Transiidikeskuse terminali laiendust asub ehitama Lemminkäinen

4. septembril allkirjastasid Transiidikeskuse AS ja Lemminkäinen Eesti AS töövõtulepingu TK konteinerterminali laiendamiseks ning terminali juurde kuuluvate muude ehitiste ja rajatiste ehitamiseks.

Käesoleval kevadel omandas Transiidikeskuse AS hoonestusõiguse Muuga sadamas, mis võimaldab ettevõttel väljaarendada klassikalise asendiplaaniga konteinerterminal, mis suudab ära teenindada firma lähikümnendi kasvuplaanid.

“Sõlmitud töövõtulepingu raames ehitatakse välja uus terminaliala mahus ca 100 000 m2 koos sinna juurde kuuluvate tehnovõrkude ja rajatistega. Viimastel aastatel ettevõtte tehnoloogilisse arengusse tehtud investeeringud saavad jätku nüüd 6,5 miljoni eurose laiendusprojektiga, mis peaks valmima hiljemalt 2014. aasta juuliks,” kommenteeris allkirjastatud ehituslepingut Transiidikeskuse AS juhatuse esimees Erik Laidvee.

Terminali laiendamine võimaldab Transiidikeskusel kasvatada oma tootmisvõimsust.

“Ehitame terminali laienduse esimese etapi valmis ning asume seda opereerima. Sellega kasvab meie tootmisvõimsus esialgu 150 000 TEU võrra aastas. Võrdluseks – 2012. aastal käitles ettevõte kokku 224 721 TEU’d konteinerkaupu,” lisas Laidvee.

Lemminkäinen Eesti AS on asutatud 1991. aastal ja käesoleval ajal üks suuremaid infrastruktuuri ehitusega tegelevaid ettevõtteid Eestis.

Transiidikeskuse AS on Eesti spetsialiseeritud konteineri- ja üldkaubaterminalide operaator Muuga sadamas.

Võlanõustaja soovitus: võlgu jäänud inimesega korteriühistus tuleb kohe tegelema hakata

Eesti Korteriühistute Liidu tänavuse suveülikooli üks populaarsemaid loenguid oli OÜ Corrigo võlanõustaja Ene Mändla ülesastumine. Tema sõnul ei tohiks korteriühistu mingil juhul võla kuhjumist lihtsalt pealt vaadata, vaid võlglasega tuleks kohe tegelema hakata. Samas peab aga tema sõnul võla maksmise eest muretsema ennekõike võlgu jäänud inimene ise, kirjutab Eesti Korteriühistute Liidu ajakiri Elamu. “Vōlglased on endistelt ühistute üks suurimaid probleeme,” möönab ka Eesti Korteriühistute Liidu ōigusosakonna juhataja Urmas Mardi.

“Korteriühistu juhi töö pole võlglastelt raha manguda, vaid iga inimene peab ise hoolitsema selle eest, et arved õigel ajal makstud saaks,” on võlanõustaja Mändla kategooriline. “Tegelikult peaks võlgu jäänud pere ise korteriühistut teavitama, kui on tekkinud mingisuguseid probleeme. Kontakti sel teemal peab algatama korteriomanik, mitte ühistujuht,” leiab Mändla. “Samas, kui ühistujuht on huvitatud toimivast ühistust ning koostööst korteriomanikega, võiks ikkagi inimestega suhelda ja uurida, mis on juhtunud, kuid makseid ei laeku – äkki inimene pole teadlik mõnest võimalikust sotsiaaltoetusest?” selgitab Mändla.

Mändla soovitab võlglasega vestlust alustada nii, et paluda tal rääkida, mis mureks. “Siis saab juba koos lahendusi otsida – olemas on näiteks sotsiaalprogrammid, millest paljud hädasolijad lihtsalt ei teagi, ” räägib ta. “Mõnikord piisab sellest, et näidata inimesele teed lahenduse poole. Pisikesedki sammud innustavad võlglast juba edasi tegutsema – läheb kuskilt üks laen kinni, see innustab juba edasiseks. Töökoha kaotanud otsivad näiteks uue töö, “ selgitab Mändla.

Urmas Mardi soovitab samuti võlgnikel spetsialistidelt nõu küsida. “Kõige hullem ongi olukord, kus võlgnik hakkab ühistut lihsalt ignoreerima, kuni asjad päris kohtuni jõuavad. Mida väiksem on
võlakoorem, seda tõenäolisem ka selle seljatamine.”

Mardi juhib aga tähelepanu asjaolule, et ühistu majandamiskulude nõuded aeguvad kolme aasta pärast. “Ühistud peavad meeles pidama, et kui hakatakse võlgu sisse nõudma pärast kolme aastast perioodi võlgnevuse tekkimisest, siis ei saagi enam raha võlglaselt nõuda, sest kohustus on aegunud,” hoiatab Mardi.

Minibuum kinnisvaraturul saab läbi

August kinnisvaraturul oli juulikuust rahulikum, langes nii tehingute hulk kui ka Tallinna korterite keskmine hinnatase. Seni kestnud „minibuum“ hakkab vaikselt selja taha jääma ning jõuame stabiilsemasse turusituatsiooni, kus näeme vaheldumisi nii kergeid tõuse kui ka languseid.

Maa-ameti andmetel tehti augustis üle Eesti 3400 kinnisvara ostu-müügitehingut, mis on juulist 8,7% vähem, kuid mullusest augustist siiski 1,9% enam. Tallinnas toimus 904 müügitehingut, mis on juuliga sisuliselt samal tasemel, kuid 1,5% vähem kui aasta eest. Keskmiseks korteri ruutmeetri mediaanhinnaks kujunes 1146 eurot, mis on juuliga võrreldes 3% madalam, kuid aastatagusega võrreldes siiski 16,3% kõrgem tulemus.

Tehingutehulga langus näitab meile seda, et seni kestnud minibuum asendub kinnisvaraturu stabiilsusega. Küsimus pole vaid augustis, seda ennustavaid märke on olnud sel aastal palju enam – muutused tehingute struktuuris, kiire hinnakasv äärelinnas ja müügi- ning pakkumishindade aina suurenevad erinevused (enamasti just äärelinna nn teise ringi korterite puhul).

Stabiliseerumine ei tähenda turu seiskumist ja madalseisu, sest viimaste aastate kasv oli paljuski tingitud inimestest, kes paigutasid oma sääste kinnisvarasse, tehes oste puhtalt omafinantseeringuga. Nüüd on nad oma ostud teinud, odavat laenuraha buumi „toitmiseks“ pole ning seega jõuamegi laugemasse turufaasi, mille osalisteks on võrdselt nii esimese kodu ostjad, elamispinna vahetajad kui ka investorid.

Tallinna korterite keskmise mediaanhinna oodatav stabiliseerumine kajastub päris tugevalt just magalapiirkondades, kus hinnatõus on olnud kõige kiirem. Nimelt, kui kasvava üürituru valguses rääkisime saabuvast tunnetuslikust hinnapiirist, millest üle enam maksta ei taheta, siis nüüd on sama piir kätte jõudmas ka väiksemate „mägede“ korterite müügihindade puhul. Piirist üle hinnatud korterite müük on takerdunud ja ostjad otsivad soodsamaid pakkumisi. Olukorras, kus keskmine ruutmeetrihind kasvab keskmisest palgast oluliselt kiiremini, on see ka täiesti ootuspärane.

Liigseks pessimismiks pole aga siiski põhjust. Endiselt on nõutud kõik likviidsed, õige hinna- ja kvaliteedisuhtega ning uusarenduste korterid linnaosast/asumist sõltumata. Samuti astub väärikal sammul edasi eksklusiivsema kinnisvara müügiturg, millel on sõltumata üldisest majandusolukorrast oma ostjaskond pea alati olemas. Seega on stabiilne tehingute hulk tagatud.

Kinnisvaratehingute hinnadünaamika sõltub edaspidi rohkem aga sellest, millise hinnaklassi või piirkonna kortereid teistest enam mingil ajaperioodil ostetakse. Sestap näemegi vaheldumisi nii kergeid tõuse kui ka languseid.

Tarbijahinnaindeksi aastamuutust mõjutasid augustis enim eluasemekulutused

Tarbijahinnaindeksi muutus oli 2013. aasta augustis võrreldes juuliga 0,0% ning võrreldes eelmise aasta augustiga 2,9%, teatab Statistikaamet.

Kaubad olid 2012. aasta augustiga võrreldes 2,3% ja teenused 4,1% kallimad.

Kaupade ja teenuste administratiivselt reguleeritavad hinnad on eelmise aasta augustiga võrreldes jäänud samale tasemele ja mittereguleeritavad hinnad tõusnud 3,9%.

2012. aasta augustiga võrreldes mõjutasid tarbijahinnaindeksit enim eluasemekulutused ja toit, millest esimene andis kogutõusust ligi poole ja teine üle kolmandiku. Eluasemekulutuste mõjust omakorda 80% andis aastataguse ajaga võrreldes 28,4% kallimana kodudesse jõudnud elekter. Toidu mõjust andsid neljandiku 5% kallimad liha ja lihatooted, viiendiku 11,6% kallim köögivili ja kuuendiku 12% kallim puuvili. Mootorikütus oli 2013. aasta augustis 4,7% odavam kui aasta varem.

Tarbijahinnaindeksi aastamuutus jäi viimati alla 3% 2010. aasta augustis, mil see oli samuti 2,9%.

Juuliga võrreldes olid augustis tarbijahinnaindeksi peamisteks mõjutajateks köögivilja 16%-line hinnalangus, soojusenergia 2,9%-line hinnatõus, rõivaste soodusmüükide lõppemine ning lennukipiletite 15,8%-line kallinemine. Sibul oli 30% kallim kui juulis ja paprika 56% odavam.

Kaubagrupp August 2012 –
august 2013, %
Juuli 2013 –
august 2013, %
KOKKU 2,9 0,0
Toit ja mittealkohoolsed joogid 4,2 -1,4
Alkohoolsed joogid ja tubakas 5,4 -0,7
Riietus ja jalatsid 4,8 2,4
Eluase 8,2 1,3
Majapidamine 0,4 0,1
Tervishoid 7,1 -0,4
Transport -3,5 0,6
Side -11,5 -1,9
Vaba aeg 2,7 0,6
Haridus ja lasteasutused 2,8 0,2
Söömine väljaspool kodu, majutus 7,7 -0,6
Mitmesugused kaubad ja teenused 2,7 0,7

 

Brave Capital ostis Põhja-Tallinnas suure mereäärse kinnistu

Investeerimisfirma Brave Capitali juhitav Seaside Development ostis Põhja-Tallinnas Hundipea ja Paljassaare sadamate läheduses 4,8-hektarilise mereäärse kinnistu.

Brave Capitali juhatuse liikme Veljo Kuuse sõnul asub ostetud kinnistu Tallinna linna poolt koostatud Paljassaare sadamaala struktuurplaneeringu alas, kuhu kaugemas tulevikus tuleb kuni 120 000 ruutmeetrit uusi elu- ja ärihooneid. “Meie jaoks on tegemist pikaajalise investeeringuga ja tulevikus näeme oma krundil kaasaegset mereäärset elukeskkonda,” ütles Kuusk.

“Praegu on krundil 12 500 ruutmeetrit lao- ja tootmishooneid, mille me välja üürime. Asukoht on soodne, plaanime ise ka kergemaid logistikapindasid juurde ehitada,” ütles Kuusk.

Brave Capital on Eesti- ja väliskapitalil põhinev investeerimisfirma, mis tegeleb erinevate varade ja osaluste soetamise ning projektide finantseerimisega. Brave Capitali investeerimisportfell on täna üle 30 miljoni euro.


Eesti Kinnisvarafirmade Liidu seminar: Mis saab edasi?

ekfl+big-bank

MIS SAAB EDASI?

(olukord kinnisvaraturul)

3.oktoobril 2013.a.

Hea kinnisvaraturu osaline!

Eesti Kinnisvarafirmade Liit ja BIGBANK kutsuvad Sind 3. oktoobril Meriton Grand Conference & SPA Hotelli konverentsikeskuses toimuvale kinnisvarateemalisele seminarile „Mis saab edasi? (olukord kinnisvaraturul)“.

Seminari „Mis saab edasi?“ avab Eesti Kinnisvarafirmade Liidu tegevdirektor Tõnis Rüütel, päeva modereerivad EKFL’i juhatuse esimees Peep Sooman ja tegevdirektor Tõnis Rüütel ning esinevad Ain Kivisaar, Jako Laanemägi, Hardo Aasmäe, Raul Keba.

Hannes Kuhlbachi juhtimisel toimub diskussioonpaneel teemal „Mis saab ehitus hindades?“ ja Ardi Roosimaa juhtimisel diskussioonpaneel teemal „Trendid eluruumide ja ärikinnisvara sektorites“. Diskussioonpaneelides avaldavad mõtteid asjatundjad Tõnu Kull, Madis Mägi, Vallot Mangus, Indrek Hääl, Priit Uustulnd, Mart Saa ja Timo Aarmaa.

Huvilistel on võimalik end registreerida hiljemalt 1. oktoobriks või kuni kohti jätkub aadressil ekfl@ekfl.ee, telefonil 6 411 516.

Seminari kava ja täpsema info leiate SIIT

Kohtumiseni seminaril!
Eesti Kinnisvarafirmade Liit ja BIGBANK

ekfl+big-bank+2

Kinnisvarakool otsib MÜÜGIINIMEST

 

Kinnisvarakool OÜ - www.kinnisvarakool.ee

2003. aastal asutatud Kinnisvarakool OÜ on keskendunud kinnisvaraalasele baaskoolitusele maakleritele, hindajatele ja eraisikutele.

Kinnisvarakool OÜ otsib oma väiksesse, kuid tegusasse kollektiivi tublit ja hakkajat

MÜÜGIINIMEST

Töö valdkonnaks on Kinnisvarakooli koolituste telefonimüük.

Kandidaadilt eeldame:

  • vähemalt keskharidust,
  • oskus ennast distsiplineerida ja motiveerida,
  • tahet inimestega suhelda,
  • aktiivset müügitöö kogemust.
Meie pakume omalt poolt:

  • paindlikku tööaega,
  • võimalust töötada oma kodus,
  • tunni tasu ja motiveerivat tulemustasu,
  • võimalus osaleda Kinnisvarakooli koolitustel.
Kontakt ja lisateave:

Kinnisvarakool OÜ - www.kinnisvarakool.ee

Kinnisvarakool sel sügisel: Kinnisvaraturundus

Kinnisvarakool: KinnisvaraturundusKolmapäeval 02/10/2013 toimub Kinnisvarakoolis koolitus “Kinnisvaraturundus”, mida viib läbi kinnisvaraanalüütik Tõnu Toompark.

“Koolitus keskendub turunduskommunikatsioonile kinnisvaravaldkonnas. Võtame süsteemselt läbi erinevad kommunikatsioonikanalid ja arutame nende efektiivsuse üle,” avab koolituse sisu Tõnu Toompark.

Koolitus on eelkõige praktilise suunitlusega, mis aitavad kinnisvara müügiprotsessi hõlbustada. Süsteemne ja läbimõeldud reklaam ja kommunikatsioon aitavad oluliselt kulusid kokku hoida.

Koolitus “Kinnisvaraturundus” toimub kolmapäeval 02/10/2013.

Registreeru koolitusele, sest tark maakler teeb rohkem tehinguid!

Tule Kinnisvarakooli, sest tark maakler teeb rohkem tehinguid!

Lisateave ja registreerumine

Registreeru seminarile: +372 525 6655, kool@kinnisvarakool.ee või kodulehel.

Margot Toompark
Kinnisvarakool OÜ
Koolituste müük ja korraldus
+372 525 6655
kool@kinnisvarakool.ee
www.kinnisvarakool.ee

Kinnisvarakool OÜ

Tõnu Toompark
Kinnisvarakool OÜ
+372 525 9703
tonu@adaur.ee
www.kinnisvarakool.ee

Merko ehitatav Narva veepuhastusjaam sai nurgakivi

4. septembril nurgakivi saanud Narva veepuhastusjaam tagab 2015. aasta kevadest kvaliteetse joogivee 63 000 Narva elanikule. Lisaks uue veepuhastusjaama ehitamisele rekonstrueeritakse ja viiakse tänapäevaste nõuetega vastavusse Mustajõe veehaare. Ehitustöid teostab ASi Narva Vesi tellimusel Merko Ehitus Eesti koostöös Taani ettevõttega Krüger A/S .

„AS Narva Vesi ja Narva linn on ammu oodanud uue veepuhastusjaama rajamist. Töötav veepuhastusjaam on amortiseerunud ega taga narvalastele juba aastaid Euroopa normidele vastavat joogivett, mille tõttu vajadus uue veepuhastusjaama järele on suur. Oleme alates 2007. aastast teinud palju tööd ja näinud palju vaeva, et leida uue veepuhastusjaama projekteerimiseks ja rajamiseks kaasfinantseerimist Euroopa Liidu Ühtekuuluvusfondist ja Narva linna eelarvest. Meil on väga hea meel, et täna ollakse etapis, kus projekteerimine on lõpetatud ja ehitustööd alanud. Samuti on AS Narva Vesi rahul uue veepuhastusjaama projektlahendusega ning loodab, et uus veepuhastusjaam läbib kahe aasta pärast katsetused edukalt,“ sõnas ASi Narva Vesi juhatuse liige Aleksei Voronov.

„Narva veepuhastusjaam on Merko jaoks märgilise tähtsusega mitmes mõttes. Esiteks on see suurima võimsusega jaam, mida rajanud oleme, ja teiseks on tegemist Merko ühe suurima töövõtuga Narva piirkonnas. Põhjalik projekteerimise protsess on läbitud ja oleme asunud teostama jaama ehitustöid,“ ütles Merko Ehitus Eesti juhatuse esimees Tiit Roben.

„Ehitustehniliselt on tegemist väga keeruka objektiga. Toorvesi pumbatakse veepuhastusjaama ligi 26 kilomeetri kauguselt Mustajõelt ning vesi läbib isevoolselt kogu edasise puhastusprotsessi kuni puhta vee reservuaaridesse jõudmiseni. Hoones on vee isevoolsest liikumisest tulenevalt vajalik rajada palju erinevatel tasapindadel paiknevaid filtrite ja kanalite süsteeme , samuti seab isevoolselt voolav vesi tööde täpsusele täiendavad nõuded,“ ütles Merko Ehitus Eesti projektijuht Roland Vaikmäe.

Uus veepuhastusjaam kerkib aadressile Kulgu 1, Narva. Jaama jõudlus hakkab olema kuni 20 500 m3/d ning seal võetakse kasutusele tehnoloogia, mis võimaldab tagada narvalastele joogikõlbliku Eesti ja Euroopa standarditele vastava joogivee. Tehnoloogia valikule eelnesid pilootkatsetused, et leida just Narva jõest võetava toorvee töötlemiseks sobivaima tehnoloogia.

Vee kvaliteedi tõstmise eesmärgil rekonstrueeritakse ka Narva linnast 26 kilomeetrit lõuna poole jääva Mustajõe pumpla. Veepuhastusjaama ehituse valmimise tähtaeg on 2015. aasta 1. märts, mis hõlmab ka kahekuulist jaama katsetamise ja proovikäitamise perioodi.

2012. aasta aprillis ASi Merko Ehitus ja ASi Narva Vesi vahel sõlmitud lepingu kohaselt teostavad AS Merko Ehitus Eesti ja Taani ettevõte Krüger A/S Narva linna veepuhastusjaama projekteerimis- ja ehitustööd, puhastusjaama territooriumil torustike rekonstrueerimise ning Mustajõe pumpla rekonstrueerimise. Lepingu maksumus on 21,1 miljonit eurot, millele lisandub käibemaks.

Veepuhastusjaama rajamist rahastatakse 64,44% ulatuses riigile kuuluva SA Keskkonnainvesteeringute Keskus Euroopa Liidu Ühtekuuluvusfondi vahenditest, 25% ulatuses Narva linna eelarvest ning 10,56% ulatuses Narva Vesi omavahenditest.

Rikkaks üüriäris: Kas anda korterit üürile ettevõttena või eraisikuna?

Korter üürile - närvesööv hobi või rikkuse allikasKäsiraamatu “Korter üürile – närvesööv hobi või rikkuse allikas?” autor ja üürikoolituse lektor Tõnu Toompark annab nõu üüriäri teemadel.

Eraisikuna eluruumi üürileandmisel tuleb üüritulult tasuda tulumaks. Eraisik ei saa maksustamisele kuuluvast tulust maha arvata väljaüüritavale elamispinnale tehtud kulutusi, näiteks remondikulusid.

Eraisikust üürileandjatel soovitab maksuamet registreerida end füüsilisest isikust ettevõtjaks (FIE). Sellega jälle kaasneb regulaarne maksukohustus.

Ettevõttena korterit üürile andes tuleb maksud maksta alles seejärel, kui raha võetakse ettevõttest välja tarbimisse. Samuti pole ettevõtte puhul probleeme üüripinnaga seotud kulude tuludest mahaarvamise juures.

Tulumaksuküsimus tuleb mängu ka vara müümisel. Üürikorter ei ole inimese enda peamine eluase. Seetõttu tuleb üürikorteri müümisel tasuda tulumaks müügihinna ja soetusmaksumuse vahelt. Mingeid maksuerandeid ega -vabastusi üürikorteri müümisel ei ole.

Maksueelis on väga oluline, see paneb kindlasti soovitama üüriäri ajada läbi ettevõtte.

Loe rohkem praktilisi nõuandeid, kuidas eluruumide üüriäris edukas olla käsiraamatust “Korter üürile – närvesööv hobi või rikkuse allikas?“, mille autorid on kinnisvaraanalüütik Tõnu Toompark ja jurist Evi Hindpere.

Raid & KO: Korteri broneerimata jätmine võib soovitud korterist ilma jätta

Hiljuti kajastas meedia tõsist teemat, kus kinnisvaramüüjast tulenevatel põhjustel ärajäänud tehingu tõttu tekkis ostuhuvilisel broneerimistasu tagasi saamisega tõsiseid raskusi.

Selle juhtumi puhul pandi broneerimistasu maksnud, kuid korteriostu võimalusest ilma jäänud inimene broneerimistasu tagastamisega viivitamise läbi selgelt ebameeldivasse olukorda, mida igaüks sooviks vältida.

Siiski on tegemist erandliku juhtumiga, mille kajastamisel anti inimestele nõu broneeringutest üldse loobuda. Kuid kas see on alati mõistlik?

Broneeringust loobunud ostjad jäid korterist ilma

Soovitud kinnisvara broneerimist ei tasu kergekäeliselt kõrvale jätta. Nii tuli hiljuti müüki üsna mõistliku hinnaga korter Tallinnas, millele tekkis nädala jooksul kaks tõsist ostuhuvilist.

Ajendatuna meedias antud soovitusest ei nõustunud ostuhuvilised korteri broneerimislepingut sõlmima ning piirdusid vaid suulise lubadusega pangast laenu saamise korral korter ära osta. Selline umbmäärane lubadus aga ei rahuldanud müüjat ning ta palus maakleril jätkata korteri aktiivset müüki.

Peatselt tekkis korterile kolmas ostuhuviline, kes samuti soovis korteri ostuks pangast laenu võtta. Ta mõistis, et laenu taotlemise aja jooksul võib tekkida veel ostuhuvilisi ja ta võib korterist ilma jääda. Kehtib ju ikka reegel „kes ees – see mees“.

Läbirääkimised ostja ja müüja vahel kulgesid ladusalt ja kokkulepped said sõlmitud ning broneerimistasu makstud. Tänaseks on nende vahel ka notariaalne müügileping sõlmitud ja eelmised huvilised jäid korterist ilma.

See ongi põhjus, miks soovitame ostjal ostetav kinnisasi kuni müügilepingu sõlmimiseni broneerida.  See meede annab ostjale suurema kindluse, et soovitud kinnisasi on kuni müügilepingu ettevalmistuste tegemiseks vajaliku aja jooksul alles. Samas kiiresti muutuvas kinnisvaratu olukorras võib müügi peatamine olla seotud riskidega, et kinnisasja turuhind muutub või ostja loobub mingil põhjusel ostust. Seetõttu lepitakse reeglina kokku, et ostja maksab selle riski maandamise eesmärgil müüjale broneerimistasu.

Broneerimine sõltub turukonjunktuurist

Siiski vajadus broneerimislepingu sõlmimiseks sõltub turukonjunktuurist. Kindlasti tuleks broneerimislepingu sõlmimisele mõelda olukorras, kus pakkumisi on vähe ja ostjaid palju. Selline olukord on  täna Tallinna korteriturul. Broneerimisleping seob ostjat ja müüjat eelkõige moraalselt ja annab broneerimistasu maksnud ostjale eesõiguse ostuks.

Broneerimislepingu sõlmimiseks ei ole aga erilist põhjust olukorras, kus pakkumisi on palju ja turg on loid. Sellisel juhul on oht soovitud asjast ilma jääda üsna väike, mistõttu täiendavate riskide võtmine ei ole õigustatud.

Kellele ja millises ulatuses broneerimistasu maksta on läbirääkimiste küsimus. Kuna broneerimistasuga maandatakse müüja riske, sõltub summa eelkõige broneerimistähtajast. Mida pikemaks ajaks broneerida soovitakse, seda suuremat tasu tuleb ka maksta. Broneerimistasude summad algavad Tallinnas enamasti 1000 eurost ja küündivad kuni 5% müügihinnast.

Broneerimistasu makstakse kokkuleppel kas kinnisvara müüjale, hoiustatakse tehingut vahendavas kinnisvarabüroos või kantakse notari deposiitkontole. Raha notari deposiitkontole kandmine on ostja jaoks selgelt kõige turvalisem lahendus, kuid see nõuab ostjalt lisakulutusi.

Vältimaks meedias kajastatud juhtumi kordumist tuleks broneerimistasu hoiustada vaid usaldusväärses kinnisvarabüroos, kellel on vajadusel ka võimekus tasu tagastada.

Äärmuslikud nõuanded ei tööta

Kinnisvaratehingu puhul tuleks fookusesse seada eesmärk tehing rahulikult ja ilma konfliktideta lõpuni viia. Seda nii kinnisvara müüja, ostja, kui ka tehingut vahendava maakleri puhul.

Äärmuslikud nõuanded broneeringutest loobuda võivad ostja soovitud kaubast ilma jätta ja seeläbi tekitada palju tuska.

Suurenenud nõudluse ja piiratud pakkumiste korral on ostuprotsessiga seonduvate segaduste vältimiseks vajalik sõlmida selged ja kindlad kokkulepped.

Võidujanu kruvib hinda – enampakkumine kui tõhus müügitehnika

Kuidas talitada, kui müüdavale kinnisvaraobjektile, olgu selleks korter või maja, on korraga mitu ostuhuvilist? Müüja seisukohalt on sellisel puhul otstarbekas korraldada enampakkumine.

Kinnisvaraturg on aktiivne ning tõusuteel – seda nii tehingute arvu kui ka tehinguhindade osas. Räägitakse isegi sellest, et turul on taaskord näha mõningaid buumile iseloomulikke jooni. Usun, et buumist me tänasel turul siiski rääkida ei saa. Pigem oleme pärast masuaastaid, mil tehinguid tehti vähe ja hinnad olid kriisile iseloomulikul madalal tasemel, taaskord normaalselt toimival turul. Samamoodi nagu hinna allapoole tingimine on normaalse kauplemise loomulik osa, on seda ka ülestingimine enampakkumisel. Domus Kinnisvara kogemuse kohaselt on oskusliku ja läbimõeldud tegutsemise abil võimalik jõuda müüdava kinnisvaraobjektiga tehingusse kõrgema hinnaga, kui algselt välja reklaamitud pakkumishind.

Enampakkumine on tõhus müügitehnika tänu defitsiidi tundele. Peaaegu alateadvuslikult eeldatakse, et enampakkumisele pannakse objektid, mis on soodsa hinnaga ning et enampakkumisel on mitu pakkujat. Esimene eeldus meelitab pakkujaid ligi ning teine sunnib pakkuma üle esialgse küsitud hinna. Kogenud kinnisvaraspetsialist suudab tuginedes ostuhuviliste võitmise soovile ning kaotuse hirmule mõlemad eelnimetatud eeldused tõhusalt müüja huvides tööle rakendada.

Enampakkumise läbiviimise vorme on mitmeid. Neist kõige levinum on klassikaline ehk inglise oksjon. Selle põhimõte on lihtne – kõik oksjonil osalejad saavad teatud aja jooksul pakkuda üksteisest kõrgemat hinda ning kõrgeima hinna pakkuja on oksjoni võitnud. Klassikaline oksjon annab hea tulemuse juhul, kui müüdavale kinnisvaraobjektile on vähemalt kaks, kuid soovitavalt kolm või enam tõsist kosilast. Sellisel puhul võib eeldada, et suure huvi tõttu pakutakse üksteist korduvalt üle ning müügihind tõuseb märkimisväärselt.

Kui aga müüdavale objektile on küll korraga mitu huvilist, kuid on ette näha, et ei olda valmis märkimisväärseks ülepakkumiseks, siis võib klassikalisest oksjonist märksa parema lõpptulemuse anda nn pimepakkumine. Sarnaselt klassikalisele oskjonile antakse ka pimepakkumise puhul osalejatele konkreetne aeg, mille jooksul pakkumisi vastu võetakse. Erinevus peitub selles, et pimepakkumise puhul ei avaldata ühtegi pakkumist teistele oksjonil osalejatele. Oksjonil osalejad peavad kokkulepitud ajaks edastama müügikorraldajale oma pakkumise (näiteks e-posti teel) ning oksjoni võidab see, kelle pakkumine on tähtaja saabumisel kõige parem. Kuna ükski osaleja ei tea, kui kaugele konkurendid oma pakkumistega lähevad, siis piisab oskjoni õnnestumiseks ka sellest, kui 2-3 osalejast vaid üks on valmis müüdava objekti eest märkimisväärselt rohkem maksma. Avalikul oksjonil loobuksid konkurendid ehk pärat 1000 eurost hinnatõusu, kuid pimepakkumine võib anda kordades parema tulemuse.

Kuidas aga hinnata ostusoovijate huvi suurust ning valida kahe eelneva oksjoni vormi vahel? Selleks kahjuks ühest valemit ei ole. Abiks on kindlasti kogenud kinnisvaraspetsialist, kes oskab klientide sõnadest ja hoiakust välja lugeda rohkem, kui valdkonda mittetundev inimene.

Kui kahe eelneva enampakkumise käigus müüdava vara hind tõuseb, siis kolmanda, Eesti turul ehk vähem kasutatud nn hollandi oksjoni puhul vara hind oksjoni käigus hoopis langeb. Hollandi oksjoni korral alustatakse müüki kõrgema hinnaga ning hinda langetatakse, kuni keegi on valmis vara ära ostma. Hinna langemise samm ja sagedus lepitakse eelnevalt kokku ja tehakse kõigile teatavaks. Hinnale on võimalik seada ka alampiir. Enamasti langetatakse hinda kord päevas või mõningatel juhtudel lausa kord tunnis. Hollandi oksjon eeldab teistest enampakkumise tüüpidest veelgi põhjalikumat ettevalmistust ja seab suuremad nõudmised ka oksjoni korraldajale ning turundustegevusele – info oksjoni toimumise kohta peab jõudma võimalikult suure sihtgrupini. Sellise nn tagurpidi oksjoni üheks eeliseks on kindasti see, et õige objektivaliku ja oskusliku elluviimise tulemusena võib müügiprotsess olla väga lühike, tehinguni jõutakse kiiresti ning sellise hinnaga, mis rahuldab nii müüjat kui ka ostjat.

Kodu ostmine ja müümine on paljudele emotsionaalselt raske otsus ning igasugune enampakkumine võib potentsiaalsetes ostjates tekitada väga vastakaid tundeid. Oksjonil on alati kaotajaid, kes jäävad ihaldatud objektist ilma. Et oksjon kulgeks võimalikult valutult, on tähtis selle korrektne läbiviimine, mistõttu teeme tavaliselt lühikese juhendiga mängureeglid kõigile osalistele alati üheselt selgeks ning protsessi käigus reegleid ei muuda.

Eduka enampakkumise kolm kuldreeglit:

  1. Turunda laialt – ostuhuvi võib tulla sealt, kust seda oodata pole
  2. Presenteeri konkurentsi ja tekita sellega defitsiiti
  3. Kehtesta selged mängureeglid ning jää neile kindlaks

 

Artikli allikas on
Domus Kinnisvara blogi.
Domus Kinnisvara

YIT Ehituse uusarendustes kaasaegne koduautomaatika

Ehitusfirma YIT Ehitus pakub oma uues Ehitajate tee 68 kortermajas kodukulusid vähendavat koduautomaatikat. Näidiskorter on tutvumiseks avatud alates 8. septembrist, kui toimub kortermaja avamine.

YIT Ehituse arendusdirektor Argo Karuse selgitab, et koduautomaatika paigaldati näidisena näidiskorterisse kohe valmivas Ehitajate tee 68 kortermajas peamiselt kahel põhjusel- et pakkuda reaalset kulude kokkuhoidu ja mugavust koduomanikule. Tehnoloogia areneb kiiresti ja inimesed on suutlikud lihtsa koduautomaatika juhtimisega hakkama saama. Juhtimisprotsess ei erine kasutajale palju mõnest tänapäevaste nutiseadmete mängust, kuid „võitu“ saab pere reaalselt näha oma kommunaalkulude arvel.

Fibaro koduautomaatikat pakkuva ettevõtte InDome juhatuse liige Lauri Lotamõis: “Korteri ostjale oleme täna valinud koostöös YIT meeskonnaga sobivaima paketi arvestades konkreetset maja. Saab juhtida valgustust ja kütet ning ventilatsiooni. Süsteemi saab laiendada vastavalt soovidele ning nii saab korteriomanik ise mõjutada enda igakuiseid kommunaalkulusid, eelkõige elektriarvet ja küttekulu. Lisaks saab pidevalt jälgida kodus toimuvat: näiteks, kas tuled jäid põlema.”

Koduautomaatika kasutuselevõtt kogub Lotamõisa sõnul hoogu: “Täna on lahenduse hinnaklass vastuvõetavaks muutunud, samal ajal on saada täisfunktsionaalsusega süsteem. Enam ei ole mõistlik osta näiteks eraldi kütteautomaatikat katlasüsteemile, sest hooneautomaatika saab sama raha eest, kuid juures on väga palju lisavõimalusi. Juba toodetakse näiteks lambipirnegi, millel koduautomaatikaga ühildamine sisse ehitatud (Philips). Koduautomaatika võimalused ei ole piiratud, sellega saab juhtida televiisorit, kodukino, siduda süsteemiga erinevaid valvekeskuseid ja häiresüsteeme. Ja kogu “tarkus” on juba korteris sees, soovijal tuleb lihtsalt seadmeid juurde soetada ning läbi nende tõsta oma kodu turvalisust ja mugavust.“

Lauri Lotamõisa kinnitusel on Fibaro süsteemi ainulaadsus, et saab kõike sammhaaval teha ning need sammud ei eelda suurt alginvesteeringut. Lisaks on kogu süsteemi hilisem kontrollimine ja ka ümberseadistamine tehtud ääretult lihtsaks ja ei nõua erivahendeid või eriväljaõpet.

Tallinna majade müügipakkumiste hinnad kasvasid aastaga 5 protsenti

Portaali KV.EE andmetel pakutu augusti kuus Tallinnas müügiks 1283 maja. Majade müügipakkumiste arv on aastaga kasvanud 8% võrra.

Pakkumiste arv on kasvanud kõikides Tallinna linnaosades peale Haabersti Kesklinna ja Põhja-Tallinna.

Majade müügipakkumiste keskmine ruutmeetrihind on seejuures tõusnud. Keskmine pakkumishind portaalis KV.EE kasvas aastaga 5% võrra ja jõudis tasemele 1096 €/m².

Lähenev sügis lõpetab majade-maade turu aktiivsema perioodi ja see ei tõota, et majade turg lähiajal elavneks. Küll võib senise korterituru aktiivsuse ja kiire hinnatõusu taustal jõuab turu kese kevadeks ka majade ja maade turule.

Vaata lähemalt, mis toimub kinnisvaraturul portaalist KV.EE.

Majade müügipakkumiste arv ja selle muutus, tk Majade müügipakkumiste hind ja selle muutus, tk
08/2012 08/2013 Muutus, % 08/2012 08/2013 Muutus, %
Haabersti 208 187 -10% 1 074 1 166 9%
Kesklinn 119 112 -6% 979 884 -10%
Kristiine 109 109 0% 820 882 8%
Lasnamäe 62 83 34% 251 282 12%
Mustamäe 49 70 43% 238 240 1%
Nõmme 299 312 4% 1 242 1 322 6%
Pirita 243 270 11% 1 340 1 434 7%
P-Tallinn 63 54 -14% 824 522 -37%
Vanalinn 21 NA 3 125 NA
Tallinn 1 190 1 283 8% 1 044 1 096 5%
Narva 38 52 37% 379 249 -34%
Pärnu 359 303 -16% 795 807 2%
Tartu 360 333 -8% 708 793 12%
Eesti 5 513 5 612 2% 786 804 2%

Tallinna majade müügipakkumiste keskmise hinna muutus portaalis KV.EE

TTÜ kuuenda õppehoone avamisega lõpeb Tehnikaülikooli koondamine Mustamäe linnakusse

Homme, 5. septembril kell 11.00 avatakse TTÜ uusehitus, kuues korpus. Hoone avamisel saab näha läbi nelja korruse kõrguvat põlemisprotsesside katsehalli, triboloogia ja pulbermetallurgia laboreid, uut tüüpi päikesepaneele, autotehnika teaduslaboreid, disaini ja tootearenduse stuudioid, uuenenud tudengivormelit ja roboteid.

Tegemist on esimese osaga investeerimisprojektist, mille käigus renoveeritakse lisaks kuuendale korpusele ka viies korpus. Kogu projekti toetab Euroopa Regionaalarengu Fond ligi 13 miljoni euroga. Toetust vahendab ülikoolile sihtasutus Archimedes.

Uusehitus on ennekõike teaduse maja, kus töötavad TTÜ mehaanikateaduskonna ning keemia- ja materjalitehnoloogia teaduskonna teadlased, magistri- ja doktoriõppe üliõpilased. TTÜ mehaanikateaduskonna dekaan Tauno Otto toob välja paremad teadustöö tegemise võimalused ning aja kokkuhoiu: „Üliõpilastele lüheneb oluliselt liikumise aeg – vana õppehoone Koplis oli ligi 13 km kaugusel Mustamäe linnakust,“ rõhutab dekaan Otto.

Uues hoones on mehaanikateaduskonna soojustehnika instituut, materjalitehnika instituut ja masinaehituse instituut, samuti keemia- ja materjalitehnoloogia teaduskonna materjaliteaduse instituut. Ka on uutesse ruumidesse kolinud TTÜ Robotiklubi, Formula Student Team Tallinn ning Mehaanikateaduskonna Üliõpilasnõukogu.

Soojustehnika instituudis on läbi nelja korruse ulatuv katsehall ehk „soojuse katedraal“. Seal saab tänapäevasel tasemel läbi viia uuringuid katsestendidel (näiteks põlemisprotsesside uuringud ja ka soojusleviga seonduvaid), et vältida valearvestusi energeetiliste seadmete projekteerimisel ja ehitamisel.

Materjalitehnika instituudi tehnoloogilistes laborites on rajatud efektiivne, energiasäästlik ja täpselt juhitav ventilatsioonisüsteem. Suure soojuseraldusega tehnoloogiliste seadmete soojus juhitakse tsentraalsesse jahutussüsteemi, ruumid on varustatud tehnoloogiliste gaaside, erigaaside ja suruõhutorustikuga.

Masinaehituse instituudis saavad autotehnikud rakendada uues akustika laboris täismõõdus akustilist stendi, mis tänu ruumi väga headele akustilistele omadustele ei sega naabreid.

TTÜ keemia- ja materjalitehnoloogia teaduskonna rahvusvahelise magistriõppekava „Materjalid ja protsessid jätkusuutlikus energeetikas“ üliõpilased ja doktorandid osalevad uudsete päikesepaneelide materjalide väljatöötamisel just materjaliteaduse instituudi teaduslaborites ning teevad tihedalt koostööd soojustehnika instituudi teadlastega jätkusuutliku energeetika uurimisel lisaks teaduskonna traditsioonilisele uurimistööle põlevkivienergeetikast.

Avatavas hoones on kasulikku pinda ligi 13 000 ruutmeetrit, hoone maht on ligi 62 000 kuupmeetrit. Selle hoone valmimisega lõpeb kogu Tehnikaülikooli koondamine Mustamäe linnakusse.

Vana nn kuues õppehoone oli niivõrd amortiseerunud, et mõistlik oli ehitada päris uus hoone koos tairstuga eeskätt teadus tarbeks; erinevate investeerimisprojektidega on hangitud ka uut teadusaparatuuri. Vana õppehoone lammutati ning selle asemele ehitati uus ning kaasaegne teadushoone. Hoone arhitekt on Velle Kadalipp ning ehitajaks Skanska AS.

Valminud ehitis asub TTÜ linnakus, Ehitajate tee 5, Tallinn. Hoone avamine toimub soojustehnika instituudi katsehallis.

Kas soovid värsket kinnisvarainfot meilile?

Sisesta e-posti aadress ja ole kursis kinnisvaraturu liikumistega!

Kinnisvarakoolis järgmisena:

23.04.2024 Detailplaneeringute koostamine ja menetlemine