile avaldus.

NB! Pärast pärandi vastuvõtmist ei saa sellest enam loobuda. Pärast pärandist loobumist ei saa seda enam vastu võtta.

Pärandi inventuur

Pärandi vastuvõtmisel, tuleb pärijal lisaks lähedase inimese kaotusvalule hakata vastutust kandma pärandaja võlausaldajate ees. Nii võib juhtuda, et pärandvara hõlmab endas rohkem kohustusi kui õigusi ja pärija peab nende eest isiklikult oma varaga vastutama.

Seega kui tekkib kahtlus, et pärandvarast ei piisa pärandaja kõigi kohustuste täitmiseks, on pärijal mõistlik nõuda pärandi inventuuri. Inventuur piirab pärija vastutuse pärandvara väärtusega.

Inventuuri nõude peab pärandi vastu võtnud pärija esitama notarile kolme kuu jooksul pärast seda, kui ta sai teada või oleks pidanud teada saama asjaoludest, millest võib järeldada, et pärandvarast ei piisa pärandaja võlausaldajate nõuete rahuldamiseks.

Inventuuri tegijaks määrab notar kohtutäituri, kelle ülesandeks on teha selgeks millised õigused, vara ja kohustused on olnud pärandajal surma päeva seisuga. Inventuuri tegemine on tasuline. Kohtutäituri tasu on 0,1% pärandvara nimekirja kantud vara hulka kuuluvate õiguste koguväärtusest, kuid mitte vähem kui 35 € ja mitte rohkem kui 3336 € (lisandub käibemaks 20%).

Pärimise käik

Pärandi avanemisel tuleb läbi viia pärimismenetlus. Pärimismenetluse viib läbi notar kellele on esimesena esitatud pärimismenetluse läbiviimise avaldus. Avalduse võib esitada:

pärija;
pärandaja võlausaldaja;
annakusaaja või muu pärandvara suhtes õigusi omav isik.

Notar peab:

kontrollima pärimisregistrist andmeid pärandaja testamentide ja pärimislepingute kohta;
põhjendatud vajaduse korral esitama pärandaja testamendi ja pärimislepingu väljaselgitamiseks päringu välisriigi vastavasse registrisse;
esitama pärandaja õiguste ja kohustuste kohta järelepärimise Eesti Vabariigis tegutsevatele krediidiasutustele ja muudele isikutele ning esitama päringud pärandaja üleelanud abikaasa õiguste ja kohustuste kohta.

Seejärel peab notar

teatama talle teada olevatele pärijatele pärimismenetluse algatamise kohta;
teavitama muid isikuid, kellele on testamendi või pärimislepinguga antud õigusi või pandud kohustusi;

Kui pärimine toimub viimse tahte alusel, teavitama ka isikuid, kes oleksid pärinud seadusjärgse pärimise korral.

Pärimismenetlus päädib:

pärimistunnistuse;
annakusaaja tunnistuse;
sundosa saaja tunnistuse;
testamenditäitja tunnistuse jms väljastamisega.

Kõikide nende tunnistuste eest tuleb maksta notari tasu vastavalt notari tasu seadusele.

Kaaspärijad

Kui pärandi võtab vastu mitu pärijat, ei ole pärandvara hulka kuuluvate esemete omanikuks mitte iga kaaspärija, vaid pärijate ühisus. Seega pärandvara hulka kuuluvaid esemeid saavad pärijad:

müüa;
kinkida;
koormata piiratud asjaõigustega ja üürile anda vaid ühiselt.

Kaaspärijad võivad oma varasuhteid jäädagi reguleerima ühisusena. Kui aga pärijad tahavad enda pärandiosa iseseisvalt käsutada, tuleb pärandvara ära jagada.

Pärandvara jagamist võib nõuda iga kaaspärija, kuid seda tingimusel, et on teada kõik pärijad. Kui kaaspärijad ei jõua pärandvara jagamisel kokkuleppele, lahendab vaidluse kohus. Pärandvara jagamisel määratakse kindlaks, millised pärandi hulka kuuluvad asjad või nende osad, samuti õigused ja kohustused jäävad igale kaaspärijale.

Pärandvara jagatakse pärijate vahel kokkuleppel vastavalt nende pärandiosale, lähtudes pärandvara hulka kuuluvate esemete harilikust väärtusest jagamise hetkel. Pärijate kokkuleppel võib pärandvara hulka kuuluvat asja hinnata pärija erilise huvi alusel. Pärimismenetlus lõpeb pärandvara jagamisega.

Pärimisest loe lähemalt käsiraamatust «Pärimine. Pärandaja, testament ja pärimine ehk mis saab peale surma?», Evi Hindpere, Kinnisvarakool 2015.

Kinnisvarakool & koolitus: ehitise dokumenteerimise vajalikkus

Ettevõtlussektori kasum II kvartalis vähenes

03.09.2015 Statistikaamet

Ettevõtlussektori kogukasum oli 2015. aasta II kvartalis 724 miljonit eurot, mis oli 15% väiksem kui aasta varem samal ajal, teatab Statistikaamet.

Võrreldes 2014. aasta II kvartaliga vähenes kogukasum enamikul tegevusaladel. Ettevõtlussektori kasumi kasvu pidurdasid enim töötleva tööstuse, info ja side ning põllumajandusettevõtted. Kogukasumis suurima osatähtsusega töötleva tööstuse kasum vähenes 16%, seda eelkõige põhiliselt ekspordile suunatud metalltoodete ja puidutööstuse kasumite vähenemise tõttu.

Ettevõtted müüsid 2015. aasta II kvartalis kaupu ja teenuseid 12,5 miljardi euro eest, mis oli 3% vähem kui aasta tagasi samal ajal. Kogu ettevõtluse müügitulus kõige suuremat osatähtsust omavate kaubandusettevõtete müügitulu vähenes 4% mõjutatuna põhiliselt müügitulu vähenemisest hulgikaubanduses. Samas jaekaubanduses müügitulu kasv jätkus. Töötleva tööstuse ettevõtete müügitulu suurenes 1%.

Ettevõtete kulud vähenesid 2015. aasta II kvartalis eelmise aasta sama ajaga võrreldes 2%, samas tööjõukulud suurenesid 6%. Nii tööga hõivatud isikute kui ka töötatud tundide arv suurenes 2%. Ettevõtlussektori tööviljakus puhta lisandväärtuse alusel oli hõivatu kohta keskmiselt 5500 eurot kvartalis ehk 3% vähem kui mullu II kvartalis.

Ettevõtete investeerimisaktiivsus on jätkuvalt madal. Ettevõtted investeerisid 2015. aasta II kvartalis 520 miljonit eurot, mis oli 3% vähem kui eelmise aasta samal ajal. Investeeringud vähenesid eelmise aasta sama kvartaliga võrreldes seitsmendat kvartalit järjest. Investeeriti peamiselt masinatesse ja seadmetesse ning ehitistesse. Suuremad investeerijad olid energeetika-, töötleva tööstuse, kaubandus- ning põllumajandusettevõtted, kes tegid kokku üle poole ettevõtete koguinvesteeringutest. Võrreldes 2014. aasta II kvartaliga suurenesid vaid investeeringud ehitiste soetamisse ning masinatesse ja seadmetesse. Ülejäänud investeeringud vähenesid, neist enim investeeringud transpordivahenditesse.