Adaur.ee - kinnisvaraturg peopesal

Harjumaa maa müügipakkumiste arv kasvas aastaga 5 protsenti

11.09.2013 Tõnu Toompark

Sildid: Eesti, Harjumaa, Harku, hinnad, Jõelähtme vald, Keila, Kernu vald, Kiili, Kiili vald, kinnisvara, Kuusalu, Kuusalu vald, KV.EE, Loksa, Maardu, maatükk, omavalitsus, pakkumiste arv, Paldiski, Pärnu, Pärnumaa, portaal, Raasiku, Rae vald, Saku, Saue, Tallinn, Tartu, Tartumaa, USA, valitsus, Viimsi, Viimsi vald

Portaali KV.EE andmetel pakuti augusti Harju maakonnas müügiks 2581 maatükki. Enamuses omavalitsustes maa müügipakkumiste arv kasvas. Tallinna kui turu suurima piirkondade müügipakkumiste arv kasvas 4% ja jõudis 535 pakkumiseni.

Aktiivsem maaturg nii pakkumiste kui tehingute arvu poolest on koondunud pealinna lähistele. Tallinna kõrval on portaali KV.EE andmetel enam maade müügipakkumisi Harku vallas, kus augustis pakuti müügiks 396 maatükki. Rae vallas oli samal ajal pakkumisi 291, Viimsi vallas 248.

Maade müügipakkumiste hinnad ei ole võtnud selget suunda tõusule või langusele. Portaali KV.EE andmetel langesid pakkumishinnas vaatlusalusest 19 omavalitsusest kaheksas ja seitsmes hinnad tõusid. Osade omavalitsuste kohta andmed puuduvad.

Vaata lähemalt, mis toimub kinnisvaraturul portaalist KV.EE.

	Maade müügipakkumiste arv ja selle muutus Harju maakonnas			Maade müügipakkumiste keskmine hind ja selle muutus Harju maakonnas
	08/2012	08/2013	Muutus, %	08/2012	08/2013	Muutus, %
Harjumaa	2 459	2 581	5%	45	52	15%
Harku vald	431	396	-8%	24	21	-13%
Jõelähtme vald	155	152	-2%	27	21	-20%
Keila	52	31	-40%	51	51	0%
Keila vald	113	119	5%	23	19	-17%
Kernu vald	21	37	76%	7		NA
Kiili vald	33	38	15%	18	18	-1%
Kose vald	32	36	13%	13	10	-22%
Kuusalu vald	97	83	-14%	9		NA
Loksa	16		NA			NA
Maardu	118	115	-3%	33	35	6%
Padise vald	39	32	-18%	2	2	0%
Paldiski	41	64	56%	9	15	67%
Raasiku vald	50	84	68%	15	12	-16%
Rae vald	298	291	-2%	27	29	8%
Saku vald	110	134	22%	17	14	-17%
Saue	33	17	-48%	73	34	-53%
Saue vald	114	156	37%	15	16	8%
Tallinn	516	535	4%	117	121	3%
Viimsi vald	206	248	20%	45	48	6%

Eesti	4 395	4 641	6%	34	37	11%
Harjumaa	2 459	2 581	5%	45	52	15%
Pärnumaa	707	558	-21%	23	26	12%
Tartumaa	531	651	23%	14	16	9%

Harjumaa maa müügipakkumiste arvu muutus portaalis KV.EE

Haabersti ringristmiku rekonstrueerimisega tehakse algust

11.09.2013 Tallinn.ee

Sildid: Eesti, ehitaja, Haabersti, kauplus, koostöö, linnaosa, Marek Jürgenson, Maxima, mõis, Paldiski, plaan, Tallinn

Neljapäeval, 12. septembril kell 12 tutvustab Maxima Eesti OÜ koostöös Tallinna linnaga uue kaupluse ehitamisega seotud Haabersti ringristmiku rekonstrueerimise plaane.

Ringristmiku rekonstrueerimise projekti tutvustatakse tulevase kaupluse asupaigas aadressil Ehitajate tee 148. Maxima Eesti OÜrekonstrueerib uue kaupluse ehitamise käigus 2014.-2015. aastal ka Ehitajate tee, mis on ühtlasi esimene etapp Haabersti ringristmiku väljaarendamisel.

Haabersti ringristmiku rekonstrueerimise esimene etapp algab koos Maxima XXX poe ehitamisega. „Maxima uue kaupluse rajamine Haaberstisse mitmekesistab linnaosas ettevõtlust ja loodan, et meeldib ka kõikidele linnaosa elanikele, “ ütles Haabersti linnaosa vanema Marek Jürgenson.

Selle tulemusena rekonstrueeritakse Ehitajate tee alates Autospriti esinduskauplusest (Ehitajate tee 122) kuni ringristmikuni, suurendamaks tee läbilaskevõimet. Osaliselt finantseerib tee rekonstrueerimist Maxima Eesti OÜ, kes koostas ka projekti.

Teises etapis rekonstrueeritakse läbilaskevõime suurendamiseks Rannamõisa tee ringristmikust kuni Lõuka tänavani, kolmas etapp näeb ette Paldiski maanteele viadukti ehitamise.

Swedbank: eluaseme taskukohasus Tallinnas paranes

11.09.2013 Adaur.ee

Sildid: buum, eluase, eluasemelaen, hinnad, indeks, intress, intressimäär, kinnisvara, kõige kallim, korter, laen, LEED, Leedu, omafinantseering, palk, Riia, riik, Swedbank, Tallinn, Tõnu Mertsina, Vilnius, võrdlus

Selle aasta teises kvartalis eluaseme taskukohasuse indeks* Tallinnas paranes. Tallinna leibkonna netopalk oli 65% kõrgem palgatasemest, mida on tarvis, et eluase muutuks taskukohaseks. Eluaseme taskukohasust parandas kvartali võrdluses 6,1% netopalga kasv, kuid seda vähendas nii 4% korterihindade tõus kui ka tõusnud eluasemelaenu intress.

Swedbanki peaökonomist Tõnu Mertsina sõnul kaalus korterihindade ja intressi tõusu negatiivse mõju üles palkade kasv. „Kolme Balti riigi pealinna võrdluses oli eluase teisel kvartalil kõige taskukohasem Tallinnas. Nagu Tallinnas, paranes eluaseme taskukohasus ka Riias, kuid Vilniuses halvenes. Riias oli netopalk 59% kõrgem palgatasemest, mida on tarvis, et eluase muutuks taskukohaseks. Vilniuses oli see näitaja aga vaid 29%. Riias parandasid eluaseme taskukohasust intressimäärade langus ning palkade kasv. Korterihindade kasvu negatiivne mõju jäi tagasihoidlikuks. Vilniuses langes eluaseme taskukohasus aga korterihindade ja intressimäärade tõusu koosmõjul,“ selgitas Mertsina.

Tema sõnul osutus suhteliselt marginaalse palgakasvu positiivne mõju Leedus siiski liialt tagasihoidlikuks. „Aeg, mida leibkond vajab kodulaenu 15% suuruse sissemakse kogumiseks, vähenes enam kui kahe nädala võrra ligikaudu 25 kuuni. Samuti vähenes kodulaenumaksete osakaal Tallinna leibkonna netopalgast 18,2%-ni. Riias vähenes see aeg samuti peaaegu kahe nädala võrra ligikaudu 25 kuuni, kuid kasvas Vilniuses kahe nädala võrra 34 kuuni,“ selgitas Mertsina.

Selle aasta teises kvartalis oli 55 ruutmeetrise korteri keskmine hind Balti riikides kõige kallim Tallinnas, ületades samasuguse korteri hinda Vilniuses 12% ja Riias isegi 36% võrra. Korterihinnad ulatusid Riias teisel kvartalil vaid 51%-ni võrreldes buumiaja tipuga. Tallinnas ja Vilniuses oli see suhe vastavalt 74% ja 65%. Pärast 2009. aasta langust on korterihindade taastumine olnud kiireim Tallinnas.

Swedbanki selle aasta teise kvartali Balti eluaseme taskukohasuse indeksi kohta saate lähemalt lugeda siit: http://www.swedbank-research.com/english/baltic_housing_affordability_index/2013/q3/index.csp

*Swedbanki Balti eluaseme taskukohasuse indeksi (BETI) aluseks on võetud leibkond, kelle sissetulek on võrdne 1,5-kordse keskmise netopalgaga ja kes soovib osta 55 m²-suurust korterit. Taskukohasuse all on peetud silmas olukorda, kus kinnisvara ostuks võetud 30 aasta pikkuse ja 15% suuruse omafinantseeringuga kodulaenu maksed moodustavad 30% leibkonna netopalgast.

Uute reeglitega maandatakse koduostjate riske

11.09.2013 Adaur.ee

Sildid: elamu, Euroopa, hüpoteek, kinnisvara, kinnisvaraturg, kohus, laen, leping, mõis, õigus, ostja, riik, seadus, tagatis, tarbija, USA, võlg

Euroopa Parlament andis teisipäeval esialgse heakskiidu reeglitele, mis tagaksid parema informeerituse hüpoteeklaenudega seotud kulude ja riskide kohta. Reeglid parandaksid laenuvõtjate kaitset turukõikumiste ning maksejõuetuse korral. Enne lõplikku vastuvõtmist soovivad saadikud reegleid veelgi täiendada , et tagada nende kohaldamine Euroopa Liidus.

Direktiivi eelnõu kohaldub hüpoteeklaenudele elamukinnisvara soetamiseks. Osa nõudeid kohaldatakse, võttes arvesse eripärasid liikmesriikide hüpoteeklaenu- ja kinnisvaraturgudel. Samas peab koduostjatele edastatav informatsioon olema ühtlustatud formaadis terves ELis.

Enne lepingu sõlmimist

Hüpoteeklaenu võtta kavatsevatele inimestele peaks olema tagatud võrreldav informatsioon olemasolevatest toodetest. Nad peaksid mõistma kogu laenu suurust ning laenu võtmisega kaasnevaid pikaajalisi rahalisi kohustusi.

Lisaks peaks koduostjatele olema tagatud 7päevane järelemõtlemisperiood enne laenuotsuse tegemist või 7päevane õigus lepingust taganeda. Laenuvõtjale pakutavad tingimused peaksid kattuma laenuvõtja rahaliste võimalustega ning tulevikuväljavaadetega.

Paindlikumad tingimused laenude tagasimaksmisel

Saadikud lisasid paindlikumad tingimused laenu enneaegseks tagasi maksmiseks. Samuti lisati tingimused krediidiandja õiguste kohta saada kompensatsiooni ennetähtaegselt tagastatud laenude eest. Uute reeglite kohaselt tuleks välisvaluutalaenude puhul laenuvõtjat enne lepingu sõlmimist hoiatada osamaksete võimalike kõikumiste eest, mis kaasnevad kursimuutustega. Alternatiivina võib laenuvõtjal lubada teatud tingimusel vahetada laenulepingus nimetatud vääringut.

Kaitse võlgnevuste ja sundmüügi puhul

Saadikud lisasid uue sätte, mis lubab krediidiandjal ja laenuvõtjal kokku leppida, et laenu tagasimaksmiseks piisab tagatise vastuandmisest.

Uute reeglite kohaselt tuleks sundmüügi korral teha “mõistlikke jõupingutusi”, et saada sundmüügis oleva vara eest parim hind ja hõlbustada tagasimaksete korda tasumata jäänud võla katmiseks, võttes arvesse tarbija praktilist olukorda, et ära hoida pikaajalist ülemäärast võlgnevust.

Edasised sammud

Saadikud võtsid vastu raporti eelnõu, kuid lõpphääletust seadusandliku resolutsiooni üle ei toimunud, sest täiskogu soovib, et EL liikmesriigid viiksid sisse omapoolsed muudatused, mis tagaksid reeglite täieliku kohaldumise.

Pressiteade: müügile jõudis käsiraamatu „Korter üürile – närvesööv hobi või rikkuse allikas?“ uus tiraaž

11.09.2013 Tõnu Toompark

Septembris jõudis kauplustesse ja kirjastaja Kinnisvarakool OÜ kodulehele müügile elamispindade üürileandjatele, kinnisvaramaakleritele ja üürnikele suunatud käsiraamatu „Korter üürile – närvesööv hobi või rikkuse allikas?“ uus tiraaž.

Aasta tagasi ilmavalgust näinud 1000-eksemplarine käsiraamatu tiraaž leidis sooja vastuvõtu, sest elamispindade üürituru arengud on tormilised.

„Kiirelt on lisandunud nii üürnike, kui üürileandjaid. Kõikidel üürituru osalistel, sh kinnisvaramaakleritel on vaja head abimeest, mis seletab lihtsalt ja asjalikult lahti üürituru funktsioneerimise põhimõtted,“ tutvustab käsiraamatut selle üks autoritest Tõnu Toompark.

Käsiraamat „Korter üürile – närvesööv hobi või rikkuse allikas?“ lahkab üüriäri majanduslikku poolt. Toodud on praktilised nõuanded, kuidas üürisuhtes käituda, et see pakuks rahuldust nii üürnikule, kui üürileandjale. Käsiraamatu üüriäri majanduslikku käsitlust puudutava osa autor on kinnisvaraanalüütik ja koolitaja Tõnu Toompark.

Teine suur osa käsiraamatust käsitleb üürivaldkonna õiguslikku regulatsiooni. Nii üürnikul, üürileandjal, kui kinnisvaramaakleril on vaja teada, kuidas üürilepinguid sõlmida, milliseid kohustusi ja õigusi on teisele poolele võimalik ette näha, kuidas käituda lepingu täitmisel ilmnevate probleemide puhul. Käsiraamatu õigusliku käsitluse autor on jurist ja koolitaja Evi Hindpere.

Käsiraamatu kirjastaja Kinnisvarakool OÜ (www.kinnisvarakool.ee) on Eesti suurim kinnisvarakoolituste pakkumisele spetsialiseerunud ettevõte. Kinnisvarakool OÜ missioon on tõsta kinnisvaraturuosaliste professionaalsust.

Telli käsiraamat siit

Soodsaim võimalus käsiraamatu tellimiseks on Kinnisvarakooli kodulehel https://www.kinnisvarakool.ee/raamat/.

Lisateave

Tõnu Toompark
Kinnisvarakool OÜ juhatuse liige, käsiraamatu kaasautor ja kirjastaja
+372 525 9703
tonu@adaur.ee
https://www.kinnisvarakool.ee/raamat/
https://www.kinnisvarakool.ee

Pelgulinna kavandatakse äri- ja eluhooneid

10.09.2013 Tallinn.ee

Tallinna linnavalitsus otsustab homsel istungil Sõle tn 16 // Härjapea tn 27 ja Härjapea tn 27e kinnistute detailplaneeringu vastuvõtmise.

Detailplaneering näeb ette 4,2 ha suurusele planeeringualale jäävate kinnistute ümberkruntimise. Detailplaneeringuga määratakse ehitusõigus alale ühe 5 maapealse ja 1 maa-aluse korrusega ärihoone, ühe 7 maapealse ja 2 maa-aluse korrusega äripindadega korterelamu, ühe 4 maapealse korrusega äripindadega korterelamu ning kuni viie 3 maapealse ja 1 maa-aluse korrusega korterelamu ehitamiseks ning 2 maapealse korrusega olemasoleva miljööväärtusliku hoone laiendamine 3 maapealse korrusega hooneks. Olemasolev tootmishoone säilib olemasolevas mahus. Samuti on detailplaneeringuga lahendatud ala heakorrastus ja haljastus, juurdepääsud, parkimine ning tehnovõrkudega varustamine.

Planeeritaval maa-alal paiknevad üks 4-korruseline ja üks 2-korruseline haiglahoone. Lisaks asuvad planeeringualal abihooned ning alajaam. Planeeringulahendusega on kavandatud kõik amortiseerunud ja linnapilti mittesobivad hooned ning ka 4-korruseline haiglahoone lammutada, eesmärgiga linnaruum korrastada. Olemasolev 2-korruseline miljööväärtuslik haiglahoone säilitatakse ja renoveeritakse.

Lisaks uutele hoonetele on kruntidele kavandatud haljasalad ja laste mänguväljakud. Juurdepääsud kruntidele on tagatud nii Härjapea kui ka Sõle tänavalt.

Hoonete projekteerimisel nähakse ette meetmed, mis tagavad inimest häiriva või tema tervist ja heaolu kahjustava müra vähendamise normtasemeni.

Detailplaneeringu koosats OÜ Loovmaastik.

Peale vastuvõtmist korraldavad Tallinna Linnaplaneerimise Amet ja Põhja-Tallinna Valitsus detailplaneeringu avaliku väljapaneku.

Sõle tn 16 // Härjapea tn 27 kinnistu omanik on AS Lääne-Tallinna Keskhaigla; tootmismaa sihtotstarbega Härjapea tn 27e kinnistu omanik on Elektrilevi OÜ. Lisaks jäävad planeeringualasse ka osa Õle ja Härjapea tänava ning Mulla põik maa-alast.

Planeeringuala on ühest küljest ümbritsetud Pelgulinna miljööväärtusliku piirkonna korterelamute/aedlinnaga, teisest küljest aga vabaplaneeringuliselt paiknevate korterelamute ja suuremastaabiliste ühiskondlike ja ärihoonetega.

Planeeringuala lähiümbruses asuvad mitmed sotsiaalse infrastruktuuri objektid – Pelgulinna gümnaasium koos staadioniga, lasteaed Ojake, Pelgulinna sünnitusmaja, lisaks Elioni ärihoone, Mööblimaja ning kauplused.

Lähim suurem rekreatsiooniala Pelguranna puhkeala koos supelrannaga jääb planeeringualast ca kilomeetri kaugusele. Piirkond on hästi varustatud ühistranspordiga, bussi- ja trollipeatused asuvad Sõle tänava ääres, seetõttu on ühendus kesklinna ja teiste linnaosadega hea.

Käesolevas detailplaneeringus tehakse ettepanek planeeritava maa juhtotstarbe muutmiseks ühiskondlike ja puhkeehitiste alast korruselamute alaks, kus võivad paikneda ka elurajooni teenindavad asutused ja kaubandusettevõtted. Üldplaneeringu kohase maakasutuse juhtotstarbe muutmisega on välditud naabruses olevate väiksemate korruselamute sekka suurte ühiskondlike hoonete ehitamine ja sellega kaasnev võimalik müra. Maakasutuse sihtotstarbe muutmine on seotud ka haigla kolimisega uude asukohta.

Detailplaneeringu algatamist taotles AS Lääne-Tallinna Keskhaigla. Detailplaneeringu koostamine algatati Tallinna Linnavalitsuse 30. juuni 2010 korraldusega. Detailplaneeringu lähteseisukohtade ja eskiislahenduse tutvustamiseks toimus 21. septembril 2010 avalik arutelu.

Tasub teada: kas osta renoveeritud korter või mitte?

10.09.2013 Ingmar Saksing

Sildid: elamu, kinnisvara, korter, laen, LVM Kinnisvara, mõis, remont, renoveerimine

Tavaliselt eelistatakse osta remonditud korterit, samas renoveerimata kortereid müüakse odavamalt. Millal on mõistlik valida üks, millal teine?

Odav ja renoveerimist vajav korter. Ei pruugi lõppkokkuvõttes tulla odavam kui kallim ja renoveeritud korter. Samas on turul ka korterid, mille seisukord ei ole kiita, kuid nende soetamine on müügihinda arvestades soodne. Isegi pärast renoveerimist jääb ruutmeetri hind madalamaks kui naabruses müügis olevatel korteritel. Kaaluda tasuks perspektiivi – väiksem laenumakse ja hilisem renoveerimine ei pruugi olla majanduslikult kõige kasulikum.

Silmnähtavalt kehva remondiga korter. Pole mõtet osta – mõttekam on soetada renoveerimist vajav korter ning teha remont enda käe järgi.

Renoveerimata korter renoveeritud korterelamus. Sageli on mõttekas osta ning ise renoveerida. Pikas perspektiivis on tegu kasuliku valikuga.

Artikli allikas on LVM Kinnisvara blogi

Kalasadama naabrusse kavandatakse uusi korterelamuid

10.09.2013 Tallinn.ee

Tallinna linnavalitsus algatab homsel istungil Suur-Patarei tn 13 kinnistu detailplaneeringu, mille eesmärgiks on luua võimalus ehitada alale korterelamud ja ärihooned.

Planeeritava maa-ala suurus on 1,24 ha. Detailplaneeringu koostamise eesmärk on riigikaitsemaa sihtotstarbega kinnistu jagamine üheks elamumaa, kaheks ärimaa, üheks tootmismaa ja üheks transpordimaa krundiks ning ehitusõiguse määramine 3- kuni 4-korruseliste korterelamute ja ärihoonete ehitamiseks ning säilitatava paekivihoone rekonstrueerimiseks ärihooneks.

Planeeringulahendus näeb ette kinnistu viieks krundiks – üheks elamumaa-, kaheks ärimaa-, üheks tootmismaa- ning üheks transpordimaa sihtotstarbega krundiks – jagamise. Moodustatavatele kruntidele soovitakse ehitada seitse kuni 4-korruselist katusekorrusega korterelamut ja üks 4-korruseline ärihoone, lisaks nähakse ette ühe katusekorrusega ärihoone rekonstrueerimine.

Planeeritav maa-ala jääb arheoloogiamälestiseks tunnistatud 13.–16. sajandi asulakohta, Tallinna vanalinna muinsuskaitseala kaitsevööndisse ning vaatesektorisse Katariina muulilt vanalinnale, ühtlasi jääb planeeritav maa-ala kogu ulatuses Läänemere ranna piiranguvööndisse.

Planeeringulahendusega muutub planeeritava maa-ala kasutavus ning arhitektuurne ilme, kuna müüriga piiratud amortiseerunud suuremahuliste hoonete asemel rajatakse piirkonda hästi sulanduv ning laialdast kasutust leidev hoonestus. Lisaks suurendatakse haljastuse osakaalu planeeringualal.

Elamud on lahendatud kaasaegse arhitektuuri võtmes, välditud on eelnenud ajaperioodi jäljendamist, sobitudes samas oma stiililt Kalamaja miljööga. Hoonete mahud on kompaktsed. Elamud on kahe või kolme põhikorrusega, millele lisanduvad maa-alune parklakorrus ja katusekorrus.

Taastatava paekivist hoone puhul on kavas taastada tema algupärane väljanägemine. Hoonet on võimalik kasutada esindus- või ärihoonena. See kahekorruseline hoone on väga kõrgete korrustega, olles sama kõrge kui olemasolev 4-korruseline büroohoone ja 2 m kõrgem kavandatavatest elamutest.

Planeeringualale tagatakse juurdepääs Suur-Patarei tänavalt.

Detailplaneeringu algatamist taotles AS Arealis. Detailplaneeringu eskiisi koostas K-Projekt AS

Peale algatamist korraldab Põhja-Tallinna Valitsus detailplaneeringu lähteseisukohtade ja eskiislahenduse tutvustamiseks väljapaneku ning avaliku arutelu.

Kinnisvarakool sel sügisel: Kinnisvaraprojekti juhtimine

10.09.2013 Tõnu Toompark

Sildid: Adaur, arendus, ehitus, graafik, kinnisvara, Kinnisvarakool, koolitus, maakler, Margot Toompark, Margus Mändmets, müük, projektijuht, Sakala, seminar, SRV, Stora Enso, Tõnu Toompark, Viru Keskus

Kinnisvarakoolis toimub neljapäeval 03/10/2013 koolitus “Kinnisvaraprojekti juhtimine”, mida viib läbi projektijuht Margus Mändmets.

Margus Mändmetsal on 11-aastane kogemus rahvusvahelisest ehitus- ja kinnisvaraarendusettevõttest SRV. Ta on olnud seotud mitmete suurte projektidega – näiteks Postimehe maja Maakri tänaval, Sakala maja aadressil Sakala 18, Stora Enso tootmishoone, Viru Keskus…

Koolitus “Kinnisvaraprojekti juhtimine” keskendub kinnisvaraprojekti arendamise keerdkäikudele. Koolitus annab nõu, kuidas optimeerida ajagraafikuid ja millised karisid tuleb projektijuhtimise käigus ületada. Täiendavalt on vaatluse all arendusprotsess tervikuna.

Koolitus “Kinnisvaraprojekti juhtimine” toimub neljapäeval 03/10/2013.

Registreeru koolitusele, sest tark maakler teeb rohkem tehinguid!

Tule Kinnisvarakooli, sest tark maakler teeb rohkem tehinguid!

Lisateave ja registreerumine

Registreeru seminarile: +372 525 6655, kool@kinnisvarakool.ee või kodulehel.

Margot Toompark
Kinnisvarakool OÜ
Koolituste müük ja korraldus
+372 525 6655
kool@kinnisvarakool.ee
www.kinnisvarakool.ee

Tõnu Toompark
Kinnisvarakool OÜ
+372 525 9703
tonu@adaur.ee
www.kinnisvarakool.ee

Statistika: Valminud mitteeluruumide arv vähenes oluliselt

10.09.2013 Tõnu Toompark

Sildid: Adaur, Adaur Grupp, Eesti, ehitus, EKFL, eluruum, graafik, kinnisvara, Kinnisvarakool, kinnisvaraturg, mitteeluruum, sektor, statistika, Statistikaamet, Tõnu Toompark

Statistikaameti andmetel sai 2013 II kvartalis ehitusloa 135 mitteeluruumi kasuliku pindalaga 57 000 m2.

Aasta varem sai kasuitusloa 720 mitteeluruumi kasuliku pinnaga 202 000 m2. See tähendab, et ehitusloa saanud mitteeluruumide arv vähenes aastaga 81 ja nende pindala 72%.

Oluliselt reipam seis ei ole ka valminud mitteeluruumide sektoris.

2013 II kvartalis sai kasutusloa ehk valmis 131 mitteeluruumi pindalaga 78 000 m2. Valminud mitteeluruumide arv vähenes aastataguse ajaga võrreldes 36 ja nende pindala 25%.

Ehitusloa saanud mitteeluhoonete arv (vasak telg) ja kasulik pind, m2 (parem telg)

Kasutusloa saanud mitteeluhoonete arv (vasak telg) ja kasulik pind, m2 (parem telg)

Ehitusloa ja kasutusloa saanud mitteeluhoonete arv

Ehitusloa saanud mitteeluruumide arvu ja kasuliku pinna muutus võrreldes eelmise aasta sama perioodiga

Kasutusloa saanud mitteeluruumide arvu ja kasuliku pinna muutus võrreldes eelmise aasta sama perioodiga

Kõigi graafikute vaatamiseks kliki siin: KINNISVARATURG GRAAFIKUTES!

Tõnu Toompark on Adaur Grupp OÜ ja Kinnisvarakool OÜ juhatuse liige ning Eesti Kinnisvarafirmade Liidu (EKFL) juhatuse liige.

LVM Kinnisvara: 5 nõuannet majaosa müügiks

10.09.2013 Ingmar Saksing

Sildid: ehitus, elamu, kaasomand, kinnistu, kinnistusraamat, kinnisvara, kohus, kokkulepe, korter, korteriomand, LVM Kinnisvara, mõis, müük, notar, nõuanne, õigus, omanik, ostja, pakkumine, plaan, seadus, Tari, ülevaade, USA, väärtus

Võrreldes korteritega on majaosas rohkem ruumi ja privaatsust ning selle juurde kuulub enamasti aiaosa. Vaatamata eelistele ei maksta aga majaosa eest elamuga võrreldavat hinda, vahel müüakse pealtnäha korralik majaosa isegi odavamalt kui sama suur korter. Kõikidest kinnisvaraliikidest nõuab just majaosa müük kõige põhjalikumat ja tihti aeganõudvaimat ettevalmistust, sest kui korteri või elamu puhul on piirid ja kasutused selged ja arusaadavad, siis kaasomandis majaosa puhul seda alati eeldada ei saa.

Nende nõuannete järgimine tagab majaosa müügil õiglase hinna – tihti on tulemuseks esialgsest kuni poole kõrgem hind.

1. Teavita müügiotsusest kaasomanikku või -omanikke. Kaasomanikke informeerida on mõistlik nii ostueesõigust, sõlmitavaid kokkuleppeid kui ka müügitulemust silmas pidades. Kui teha kõigepealt pakkumine naabrist kaasomanikule, võib müük õige kiiresti minna – võib-olla osutub ostjaks just kaasomanik.

2. Otsi üles või telli veel enne müügiga alustamist kogu elamu ja kinnistu mõõdistus. Täpne ülevaade müüdava majaosa suurusest ja piiridest annab ettekujutuse kõigile kaasomanikele ja potensiaalsetele ostjatele. Tihti on majaosades tehtud ümber- ja juurdeehitusi. Ise juurde ehitatud pinda peetakse tavaliselt enda omaks, seaduse järgi kuulub aga lisapind, sõltumata rajamisega seotud kulude kandmisest, mõttelistes osades kõigile kaasomanikele.

3. Sõlmi enne müüki notari juures kõik kokkulepped majaosa ja krundi kasutuse kohta, lase teha kanne märkena kinnistusraamatusse. Seda kokkulepet on lihtne sõlmida, kui naabreid on müügisoovist aegsasti teavitatud ning olemas on täpsed mõõdistustulemused. Siinjuures on oluline, et kasutuskorra kokkuleppest tulenev pind vastaks täpselt mõttelisele osale. Kui krundi plaan, paiknemine või ruumide jaotus on selline, et iga kaasomanik ei saa mõtteliselt talle kuuluvat pinda kasutada, tuleks hüvitamise kohustus ja kord kasutuskorda seades samuti kokku leppida, sest kui üks kaasomanikest kasutab ettenähtust suuremat pinda, on teistel omanikel õigus nõuda kaotatud kasutuseeliste hüvitamist ning seda ka tagasiulatuvalt.

4. Kaalu võimalust kasutuskorra kokkuleppimise asemel korteriomandite seadmist. Kuigi see pole alati võimalik ja võib eeldada ka teatud määral ümberehitusi, sest korterelamute nõuded on rangemad kui elamute omad, tasub võimalused teha selle nimel kompromisse, kuivõrd selline samm tõstab vara väärtust veelgi – kaasomandis majaosade asemel hakkavad omanikele kuuluma korteriomandid ja ostueesõiguse saab kõrvaldada.

5. Majaosad koos – nii, et müügiks pakutakse tervet elamut – maksavad rohkem kui üksikud osad eraldi. Seega tasuks naabritele teha ettepanek müüa oma majaosad koos.

Artikli allikas on LVM Kinnisvara blogi

II kvartalis kasvas majandus 1,0%

09.09.2013 Adaur.ee

Sildid: Eesti, eksport, eluase, eluruum, investeering, kaubandus, kinnisvara, Kodumaja, kulutused, majanduskasv, nõudlus, põhivara, rajatis, sektor, Sisemajanduse koguprodukt, SKP, statistika, Statistikaamet, teenus, tehnika, tööstus, USA, väärtus

Täpsustatud andmetel kasvas Eesti sisemajanduse koguprodukt (SKP) 2013. aasta II kvartalis eelmise aasta sama kvartaliga võrreldes 1,0%, teatab Statistikaamet.

Sesoonselt ja tööpäevade arvuga korrigeeritud SPK kahanes eelmise kvartaliga võrreldes 0,2%.

II kvartalis oli SKP jooksevhindades 4,65 miljardit eurot.

Majanduskasvu mõjutas enim kaubanduses ja kinnisvaraalases tegevuses loodud lisandväärtuse kiire kasv. Kaubanduses panustas SKP suurenemisse enim hulgikaubanduses loodud lisandväärtus. Kinnisvaraalase tegevuse tõusu mõjutas eluruumide arvestuses lisandväärtuse kasvamine nii jooksev- kui ka püsivhindades. Lisaks panustas SKP kasvu oluliselt ka töötleva tööstuse lisandväärtuse suurenemine arvutite, elektroonika ja optikaseadmete tootmises loodud lisandväärtuse toel.

Juba teist kvartalit järjest pidurdas SKP kasvu enim lisandväärtuse vähenemine veonduses ja laonduses, tingituna veondust ja laondust abistavate tegevusalade lisandväärtuse kahanemisest. Lisaks mõjutas majanduskasvu negatiivselt kutse-, teadus- ja tehnikaalase tegevuse ning põllu- ja metsamajanduse lisandväärtuse vähenemine.

Kaupade eksport kasvas hinnamõjusid arvestades 9%, seda peamiselt kemikaalide ja keemiatoodete; arvutite, elektroonika- ja optikaseadmete ning muude tööstustoodete väljaveo kasvu tõttu. Kaupade sissevedu suurenes võrreldes mullusega 8%, olles enim mõjutatud koksi ja puhastatud naftatoodete ning arvutite, elektroonika- ja optikaseadmete impordi kasvust. Netoekspordi (ehk kaupade ning teenuste ekspordi ja impordi vahe) osatähtsus SKP-st oli 0,9%. Viimati oli see näitaja positiivne 2012. aasta III kvartalis.

Sisemajanduse nõudlus kasvas 2013. aasta II kvartalis 3,2%. Sisemajanduse nõudluse kasv oli kiirem kui SKP kasv eelkõige kodumajapidamiste lõpptarbimiskulutuste kasvu toel. Eratarbimiskulutused kasvasid hinnamõjusid arvesse võttes 6%. Suurem mõju oli vaba aja kaupade ja teenuste, eluaseme kulutuste ning toidukaupade tarbimise kasvul.

Kapitali kogumahutus põhivarasse langes II kvartalis hinnamõjusid arvesse võttes 1%, mõjutatuna enim valitsemissektori investeeringute vähenemisest hoonetesse ja rajatistesse ning transpordivahenditesse. Ettevõtete sektori kapitalimahutus kasvas 6%, kasvu mõjutasid peamiselt masinad ja seadmed. 2013. aasta II kvartalis oli sisemajanduse nõudlus SKP-st väiksem, moodustades SKP-st 96,9%.

Sisemajanduse koguprodukti reaalkasv võrreldes eelmise aasta sama kvartaliga, I kvartal 2009 – II kvartal 2013
Sisemajanduse koguprodukt II 2013

Diagramm: Sisemajanduse koguprodukti reaalkasv võrreldes eelmise aasta sama kvartaliga

Statistikaamet revideeris aastate 2009–2012 rahvamajanduse näitajaid pakkumise ja kasutamise tabelite ning ettevõtete aastaaruannete põhjal. Samuti korrigeeriti 2013. aasta I kvartali SKP-d. Revisjoni tulemusel muutus 2009.–2011. aasta SKP jooksevhindades +0,3% kuni +2,5%. SKP aastane reaalkasv muutus samal perioodil -0,8 kuni +1,3 protsendipunkti, kvartalite kasv muutus -2,0 kuni +3,4 protsendipunkti.

Ajaloorubriik: Pelgulinna Kõrre tänava lugu

09.09.2013 Jaak Juske

Sildid: ajaloorubriik, ehitus, elamu, Jaak Juske, Kolde, korter, Pelgulinn, ridaelamu, riik, SKP

Pelgulinnas asuv ligi 250 meetri pikkune Kõrre tänav algab Ristiku (varasemast Oskari) tänavast ja lõpeb Heina tänavas. Kõrre tänav kanti linnakaadrile 29. septembril 1926.

Kõrre tänav sai suuri purustusi märtsipommitamises. Tänava hoonestus on suures osas pärit seega 1950. aastatest.

Kõrre tänava paaritute aadressnumbritega majade ehituslugu:

Kõrre ja Ristiku tänava nurgani ulatub 1969. aastal ehitatud viiekorruseline kortermaja, mille asemel oli varem mereväe autobaas.
Kõrre 3,5,7,9 – ridaelamu ehitati ühingu Oma Kolle poolt 1930. aastal, pärast sõjapurustusi on maja taastatud 1954. aastal.
Kõrre 11 – 1957. aastal.
Kõrre 13 – 1961. aastal.
Kõrre 15 – 1951. aastal.
Kõrre 17 – 1950. aastate keskpaigas.
Kõrre 19 – 1959. aastal.
Kõrre 21 – 1955. aastal.
Heina tänava ristis ulatub Kõrre tänavani 1940. aastate lõpus ehitatud barakktüüpi elumaja.
Kõrre tänava paaris aadressnumbritega majade ehituslugu:
Kõrre ja Ristiku tänava nurgani ulatub 1930. aastal ehitatud Oma Kolde majaderida.
Kõrre 4-10 – ridaelamu on ehitatud ühingu Oma Kolle poolt 1930. aastal.
Kõrre 12 – 1950. aastate keskpaigas.
Kõrre 14 – 1955. aastal.
Kõrre 16 – 1950. aastate keskpaigas.
Kõrre 18 – 1950. aastate keskpaigas.
Kõrre 20 – 1950. aastate teine pool.
Kõrre 22 – 1950. aastate teine pool.
Heina tänava ristis ulatub Kõrre tänavani 1940. aastate lõpus ehitatud barakktüüpi elumaja.

Diriźaabel Pelgulinna kohal 1930. aastal. Vaade Ristiku, toona Oskari tänava äärest tänase viiekordse kortermaja kohalt Kõrre tänava vastvalminud Oma Kolde majadele.

Artikli autor: Jaak Juske
Allikas: http://jaakjuske.blogspot.com/

Ajaloorubriik: Pelgulinna Rukki tänava lugu

09.09.2013 Jaak Juske

Sildid: ajaloorubriik, arhitekt, arhitektuur, Eesti, ehitus, Jaak Juske, kinnistu, korter, lasteaed, Pelgulinn, riik, sõda

400 meetri pikkune Rukki tänav Pelgulinnas annab hea ülevaate stalinistlikust linnaarhitektuurist Eestis. 1940. aastal rajatud tänav saab alguse Heina tänavast ja lõpeb Aru tänavas. Ametlikult kinnitati tänava nimi 25. veebruaril 1941.

Heina ja Ristiku tänava vahelisel alal asuvad Rukki tänava ääres 1940. aastal nõukogude võimu poolt ehitatud Pelgulinna Rahvakorterid ehk Pel-Ra-Ko majad. Selle ehitusprogrammiga tahtis uus võim näidata oma palavat armastust töötava rahva vastu. Suurem osa neist puumajadest on täna alles.

Ristiku ja Aru tänava vahelisel alal on aga pärast sõda valdavalt Saksa sõjavangide poolt ehitatud hooned.

Rukki tänava paaritu aadressnumbriga majade ehituslugu:

Rukki 1 – 1940. aastal.
Rukki 3 – 1940. aastal.
Rukki 7 – 1940. aastal.
Rukki 9 – 1940. aastal.
Rukki 11 – 1953. aastal.
Rukki 13 – 1953. aastal.
Rukki 15 – 1953. aastal.
Rukki 17 – 1954. aastal ehitatud tänane Rukkiräägu lasteaed.
Rukki 19 – 1959. aastal.
Aru tänava nurgal asub 1957. aastal ehitatud elumaja.

Rukki tänava paaris aadressnumbritega majade ehituslugu:

Rukki 2 – 1940. aastal.
Rukki 4 – 1940. aastal.
Rukki 6 – 1940. aastal.
Rukki 10 – 1940. aastal.
Rukki 12 – 1956. aastal.
Rukki 14 – 1950. aastate keskel.
Rukki 14a ja 14b kinnistul asuvad vastavalt 1965. ja 1967. aastal ehitatud garaaźiboksid.
Rukki 16 – 1951. aastal.
Rukki 18 – 1955. aastal.
Rukki 20 – 1955. aastal.
Rukki 22 – 1950. aastate keskel.
Rukki 24 – 1951. aastal.

Rukki 16-24 majade vahel asub tänava ääres suur mänguväljak.

Aru tänava nurgal asub 1957. aastal ehitatud elumaja.

Rukki 7

Vastrenoveeritud Pel-Ra-Ko maja Rukki 7

Artikli autor: Jaak Juske
Allikas: http://jaakjuske.blogspot.com/

Viimane võimalus: Kinnisvara ABC juba esmaspäeval 09/09/2013

08.09.2013 Tõnu Toompark

Juba esmaspäeval 09/09/2013 algusega kell 16:00 toimub selle sügise esimene Kinnisvara ABC koolitus. Veel on viimane võimalus registreerumiseks!

Koolitus Kinnisvara ABC keskendub kinnisvaravaldkonna peamistele valdkondadele ja annab tõhusa kiire sissejuhatuse imepärasesse kinnisvaramaailma.

16-tunnine koolitus puudutab kinnisvaraturgu, kinnisvarafinantseerimist, hindamist, kinnisvarateenuseid, sh maakleritegevust. Neid valdkondi aitab tutvustada kinnisvaraanalüütik Tõnu Toompark.

Riigi Kinnisvara projektijuht Marko Sula tutvustab koolitusel osalejatele planeeringute ja ehituse valdkonda.

Suur osa Kinnisvara ABC koolitusest on pühendatud juriidilistele teemadele. Juriidikavaldkonda aitab lahti mõtestada jurist ja koolitaja Evi Hindpere.

Registreeru koolitusele, sest tark maakler teeb rohkem tehinguid!

Lisateave ja registreerumine

Registreeru seminarile: +372 525 6655, kool@kinnisvarakool.ee või kodulehel.

Margot Toompark
Kinnisvarakool OÜ
Koolituste müük ja korraldus
+372 525 6655
kool@kinnisvarakool.ee
www.kinnisvarakool.ee

Tõnu Toompark
Kinnisvarakool OÜ
+372 525 9703
tonu@adaur.ee
www.kinnisvarakool.ee

‹‹ Uuemad uudised 1 2 3 … 1,163 1,164 1,165 … 1,436 1,437 1,438 Vanemad uudised ››

Harjumaa maa müügipakkumiste arv kasvas aastaga 5 protsenti

Haabersti ringristmiku rekonstrueerimisega tehakse algust

Swedbank: eluaseme taskukohasus Tallinnas paranes

Uute reeglitega maandatakse koduostjate riske

Pressiteade: müügile jõudis käsiraamatu „Korter üürile – närvesööv hobi või rikkuse allikas?“ uus tiraaž

Telli käsiraamat siit

Lisateave

Pelgulinna kavandatakse äri- ja eluhooneid

Tasub teada: kas osta renoveeritud korter või mitte?

Kalasadama naabrusse kavandatakse uusi korterelamuid

Kinnisvarakool sel sügisel: Kinnisvaraprojekti juhtimine

Lisateave ja registreerumine

Statistika: Valminud mitteeluruumide arv vähenes oluliselt

Ehitusloa saanud mitteeluhoonete arv (vasak telg) ja kasulik pind, m2 (parem telg)

Kasutusloa saanud mitteeluhoonete arv (vasak telg) ja kasulik pind, m2 (parem telg)

Ehitusloa ja kasutusloa saanud mitteeluhoonete arv

Ehitusloa saanud mitteeluruumide arvu ja kasuliku pinna muutus võrreldes eelmise aasta sama perioodiga

Kasutusloa saanud mitteeluruumide arvu ja kasuliku pinna muutus võrreldes eelmise aasta sama perioodiga

LVM Kinnisvara: 5 nõuannet majaosa müügiks

II kvartalis kasvas majandus 1,0%

Ajaloorubriik: Pelgulinna Kõrre tänava lugu

Ajaloorubriik: Pelgulinna Rukki tänava lugu

Viimane võimalus: Kinnisvara ABC juba esmaspäeval 09/09/2013

Lisateave ja registreerumine

Kinnisvarauudised

Uudiste arhiiv

Kas soovid värsket kinnisvarainfot meilile?

Kinnisvarakoolis järgmisena: