Statistika: Kinnisvaratehingute arv ja väärtus

Notariaalselt tõendatud kinnisvara ja vallasvara ostu-müügilepingute arv

Notariaalselt tõendatud kinnisvara ja vallasvara ostu-müügilepingute väärtus, mln kr

Notariaalselt tõendatud kinnisvara ja vallasvara ostu-müügilepingute arv

Notariaalselt tõendatud kinnisvara ja vallasvara ostu-müügilepingute väärtus, mln kr

Notariaalselt tõendatud kinnisvara ja vallasvara ostu-müügilepingute arvu jagunemine

Notariaalselt tõendatud kinnisvara ja vallasvara ostu-müügilepingute väärtuse jagunemine

Notariaalselt tõendatud kinnisvara ja vallasvara ostu-müügilepingute arv 1000 inimese kohta

Notariaalselt tõendatud kinnisvara ja vallasvara ostu-müügilepingute väärtus 1000 inimese kohta

Kinnisvara vahendusturu haaravad portaalid

Kinnisvara vahendusturu oluline jätkuv trend on portaalistumine. Kunagine erinevate vahendusfirmade pakkumiste kokkukoondamise süsteem ehk MLS (Multiple Listing Service) sai USAs alguse sellest, et kord nädalas vahetasid kinnisvarafirmad üksteisega pakkumiste nimekirju. Arvutite ja Interneti hoogne pealetung võimaldas pakkumisi hõlpsalt kokku koondada internetipõhisesse andmebaasi. Kui mitme firma ühised pakkumiste nimekirjad Eestisse jõudsid, siis esmalt peeti seda ekslikult mitme kinnisvarafirma liitumise avasammuks.

Tänasel päeval on kõik vähegi olulisemad Eesti kinnisvaravahendajad oma pakkumisi esitlemas ühes või mitmes kinnisvaraportaalis. Suuremad pakkumiste vahendajad on City24 (detsembris 2002. a. ca 8000 pakkumist), Kinnisvaraweb (ca 7100 pakkumist) ja Kinnisvarakeskus. Ülejäänud portaalid on suhteliselt napi pakkumiste arvuga või on tegemist paari-kolme firma pakkumisi avaldava nn. portaalidega, kus on suur osakaal eraklientidel. 2002. a. detsembris oli Kinnisvarawebiga liitunud 81, City24-ga 96 kinnisvara vahendusfirmat.

Kinnisvaraportaalid on “leviala” laiendanud alternatiivse suunitlusega portaalidesse. Nt. City24 ja Kinnisvarawebi pakkumised leiab ka Delfi vastavatelt alamlehekülgedelt ning mitme teisegi laiaskaalalise portaali kinnisvarapakkumisi kajastavast alamosast.

Portaalid on eeskätt suunatud likviidsema vara vahendustegevuse edendamisele. Siia alla kuulub elukondlik kinnisvara (elamud, korterid, maa), kui ka enamstandardne äriotstarbeline kinnisvara (bürood, kaubandus- ja teeninduspinnad…). Spetsiifilisemate kinnisvaraobjektide juures (nt. tootmispinnad, väga suured büroopinnad, ülikallid elamud) on pakkumisi vahendavad portaalid olulised, kuid mitte alati esmased infokanalid – siin muutub tähtsaks suunatud pakkumiste tegemine. Klientide seisukohast annavad portaalid hea võimaluse hinnataseme ja muu taustainfo otsimiseks.

Suur osa pakkumisi kinnisvaraportaalides on kinnisvara vahendusfirmadelt. Enamus portaale pakub ka eraklientidele võimalust pakkumiste sisestamiseks. Reeglina on eraklientidele mõningad piirangud, näiteks pakkumiste arvu osas. Kinnisvaraportaalide prioriteetsem pakkumiste esitajast klient on teenustasu maksev kinnisvarafirma, seetõttu kuvatakse tasuta sisestatud eraisikute pakkumisi viimastena.

Peamised teenused, mida tänased kinnisvaraportaalid pakuvad on kinnisvarapakkumiste kuvamine, nende eksport kinnisvarafirma kodulehele ning liitunud maakleritele/maaklerfirmadele läbi portaali pakkumiste ja ostusoovide laialisaatmine. Lisaks võimalus leida notarite, kinnistusametite kontaktandmeid ning nõuandeid ostu- või müügiprotsessi edukaks läbiviimiseks. Täiendavalt võib näiteks City24-st leida kinnisvaraturgu puudutavad uudised ja ühe kahest Eesti kinnisvarateemalisest foorumist. Lisaks kinnisvarapakkumiste või -soovide infole on läbi City24 võimalik otsida ka kinnisvarahindajat.

Tulevikusuundumustena võib prognoosida kinnisvaraportaalide jätkuvat olulist rolli vahendusturul. Peamised portaalide kasutajad on maaklerid. Maaklerid soovivad portaalidest statistikat erinevate pakkumiste kohta. Miks mitte pakkumiste baasil koostatavat ülevaadet erinevatest piirkondadest. Kindlasti on oluline võimalus jälgida konkreetsete pakkumiste vaadatavust.

Portaali ülesandeks peab olema vähendada maakleri tehtava töö dubleerimist. Töö dubleerimist aitab vähendada kliendiandmebaasi pakkumistega sidumise ning selle kaudu kliendi ajaloo jälgimise võimalus. Samuti oluliste tegevustega seonduvate aruannete koostamise võimalus ning maaklerfirma juhil neist aruannetest koondülevaate saamise võimalus. Positiivse näitena on juba täna olemas võimalus otse Kinnisvarawebist reklaamtekst kuulutustelehte saata, sama teenus on valmimas City24-l.

USA näiteid (Century21.com, MSN House & Home, Realtor.com…) eeskujuks tuues saab kinnisvaraportaal kinnisvaraostjale või üürilevõtjale pakkuda informatsiooni piirkonna koolide, lasteaedade kohta. Samuti kuritegevuse taseme, kinnisvara hinnataseme, maa maksustamise kohta. Palju pakutakse infot kinnisvaraga otseselt või kaudsemalt seonduvate teenuste (finantseerimine, kindlustus, kolimine, remont ja ehitus, sisekujundus, aiandus…) kohta.

Mitmetes portaalides võib leida maaklerite lühikese tutvustuse, kus on märgitud tema turul tegutsemise aeg, tegevuse valdkonnad, piirkonnad ning litsentside olemasolu. Viimase eesmärk on läbi avatud suhtumise luua esmase usaldusväärse kontaktiloomise võimalus. Siin avaldub oluline erinevus Eesti ja USA lähememise vahe. USAs on Internet kliendi jaoks kanal maakleri otsimiseks. Eestis edastab klient Interneti teel büroodele oma andmed ning jääb ootama, millal maaklerid temaga ühendust võtavad.

Hindamisteenuse ja turuanalüüsi arendamiseks on portaalidel võimalik välja töötada tehinguregistri süsteemid, mis kajastavad turul toimuvat. Teisest küljest on Eesti pindalalt, majanduselt ja kinnisvaraturu suuruselt väike riik, kus ülidetailset informatsiooni iga piirkonna kohta eraldi portaalid kunagi vaevalt hakkavad välja tooma – laiemahaardelisele tegutsejale on kogu Eesti üks piirkond. Samas lubab Eesti väiksus luua komplekse andmebaasi teatavat tüüpi kinnisvarast (nt. kõik uued korterelamud, kõik uued elamurajoonid). Viimasega haakuvad tihedalt detailplaneeringud. Eeskätt kinnisvaraportaale kasutavatele kinnisvarafirmadele pakuvad huvi nt. omavalitsuste ja kohtutäiturite poolt enampakkumisele pandavatest kinnisvaraobjektidest.

Oluline on võimalus kasutajasõbralikult ühest kohast kinnisvara soetamisega haakuva süstematiseeritult info leidmiseks. Üle kahe olulise kinnisvaraportaali Eestis kolme aasta pärast vaevalt alles on. Portaalid peavad konkurentsis püsimiseks teenuseid arendama. Lihtsaid kuulutustetahvleid kinnisvara leidmiseks kasutada on väheefektiivne.

Kokkuvõtteks võib öelda, et kinnisvaravahendus portaalistub aina enam. Kõik väiksemad kinnisvaravahendajad oma pakkumisi kajastavat Interneti kodulehekülge enam ei loogi ja müügitegevus käib vaid portaalide kaudu. Siiski jäävad firmade koduleheküljed ettevõtte identiteeti ja taustainfot kandvaks kanaliks, millest täielikult ei loobuta.

Portaalid peavad konkurentsis püsimiseks end aktiivselt maaklerfirmadele müüma. Selleks tuleb teenuseid edasi arendada. Õnnestumise korral saab portaalis olema piisavalt pakkumisi ja nii hakkavad ka lõpptarbijad portaali aktiivselt kasutama.

Квартирный рынок Ласнамяэ отличается активностью

На квартирном рынке Таллинна Ласнамяэ, по сравнению с районами панельных жилых домов Мустамяэ и Ыйсмяэ, ценится ниже. Причиной тому – малочисленная зелень, а также медленно развивающиеся предприятия торговли и бытового обслуживания в Ласнамяэ. Торговый центр, открывшийся в октябре в Ласнамяэ, существенно исправит ситуацию. В последнее время популярность Ласнамяэ, как жилого района, возросла благодаря более низким ценам на квартиры с удобной планировкой в домах недавней постройки. Предпочтение отдается реновированным квартирам. Цены на квартиры, в которых не сделан капитальный ремонт, в зависимости от общего состояния дома и внутренней отделки квартиры, а также от месторасположения дома в среднем составляют 5000-6500 крон за квадратный метр. Цены на реновированные квартиры – 6500 – 7500 крон за квадратный метр. В исключительных случаях цены могут быть и выше, но только в случае, если в квартире сделан очень качественный ремонт. Часто цены на небольшие, 1- и 2-комнатные квартиры бывают выше среднего, доходя даже до 10 000 крон за квадратный метр. Самым большим спросом пользуются районы Ласнамяэ, расположенные ближе к городу – улицы Катлери, Калевипоя, Коорти, Маяка, Ласнамяэ. Сикупилли и др. Преимуществом районов, расположенных ближе к центру города, являются имеющиеся там торговые центры и предприятия обслуживания. Оттуда также быстрее и удобнее добираться до центра. Негативный аспект домов, расположенных ближе к центру Таллинна, заключается в более солидном возрасте домов и худшей планировке квартир. В цене районы недалеко от Пирита-Козе (улицы Кихну, Вормси, Муху). Цены на квартиры в домах на этих улицах выше – 6500-7500 крон за квадратный метр за квартиру без ремонта, 7000-9000 крон за квадратный метр – за реновированную квартиру. Плюсы этого региона – прежде всего, близость к центру города, более новые многоквартирные дома, а в районе Катлери – зелень Пирита и вид на море из окон некоторых домов. Меньше интерес к квартирам в домах на улицах Юмера, Радику, Синимяэ, Махтра. которые дальше от центра города, поэтому и ценятся эти квартиры ниже. Большим спросом пользуются квартиры в хорошем состоянии, меньшим – квартиры, требующие капитального ремонта. В данное время на рынке самым большим спросом пользуются 1- и 2-комантные квартиры. Меньший спрос на 3-, 4-комнатные квартиры, и цена за квадратный метр на такие квартиры ниже. Из небольших квартир повысился интерес к 2-комнатным.

Новых многоквартирных домов в Ласнамяэ практически нет. На рынке новых домов в Ласнамяэ, в отличие от других частей Таллинна, предложения очень ограничены. Единственный новый многоквартирный дом – Merevärava maja – находится на Нарва маантеэ на склоне Ласнамяги. Цены на квартиры в нем начинаются с 14 000 крон за квадратный метр. На верхних этажах цена за квадратный метр достигает 20 000 крон. В районах панельных домов многие квартиры сдаются в аренду. Арендная плата зависит от расположения дома, состояния квартиры и ее меблировки. За 1-комнатную квартиру арендная плата составляет 2000-3000 крон, за 2-комнатную ненамного выше – 2200-3000 крон в месяц. Арендная плата за 3-комнаитную квартиру в Ласнамяэ составляет 2800-3500 крон. К указанным суммам добавляется плата по счетчикам. Торговые центры, которые в последнее время активно строятся в Ласнамяэ, оказывают положительное влияние на рынок жилья в этой части города. Также от года в год в Ласнамяэ улучшается озеленение. На основе прогнозов ERI Kinnisvara , в течение года цены на жилье в Ласнамяэ в среднем повысятся на 5-7%. Этому, с одной стороны, способствует повышение цен на новое жилье. Существенный компонент этого – постоянное подорожание рабочей силы, поэтому повышается спрос на пригодные для жилья отремонтированные квартиры. Самое большое повышение цен касается части Ласнамяэ, которая находится ближе к городу. По оценкам ERI Kinnisvara, повышения на арендную плату, учитывая выгодные условия кредита, не будет. Наоборот, за эту же арендную плату арендаторам придется улучшать жилищные условия сдаваемых квартир, что уменьшит их доходы.

Ласнамяэ
Средняя цена на квартиру
Примечания
Катлери, территория рядом с Пирита-Козе и Пирита, Ляэнемере теэ, Вормси, Кихну, Муху
1-комн.
2-комн.
3-комн.
270 000
370 000
460 000
Высокий уровень, зелень, близость Пирита-Козе, вид на море из некоторых домов, новый район.
Улицы Калевипоя, Паэкааре, Лаагна, Коорти, Лойтсу, Викерлазе
1-комн.
2-комн.
3-комн.
260 000
360 000
440 000
Близость к центру города (канал) и к бытовым учреждениям.
Юмера, Синимяэ, Раадику, Линнамяэ, Кярбери
1-комн.
2-комн.
3-комн.
240 000
350 000
420 000
Небольшой спрос, далеко от центра, мало зелеии.

ELiga liitumise mõju Eesti kinnisvara väärtusele (presentatsioon)

Eesti Korteriühistute VI Foorumil “Korteriühistute võimalused avanevas Euroopas” 07. oktoober 2003 tehtud ettekanne asub SIIN!

Tegemist on Power Point presentatsiooniga, mis lingil klikkides avaneb uues aknas.

Statistika: jae- ja hulgimüük

Statistika: Eluruumide ehitus

Statistika: Majutuskohtades majutatud

Statistika: Keskmine palk

Statistika: Tööjõus osalemine, tööhõive, töötus

Kinnisvarakalender: september 2003

 

Kuuteemad:

– Matkamaja ja teiste vanalinna kinnistuste võimalik müük;
– Saku Suurhalli pankrotioht endiselt õhus;
– taas tõstatunud Harju tänava kruntide küsimus.

Muud teemad:

02/09 Tallinna Harju tänava äärse maa omanikud nõuavad linnalt luba ehitada varemeaukude asemele elu- ja ärimaju.
02/09 Hansapank esitas avalduse täitemenetluse algatamiseks Rocca al Mare Suurhalli vastu, et kätte saada selle ehitamiseks laenatud 35 miljonit krooni.
03/09 Haapsalus De la Gardie lossi ostnud _veitsis elav Irina Sbrizzi tahab rajada lossi hotelli.
04/09 Tartu linnavalitsus suunas volikogusse eelnõu Küütri tänaval asuva Athena kino kinnistu sundvõõrandamise taotlemiseks.
04/09 Ärimees Rein Kilk ostis Tartu muinasuskaitsealuse lagunenud vaksalihoone.
05/09 Haabersti jäähalli omanikud tegid linnale ettepaneku spordikompleks endale osta, sest ei soovi kahjumiga töötavat ettevõtet kauem ülal pidada.
09/09 Nurgakivi sai Kuressaares uus spa-hotell Georg Ots.
09/09 AS Susi investeerib Peterburi maanteel asuva büroo- ja kaubakeskuse laiendamisse 25 miljonit krooni.
09/09 Printall alustas Tallinnasse Peterburi teele uue trükikojahoone ehitust.
10/09 Arco Vara prognoosib mitme elamispinna liigi osas müügiperioodide pikenemist.
11/09 Tallinna linn sõlmis lepingu uue ligi 55 miljonit krooni maksva jäähalli rajamiseks.
12/09 Kinnisvarahaldaja AS BREM pani korterivõlgnike võlad müüki.
15/09 Emajõe Ärikeskus avas Tartu keslinnas üle 11 miljoni krooni maksva uue bussijaama.
17/09 Tallinna linnavalitsus algatas Raku kvartali teise osa planeeringu, planeeritava ala suurus on 24 hektarit.
16/09 Rahandusministeerium ja Kalev REC sõlmisid teisipäeval Keila-Joa puhkeala ostu-müügilepingu. Ostu finantseeris Hansa Liising.
19/09 Tallinna linnahalli kinnistute pakkumise dokumendid on välja võtnud viis kinnisvaraarendajat.
22/09 Pärnu linnavalitsus otsustas panna hotelli Pärnu kinnistu 19 miljoni krooni suuruse alghinnaga enampakumisele.
23/09 Valitsus kinnitas tulumaksuseaduse muudatused, mille kohaselt on 2005. aastast rangemalt reglementeeritud eluasemelaenu intresside mahaarvamine maksustatavast tulust.
25/09 AS-il TVMK on plaanis kolida vineeri- ja mööblikombinaat Tallinnast ära linna lähedale maale.
27/09 Peale Tallinna prefektuuri kavatseb vanasse Kalevi kommivabriku peamajja kolida ka politseiamet.
29/09 Haapsalu linnavalitsus valmistab ette kava, mille alusel läheb erakätesse üle 30 mereäärse puitmaja vanalinnas.
29/09 Hobujaama tänav 10 ja Narva maantee 5 asuva ärimaa omanik pani krundi 53 miljoni krooni suuruse alghinnaga enampakkumisele.
29/09 Tallinna linnavalitsus kinnitas mitme vanalinnas ja kesklinnas asuva kinnistu müügikava, samas otsustas linn loobuda Matkamaja müügikavast.
30/09 Macro Kinnisvara rajab Vabaõhumuuseumi teele kuni kolmekorruselise madaltiheda hoonestusega elamurajooni, kuhu tuleb 170 korterit.

Aktiivseim kinnisvaraturg on Tallinnas ja Harjumaal

2003. aasta I kvartalis sõlmiti 9754 kinnisvara ostu-müügilepingut koguväärtusega 4255 miljonit krooni. Võrreldes 2002. aasta I kvartaliga sõlmiti 11% rohkem kinnisvaratehinguid, millede väärtus oli mullusest koguni 37% suurem.

Suurenev kinnisvaratehingute arv on ühest küljest üllatav. Nimelt näitas 2002. aasta, et kinnisvaratehingute arv on stabiliseerunud ning hakkab isegi kahanema. Teisest küljest aga tulid pangad aasta alguses välja järjest aktiivsemate ja agressiivsemate laenukampaaniatega. Lisaks on stabiilses langustrendis olnud eluasemelaenude intressimäär, mis muudab laenuvõtmise võimalikuks järjest enamatele inimestele. Nii ei ole suurenenud tehingute mahus tegelikult palju üllatavat.

Võrreldes eelmise aasta I kvartaliga on kõige enam (34%) suurenenud tehingud kruntidega. Kruntidega tehtud 2288 tehingu väärtus tõusis 57% ja jõudis 1200 miljoni kroonini. Maatehingute arvule saab prognoosida jätkuvat keskmisest suuremat tõusu.

Tähelepanuväärne on asjaolu, et nelja aastaga on kruntidega tehtavate tehingute arv kasvanud ligi kaks korda. Korterite ja elamute tehtud tehingute arv on samal ajal suurenenud kõigest 10-11%.

Esimeses kvartalis suurenes 11% eluhoonetega tehtud tehingute arv (1730). Eelnevalt on nende tehingute arv poolteist aastat langustrendis olnud. Eluhoonetega tehtud tehingute väärtus suurenes 6% ning oli 744 miljonit krooni.

Kõige vähem suurenes korteritehingute arv. Korteritega tehti 2003. aasta I kvartalis 5075 tehingut väärtusega 1671 miljonit krooni. Tehingute arv suurenes võrrelduna 2002. aasta I kvartaliga 5%. Tehingute väärtus suurenes aga koguni 44%.

Mitteeluruumidega tehtud tehingute arv kahanes mullusega võrreldes 6%, kuid väärtus suurenes 35%. Tehingute arv ja nende väärtus olid vastavalt 661 ja 601 miljonit krooni. Sellest langusest ei saa väga kaugeleulatuvaid järeldusi teha, sest erinevalt elukondliku kinnisvara turust ei ole äripindade turg väga selgelt sesoonne. Aasta lõikes on äripindade turg vaatamata äkilistele tõusudele ja langustele üsna stabiilne.

Piirkondlikult on kinnisvaraturg koondunud nagu kogu muu majanduselu Tallinnasse ja Harjumaale. Tallinnas ja Harju maakonnas sõlmiti käesoleva aasta I kvartalis kõigist kinnisvaratehingutest 48%. Kõnealuste tehingute väärtus oli aga koguni 76% kogu Eestis sõlmitud kinnisvaratehingute väärtusest.

Eelmiste aastatega võrreldes on Tallinna ja Harjumaa osakaal kinnisvaratehingute arvus ja väärtuses püsinud enam-vähem samal tasemel näidates väikest langustendentsi. Käesoleva aasta I kvartal on taas üle hulga aja Tallinna-Harju osakaalusid suurendanud.

Vaeslapseks on endiselt siin Ida-Viru maakond. 2003. aasta I kvartalis seal sõlmitud 489 kinnisvara ostumüügilepingut moodustasid kõigist Eestis sõlmitud kinnisvaralepingutest kõigest 7%. Nende väärtus 15 miljonit krooni aga oli koguni ainult napp 1 protsenti kõigist tehingutest. Ida-Virumaa on olnud aastaid kõige passiivsema kinnisvaraturuga piirkond Eestis.

Toodud numbrid peegeldavad ilmekalt aktiivset kinnisvaraturgu. 2002. aastal võrreldes 2001. aastaga vähenes kinnisvaratehingute arv 3%. Käesoleva aasta esimese kvartali numbrid lubavad arvata, et selleaastane kinnisvaratehingute arv eelmist aastat siiski ületab. Selle arvamuse aluseks on aktiivne ehitustegevus ja jätkuvalt madal intressimäär. Lisaks ka pankadevahelise intressisõja tulemusel väljahõigatud rekordid eluasemelaenude väljastamisel.

Piirkondlikult on kinnisvaraturg jätkuvalt kõige aktiivsem pealinnas ja selle ümbruses. Selles piirkonnas on ka kõrgeimad kinnisvarahinnad. Teised maakonnad on vaikselt muutumas aktiivsemaks, siiski laiendavad suuremad (laenu-)kampaaniad turgu ikka kõige enam suurima elanike arvuga piirkonnas Tallinnas ja selle ümbruses.

Kõige ohtlikum kinnisvaraturu aktiivsuse pärssija võib olla euribori ja selle alusel kujuneva intressimäära tõus. Võib arvata, et intressimäära suurenemine juba laenu võtnud pankade kliente ootamatult kallimaks kujunevast eluasemest loobuma ei sunni. Küll aga väheneb uute laenuklientide arv.

Kaubanduskeskuste turu areng küpsusfaasis

Paljud veel mäletavad aega kui Tallinnas oli vaid üks kaubamaja – Tallinna Kaubamaja. Vähesed tahavad seda aega mäletada. Meenuvad tänasel päeval kummastavad telekaadrid varahommikusel ajal Kaubamaja uste taha kogunenud inimmassidest, kes ootasid keskuse avamist, et jooksujalu üksteist küünarnukkidega eemale tõugates tormata asju ostma. Kes liiga aeglaselt jooksis või kelle küünarnukid piisavalt tugevaid hoope ei jaganud, need jäid asjadest ilma.

Paar-kolm aastat tagasi oli olukord muutunud. Kaubanduskeskusi oli kerkinud pea igasse linnaossa. Rahvamassidest ummistunud keskustes ei olnud defitsiidiks enam kaubad, vaid kaubanduspinnad, mille peale kaupmehed üksteisevõidu konkureerisid. Sageli toimusid erinevate kaupmeeste vahel enampakkumised, kus üüripakkumised väikeste pindade puhul ulatusid kuni 1700 kr/m².

Ühegi rajatava kaubanduskeskuse puhul ei olnud seda ohtu, et mõni müügipind võiks tühjaks jääda. Küsimus oli pigem selles, et kuidas tõrjuda eemale neid kaupmehi, keda keskus vajalikuks ei pidanud.

Uusi kaubanduskeskusi kerkib kui seeni peale sooja vihma

Ajapikku kerkis kaubanduskeskusi järjest rohkem. Esimeste probleemidena kajastas meedia (Äripäev 08/03/2001) 2000. aasta detsembris avatud Laagri Maksimarketi tühjaksjäävaid müügibokse. Probleemiks oli ostjate puudus, kes kehva juurdepääsu tõttu linna piiri taga asuvat kaubanduskeskust üles ei leidnud.

Suuremat pilti vaadates võib öelda, et tegemist oli esimese pääsukesega, mis näitas, et kaubanduskeskus peab ostjate juurde minema, mitte ostjad kaubanduskeskust taga ajama. Meenutuseks veel, et füüsiline kaugus tarbijast viis hukule ka Maksimarketi, mis asus Tihniku tänaval.

Kaubanduskeskusi tekkis siiski järjest juurde. Enamuses neist täitusid nii müüjate kui ostjatega üsna kiiresti.

Tänaseks on kaubakeskuste areng taas uues faasis. Neid muutusi näeb ja kogeb omal nahal ka tarbija. Järjest sagedamini võime siin-seal keskustes märgata tühje müügibokse. Mõni seisab tühjana juba üsna kaua. Ei ole enam kaupmehi, kes müügipinna üürile tahaksid võtta. Näiteks Järve keskuses näeme, kuidas tühjade müügipindade vaheseinad kokku korjati ja nende asemele suurele pinnale väike söögikoht ja laste mängunurk rajati.

Tühjana seisab tänasel päeval koguni üks uus kaubanduskeskus. Peterburi tee äärde rajatud Maksimarketi kolimist ootav hoone seisis tühjana mullusest novembrist. Uues kohas peaks seni sadakond meetrite eemal Vesse tänaval asuv Maksimarket tegevust alustas käesoleva aasta sügisel.

Kaupluste suurt hulka iseloomustab fakt, et paljud kliendid on kogenud olukorda, kus sadade ruutmeetrite suuruses poes on kaupa valivate ostjate ja seda pakkuvate müüjate arv üks-ühele. Paistab justkui, et igale poele enam kliente ei jätku. Või on müüjaid liiga palju. Või müüakse vales kohas valet kaupa.

Turule tuleb üha uusi ja suuremaid keskusi

Samas kui olemasolevad kaubanduskeskused ei ole sajaprotsendiliselt poodidega täidetud on turule tulemas mitmeid uusi keskuseid.

Oktoobris plaanib Citymarket avada kauplused Sõpruse puiesteel (5000m²) ja Mustakivi teel (24000m²). Viru väljakul on rajamisel uus keskus, kuhu Tallinna Kaubamaja laiendab senist müügipinda 14000 ruutmeetrini. Järgmisel aastal valmib 12000 ruutmeetrine Viru keskuse II etapp. Samuti Lootsi 8 kaubanduskeskus, mille pinnaks on 10000m².

Lasnamäe Centrumi kõrval üritab Lasnamäe jaekaubandusturgu elavamaks muuta Kotka kaubanduskeskus. Kotka keskuses on kava teha hoonele täielik uuenduskuur, mis sisaldab ka uute üürnike leidmist.

‘Last but not least.’ 2004. aasta kevadel valmib Ülemiste kaubanduskeskus, millest saab 50000 ruutmeetril laiudes Eesti suurim kaubakeskus. Ülemiste nurgakivi pandi 27. augustil 2003. a., mil 600 miljonit maksva kaubanduskeskuse pinnast oli üürilepingutega kaetud 75%.

Igapäevast tarbekaupa pakkuvate pindade juures ei märgita tavaliselt spetsiifilisema suunitlusega kaubanduspindu, kus müüakse näiteks ehituskaupu, aianduses vajaminevat, autosid. Siiski on needki keskused Eesti kaubanduskeskuste turgu rikastamas ning tarbijate valikut laiendamas.

Konkurents kaupmeeste vahel kasvab

Tarbija valikut tahavad veelgi rikkamaks muuta uued turule tungivad või tungimist plaanivad kaupmehed. Omad taotlused Eesti jaekaubanduse turuosa kohta on avalikult välja hõiganud Saksa päritolu Lidl ja Leedu VP Market. Viimane soovib Eestisse 3-4 aastaga rajada 40 kauplust. Säästumarketiga sarnast suunitlust ja sümboolikat omav Lidli soov on saavutada turuosa 10%.

Võib arvata, et Lidl ja VP Market ei asu tegutsema olemasolevates kaubanduskeskuste ruumides ja seeläbi suurendatakse kaubanduspindade pakkumist veelgi. Kindlasti toovad mõlemad suurkauplejad kaasa oma toodete nomenklatuuri ning oma lähenemise kaubandusketi haldamisele. Nende edukust näitab aeg, kuid kaotama Eesti turule ei tulda.

Kodumaise ketina tegutseb endise Spari ostnud Comarket, mis avas oma kaubamärgi all tegutseva esimese kaupluse mais 2003. Comarket on näidanud üles soovi pikendada kett 2003. aasta lõpuks 15 kaupluseni Tallinnas, Tartus, Pärnus, Viljandis, Rakveres ja Jõhvis. Turuosa soov 300-1000m² suuruste kaubanduspindadega Comarketi ketil on 4%. 2-3 aasta jooksul peaks kett pikenema 30 kaupluseni. Comarketi keti suurim konkurent on sama suurte kaubanduspindade turul konkureeriv Selveri supermarketite kett.

90-ndate kaubanduskeskused küsimärgi ees

Uute ja kaasaegsete hüper- ja supermarketite turuletulek paneb raskesse olukorda 90-ndatel aastatel rajatud keskused. Üks-kaks sellist on igas Tallinna linnaosas. Need on ilma olulise ankurüürnikuta keskused, kus asuvad laiemat tuntust mitteomavate kaubamärkide müüjad, kes reeglina ei kuulu kauplustekettidesse.

Väikestel kaubanduskeskustel puudub sageli konkreetne kontseptsioon, mis lubaks omas turuni_is edukalt tegutseda. Samuti võib probleeme olla reaalset turuolukorda arvestava paindlikkusega läbirääkimistes üürihinna üle. Uksi siiski vaevalt mõni selline kaubanduskeskus sulgema peab.

Seni on ka tarbijad näidanud üles suuremate keskuste eelistamist, kust leiab laiema kaupade ja teenuste paketi.

Väike vale, suur vale, statistika

Eesti, eriti Tallinna kaubanduspinna hulk on juba paar aastat kõne all olnud. Hetkel on Tallinnas kaubanduspinda ligi 1,25m² inimese kohta.

Sageli on seda võrreldud Soome ja Rootsi kaubanduspinna hulgaga ühe elaniku kohta. Statistika abil võib jõuda järelduseni, et Eestisse võiks kaubanduskeskusi ehitada veel sama palju kui neid olemas on.

Kinnisvaraturg ja kaubandusturg sarnaselt on siiski lokaalsed ja mõjutatud eelkõige kohalikest teguritest. Soome ja Rootsi keskmised palgad (suurusjärk 35000 krooni kuus) ei ole Eesti oludega võrreldavad. Samuti tarbimise struktuur, mis Eesti vaesemates oludes kaldub enam esmavajaliku poole.

Võitlus turuosa pärast

Kaubanduskettide juhid ei ole ülepakkumisest saladust teinud. Tegemist ei ole hetkel kasumi teenimisega, vaid karmi võitlusega turuosa pärast. Praegused trendid uute marketite ja uute kaupmeeste turule tulemise taustal näitavad, et võitlus kergemaks ei lähe.

Kaubanduskeskuste kui kinnisvara omanike elu liigub samuti keerulisi radu pidi. Järjest enam tuleb vaeva näha heade ja tugevate kaubakettide üürnikuks meelitamisega. Keskuses peab toimima efektiivne turundustöö, mis kliendid kohale toob. Kaubakeskus peab olema tarbijale (ja seeläbi kaupmehele) sünergiat pakkuv, kus erinevad kaupmehed teineteisele kliente toovad.

Tarbijad on ainsad, kelle tuju kerkivatest kaubanduskeskustest järjest rõõmsamaks läheb. Inimeste sissetulekute tase vaikselt tõuseb. Teisest küljest väheneb esmatarbekaupade kulu osakaal sissetulekust, mille üheks põhjuseks on lisaks konkurentsisurve all samale tasemele jäävad hinnad. Nii võib arvata, et tugevatele kauplejatele on turul ruumi ka tulevikus.

Üürihinnad peavad langema

Tihenev konkurents hoiab kaupade hinnad all. See vähendab kaupmeeste tulubaasi ning võimalus kõrget üürihinda tasuda. Üürihinnale avaldavad survet ka järjest kerkivad uued kaubakeskused, mis annavad kaupmeestele järjest laiema võimaluse asukohavalikuks.

Need majanduslikud protsessid sunnivad kaubanduskeskusi üürihinda alandama. Võib prognoosida, et tippüürid langevad kuni 20%. Samuti lähevad korrigeerimisele madalamal tasemel olevad üürihinnad. Üldine üüritase pigem langeb, kuid kindlasti vähem.

Üürihinna alanemine võib kriitiliseks osutuda kaubanduspindadel, mille peale on eelneva üüripindade nappuse tingimustes korraldatud üürihinna enampakkumine ning kus hind on jäänud tasemele, mis tänastes oludes üürniku kõri kinni pigistab.

Jätkuva trendina seotakse üürihind kaupluse käibega. See jagab ausa mänguna riskid võrdselt nii kaupmehe kui üürileandja vahel.

Edukuse valem

Kaubanduskeskuste kui üürileandjate vaatenurgast on läbikukkumise valemi märksõnaks paindumatus. Paindumatus üürihinna läbirääkimistel kiiresti muutuvas turufaasis, paindumatus keskuse kontseptsiooni loomisel või muutmisel, oma näo puudumine.

Edu ei tõota kaubanduskeskuste omanikele ka strateegia, kus üürnikuks võetakse esimene huviline või parima hinna pakkuja ilma, et selle juures arvestatakse keskuse kui terviku iseloomu ning kliendisegmenti suunatust. Praktika on näidanud, et sellised ebaratsionaalseid pakkumisi tuleb, mis lühiajaliselt paistavad magusate maasikatena, kuid pikemaajalises perspektiivis üürnike voolavust suurendades ja seeläbi keskuse identiteeti purustades karuteene hoone omanikele mängivad.

Edukuse tagab keskusele läbimõeldud lähenemine. Samuti peab läbi olema mõeldud kaubakeskuse turundusplaan, et leida parim kliendisegment, kellele efektiivselt kaupu pakkuda. Oluline on pakkuda uusi kaubamärke, et mitte muutuda kliendi silmis üheks paljudest oma näota keskustest, kus igal pool on esindatud samad kaubamärgid.

Kaubamärkide paljususe suurendamiseks tuleb turule tuua uusi kaupmehi ning mitte piirduda vaid Eesti turul täna tegutsevatega.

Ostmine peab olema lõbus

Kaubanduskeskused annavad endast parima, et luua positiivset emotsiooni, mis käiks ostmisega kaasas. Lihtsamad vahendid selleks, mida kasutatakse, on joonistusvõistlused lastele. Eelkõige samale eale on mõeldud Kristiine Keskuse batuudihüpped. Nooremate laste jaoks on juba ammu igas keskuses laste mängunurk.

Tallinna Kaubamaja korraldas juba pisut vanemale eale mõeldud lühema miniseeliku valimise. Lauljate ja ansamblite esinemisega on teed näidanud Stockmann. Rocca al Mare keskus üritab atraktiivsust tõsta vahakujude presenteerimisega.

Oma tee on valinud Monton, kes on ööklubisse sissepääsu kaubamärgi kandjatele soodsamaks teinud.

Ilmselt esmakordselt Eestis kasutab üks poekett oma turunduskampaanias kohalike omavalitsuste sotsiaalametite abi. Nimelt jagab Comarket Rakveres ja Viljandis nende kaudu uute kaupluste avamise ajal vähekindlustatud elanikele kliendikaarte.

Pilt selgineb

Kaubakeskuste omamise ärist on väljunud turu suurtegija Ober-Haus. Kinnisvarafirma Ober-Haus müüs oma kaubanduskeskused ettevõtte juhi Paul Oberschneideri ja tema äripartneritele seotud firmale. Tehing hõlmab kokku 50,000 ruutmeetrit jaemüügipindu, mis asuvad eelkõige Tallinnas. Tehingu väärtuseks on ligikaudu 600 miljonit krooni.

Kaubanduskeskuse edukad ja edutud selguvad kahe aasta jooksul ehk aastaks 2005. Selleks ajaks on valminud olulisemad uued keskused, mis ainuüksi oma suuruse tõttu turul suurt rolli hakkavad mängima.

Kahe aasta jooksul sõelutakse turult välja ebaprofessionaalsed keskuste omanikud. Nende asemele tulevad paremad oskajad või on keskused sunnitud uksed sulgema.

Uute keskuste rajamiseks Eesti pankadelt raha laenata on raske kui mitte võimatu. Kaubanduspindade ülepakkumisele on pankurid juba 2002. aastal tähelepanu juhtinud. Sellele vaatamata finantseeris eelmainitud Ober-Hausi kaubanduskeskuste müügitehingut Hansapank.

Uute keskuste rajamise rõhk kandub juba varem Tallinnast eemale, sest ka maarahva elujärg paraneb ning tarbimiskulutused suurenevad.

Maakonna keskused saavad uusi kauplusi, mis mastaapidelt pealinnaga võrdlust ei kannata. Paljude maakondade suuremaks ja olulisemaks kaubanduskeskuseks kujunevad Tallinn, Tartu ja Pärnu.

Täna saab nentida, et midagi hullu pole karmis konkurentsivõitluses juhtunud. Raskused on sünnitanud uusi ideid – näiteks hobikardi rada Laagri Maksimarketi pooltühjas parkimismajas.

Tõenäoliselt hakkab pilt selguma mõnelgi suures kaubanduskeskuses uhket kaubamärgi all kaupleval kaupmehel. Otstarbekamaks võib osutuda laiadele rahvamassidele mõeldud kaubamajast kolida oma kauplus kesklinna äritänavale väärikat klienti meelitama. Teisisõnu – elanikkonna varandusliku ja sotsiaalse kihistumisega alusel hakkab selguma pilt, kelle jaoks kus mida müüa.

Senised tormilised arengud siiski ei tähenda, et enam Tallinna piirkonda uusi kaubanduskeskusi ei rajata. Õige turuni_i leidmisel ning oskusliku äriplaani elluviimise juures on uutele keskustele alati ruumi.

Lasnamäe korteriturg on aktiivne

Lasnamäe on Tallinna korteriturul Mustamäe ja Õismäe kõrval paneelelamurajoonidest madalamailt hinnatud piirkond.

Selle põhjuseks on maine, mis on põhjustatud vähemast rohelusest. Samuti on aeglasemalt arenenud Lasnamäe kaubandus- ja teenindusasutused. Oktoobris avatav Mustakivi tänaval asuv kaubanduskeskus tõotab Lasnamäe linnaosa varustatust märkimisväärselt parandada.

Madalam hinnatase, kuid uuemad ning sõbralikuma planeeringuga korterid on viimastel aastatel Lasnamäe kui elamurajooni populaarsust tõstnud.

Eelistatud on renoveeritud korterid. Lasnamäe renoveerimata korterite hinnad on olenevalt maja üldseisukorrast, korteri siseviimistlusest ja paiknevusest linnaosas keskmiselt 5000-6500 kr/m².

Renoveeritud korterite hinnad vastavalt 6500-7500 kr/m². Erandjuhtudel võivad hinnad olla ka kõrgemad, kuid seda ainult väga kvaliteetselt remonditud korterite puhul. Sageli on väikeste (1- ja 2-toaliste) korterite ruutmeetri hinnad keskmisest kallimad küündides isegi kuni 10000 kroonini ruutmeetri eest.

Lasnamäe enimnõutavamad piirkonnad on kesklinna poolsemad tänavad – Katleri asum, Kalevipoja, Võru, Koorti, Majaka, Lasnamäe tänavad, Sikupilli asum, jt. Kesklinnale lähemate piirkondade eeliseks on kaubandus- ja teenindusasutustele lähemal paiknemine. Samuti kiirem ja mugavam juurdepääs kesklinnale. Negatiivne aspekt kesklinnale lähematel elamute puhul on paneelelamute kehvemad planeeringud ning hoonete kõrgem vanus.

Hinnatud on ka Pirita-Kose (Kihnu, Vormsi, Muhu tänavad) piirkond. Sealsete korterite hinnad on olnud kõrgemad – renoveerimata korterid vahemikus 6500-7500 kr/m² ja renoveeritud korterid vastavalt 7000-9000 kr/m². Selle piirkonna plussid on ennekõike kesklinna lähedus, uuemal ajal ehitatud korterelamud ja Katleri piirkonna puhul lisaks Pirita linnaosa haljastus ning osadel elamutel merevaade.

Kesklinnast kaugemal asuvate piirkondade (Ümera, Raadiku, Sinimäe, Mahtra tänavad) vastu tuntakse huvi vähem ja sealsete korterite hinnaklass on madalam. Nõutavamad on heas seisukorras korterid, kapitaalremonti vajavate korterite vastu on nõudlus väiksem.

Korterite tüüpidest on hetkel turul nõutavaimad 1- ja 2-toalised korterid. 3-, 4- ja enamatoalised korterid on võrreldes 1- ja 2-toalistega vähem likviidsemad ja ühe ruutmeetri hinna kohta madalamas hinnaklassis. Väikeste korterite puhul on üha enam suurenenud huvi 2-toaliste korterite vastu.

Uusi kortermaju Lasnamäel praktiliselt ei ole. Uusehituste turg Lasnamäel on erinevalt teistest Tallinna linnaosadest väga piiratud pakkumisega. Ainsa uue elamuna saab välja tuua Narva maanteel Lasnamäe nõlvale ehitatud Merevärava maja, kus korteri ruutmeetrihinnad algavad 14000 kroonist. Kõrgemate korruste korterite hinnad küünivad 20000 kroonini ruutmeetri eest.

Paneelelamute piirkondades on palju üürikortereid. Lasnamäe korterite üüritase sõltub hoone asupaigast linnaosas, korteri heakorrast ning möbleeritusest.

1-toaliste korterite üürihind on vahemikus 2000-3000 krooni. 2-toaliste korterite üürihind ei ole eriti kõrgem jäädes vahemiku 2200-3000 krooni kuus. 3-toaliste korterite üüritasuks kuus küsitakse Lasnamäel 2800-3500 krooni. Eeltoodud üürihindadele lisanduvad tasud kõigi mõõdetavate kulude eest.

Lasnamäe elamispindade turule on positiivset mõju avaldanud viimastel aastatel hoogsalt kerkinud kaubanduskeskused, mis toovad kauplused ja teenindusasutused mugavalt tarbijatele lähemale. Samuti on aasta-aastalt paranemas Lasnamäe haljastus.

ERI Kinnisvara prognooside alusel tõusevad aastaga Lasnamäe hinnad keskmiselt 5-7%. Hinnatõusu mootoriks on ühest küljest uuselamute kerkiv hinnatase. Selle olulise komponendi ehk tööjõu jätkuv kallinemine muudavad nõutumaks juba elamiskõlbulikud remonditud korterid.

Suurem hinnatõus puudutab Lasnamäe kesklinnapoolset osa. Üürihinnad jätkuvate soodsate laenutingimuste juures ERI Kinnisvara hinnangul ei muutu. Üürihindade juures on pigem surve elamistingimuste parandamisele sama üürihinna juures, mis vähendab kinnisvarainvestorite tulu.

Lasnamäe
Korteri keskmine hind
Märkused
Katleri, Pirita-Kose ja Pirita linnaosa äärde jäävadalad, Läänemere tee, Vormsi, Kihnu, Muhu 1-toaline
270 000.-
Kõrgem tase, rohelus, Pirita-Kose lähedus, mõnelpool vaade merele, uusim piirkond
2-toaline
370 000.-
3-toaline
460 000.-
Kalevipoja tn, Paekaare tn., Laagna, Koorti tn, Loitsu, Vikerlase 1-toaline
260 000.-
Kesklinna (kanali) ja teeninduspunktide lähedal
2-toaline
360 000.-
3-toaline
440 000.-
Ümera, Sinimäe tn., Raadiku, Linnamäe, Kärberi 1-toaline
240 000.-
Vähenõutud, kaugel kesklinnast, rohelus puudub
2-toaline
350 000.-
3-toaline
420 000.-

Mida lähemal kesklinnale, seda kallim

Lasnamäe kui elupiirkonna kehv maine on tingitud vähesest rohelusest, samuti on seal liiga vähe kaubandus- ja teenindusasutusi.

Lasnamäe enam nõutavad piirkonnad on kesklinna-poolsemad tänavad: Katleri asum, Kalevipoja, Võru, Koorti, Majaka, Lasnamäe tänav ja Sikupilli asum.

Kesklinnale lähemate piirkondade eelis on parem infrastruktuur – poed ja teenindusasutused on ligemal ja kesklinna pääseb kiiremini. Halb on see, et sealsed paneelmajad on vanad ja kehva planeeringuga. Hinnatud on ka Pirita-Kose (Kihnu, Vormsi, Muhu tänav) piirkond. Selle plussid on ennekõike samuti kesklinna lähedus, uuemad elamud ja Katleri piirkonna puhul ka Pirita linnaosa haljastus ning osa elamute puhul merevaade.

Kesklinnast kaugemal asuvate piirkondade (Ümera, Raadiku, Sinimäe, Mahtra) vastu on huvi väiksem, sealsed korterid on sellevõrra odavamad. Uusi kortermaju Lasnamäel ei ole. Ainsa uue elamuna saab välja tuua Narva maanteele Lasnamäe nõlvale ehitatud Mäevärava maja, kus ruutmeetrihind algab 14 000 kroonist. Kõrgemate korruste korterite hinnad küünivad 20 000 kroonini ruutmeetri eest. Lasnamäel on palju üürikortereid, hinnatase sõltub korteri heakorrast ning möbleeritusest. Ühetoalise võib üürida 2000-3000 krooni eest, ligikaudu sama raha eest võib saada ka kahetoalise.

Artikkel on avaldatud 30.09.2003 väljaandes Eesti Päevaleht – http://www.epl.ee/artikkel_246474.html

Договор о представительстве ускоряет продажу недвижимости

Многие люди пытаются продать недвижимость, не заключая договор между продавцом и посредником. Договор о представительстве не заключают по незнанию – владельцы недвижимости не информированы о том, что такой договор помогает сэкономить деньги и время.

Договор о представительстве дает клиенту уверенность в том, что есть один определенный маклер, который занимается продажей его имущества и отвечает за защиту интересов клиента. Опытный и желательно аттестованный маклер, работающий в фирме, достойной доверия, принадлежащий к Эстонской палате маклеров по недвижимости, знает о документах, которые необходимы для продажи объекта, а также о ситуации на рынке недвижимости. Он также может объективно оценить продаваемый объект и назвать приблизительный срок, необходимый для продажи этого объекта. Кроме этого клиент сможет постоянно получать от маклера сведения о ходе продажи объекта, о числе заинтересованных покупателей, о мнениях, высказанных об объекте, и о предложенных ценах.

Большую часть работы маклер может выполнять в конторе, где он знакомит потенциальных покупателей с продаваемым объектом, показывает планы и фотографии а также высказывает свои комментарии по поводу продаваемого объекта. Таким образом клиент экономит свои силы и время, потому что познакомиться с объектом приходят только те покупатели, которых он действительно интересует.

Еще проще для клиента оставить ключи от продаваемого объекта фирме по продаже недвижимости. В этом случае маклер сможет показать объект, независимо от того, есть ли время у клиента. Такую услугу особенно целесообразно использовать тем продавцам недвижимости, которые уже не используют продаваемый объект для жилья или же редко там бывают. А также это удобно для тех клиентов, у которых нет свободного времени и возможностей в дневное время показывать объект. При этом крайне важен вопрос доверия к фирме по недвижимости и к маклеру.

В случае заключения договора о представительстве все необходимые расходы на рекламу объекта оплачивает фирма по продаже недвижимости, и консультации, связанные с продажей объекта, бесплатные. Используя услуги опытного маклера и знания фирмы по продаже недвижимости, можно через осмысленный процесс продажи получить за объект максимальную цену. В итоге это поможет в прямом смысле сэкономить деньги.

Опираясь на практику, можно с уверенностью сказать, что клиенту, заключившему договор, удается значительно быстрее удовлетворить свои желания, и процесс проходит без каких-либо недоразумений.

Единственная проблема, возникающая при заключении договора о представительстве, в том, что на рынке недвижимости Эстонии нет фирмы по продаже недвижимости, которая бы по окончании договора и в случае не состоявшейся продажи выкупила бы находившийся в продаже объект по договоренной цене.

Но есть возможность выкупить квартиру по цене ниже рыночной, хотя клиента это, как правило, не устраивает. Поэтому в случае, если продажа не удается, потери несут как фирма, которая потратила много средств на рекламу, потратила рабочее время, так и владелец непроданного объекта.

Заключение договора о представительстве – это важное направление, которое может стать преобладающим на рынке недвижимости в 2003 году. Эту направленность показал уже 2002 год, когда доля таких договоров значительно выросла, и причем именно по требованию клиентов, для которых собственное рабочее время гораздо дороже и важнее, чем занятия в неизвестной им области. Заключение договора о представительстве выгодно с разных сторон, и это помогает как клиенту, так и фирме избежать риска, и, в конечном итоге, сделка обходится дешевле, у клиента уходит меньше сил и времени, и он чувствует себя уверенно.

Kas soovid värsket kinnisvarainfot meilile?

Sisesta e-posti aadress ja ole kursis kinnisvaraturu liikumistega!

Kinnisvarakoolis järgmisena:

21.10.2021 Kinnisvara ostmine kohtutäiturilt