Menetlusse võeti eelnõu omandireformi aluste seaduse muutmiseks

18.09.2013
Sildid: , , , , , , , , , , , , , , , , , , , , , ,

Riigikogu juhatuse otsusega võeti menetlusse neli eelnõu.

Valitsuse 16. septembril algatatud Eesti Vabariigi omandireformi aluste seaduse ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõuga (480 SE) tunnistatakse kehtetuks seaduse sätted, mille alusel asutati tänaseks oma otstarbe ammendanud õigustatud subjektide ning tagastatava ja kompenseeritava vara register. Suletava registri ülesanded antakse üle rahandusministeeriumi pädevusse ja muudetakse Eesti Vabariigi omandireformi aluste seadust ning Vabariigi Valitsuse seadust eesmärgiga sätestada erinorm maavanema järelevalvemenetluse tähtajale. Üldnormist pikem menetlustähtaeg on hädavajalik arvestades omandireformi toimingute eripära. Seoses eelnimetatud muudatustega ja vara kompenseerimise protsessi vaibumisega muudetakse õigusvastaselt võõrandatud vara maksumuse määramise ja kompenseerimise seadust. Eelnõuga täiendatakse ka erastamisest laekuva raha kasutamise seadust rakendussättega, mis suurendab raha laekumise määra valitsuse omandireformi reservfondi. Juhtivkomisjoniks määrati majanduskomisjon.

Valitsuse 16. septembril algatatud tervishoiuteenuste korraldamise seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (481 SE) loob alused Eestis ravikindlustatud isikutele riigisiseselt kindlaks määratud ulatuses hüvitise saamiseks teistes Euroopa Liidu liikmesriikides tarbitud tervishoiuteenuste, väljastatud retseptiravimite ja meditsiiniseadme kaardi alusel müüdud meditsiiniseadmete eest, samuti võimalused hüvitise saamise ja tervishoiuteenuste osutamise piiramiseks. Lisaks laiendatakse tervishoiuteenuse osutamisel osalemise regulatsiooni apteegiteenuse osutamisele retseptiravimite väljastamisel ja meditsiiniseadmete müümisele meditsiiniseadme kaardi alusel. Direktiivi ülevõtmisega kaasnevatest muudatustest teavitamiseks luuakse piiriüleste tervishoiuteenuste riiklik kontaktpunkt. Eelnõu loob samuti aluse väljaspool ravijärjekorda osutatud tervishoiuteenuse hüvitise maksmiseks kuna sotsiaalminister võib haigekassa nõukogu ettepanekul kehtestada määrusega loetelu tervishoiuteenustest ja selliste tervishoiuteenuste kulu hüvitamise korra, mida kindlustatud isikule on osutanud Eestis tegutsev haigekassa lepingupartner väljaspool ravijärjekorda. Juhtivkomisjoniks määrati sotsiaalkomisjon.

Valitsuse 16. septembril algatatud raudteeseaduse, hädaolukorra seaduse ja riigilõivuseaduse muutmise seaduse eelnõu (482 SE) olulisemaks eesmärgiks on viia raudteeseaduse sõnastus vastavusse EL vastavate direktiividega. Nendega seoses täpsustatakse raudteeseaduse terminoloogiat. Ohutusjuhtimise süsteemi ohutustunnistuse ja tegutsemise ohutustunnistuse asemel antakse raudteeinfrastruktuuri ettevõtjatele ohutusluba, raudteeveo ettevõtjatele ohutustunnistus ja mitteavaliku raudtee puhul tegutsemise ohutustunnistused. Raudteeliiklusõnnetuste, raudteeintsidentide ja otsasõitude asemel võetakse kasutusele direktiivide terminoloogia: õnnetusjuhtumid, tõsised õnnetusjuhtumid ja vahejuhtumid. Samuti täpsustatakse Tehnilise Järelevalve Ameti ja Ohutusjuurdluse Keskuse ülesandeid ning õigusi järelevalvemenetluse raames. Selgitatakse ka Euroopa ja SRÜ riikide raudteeveeremi numbri kasutamist. Samuti muudetakse sätteid seoses Rail Balticu projekti arendamisega, kehtestades väiksem raudteekaitsevööndi laius. Juhtivkomisjoniks määrati majanduskomisjon.

Riigikogu liikmete Tõnis Kõivu, Liisa-Ly Pakosta, Peep Aru ja Siim Kabritsa 17. septembril algatatud veeseaduse ja jäätmeseaduse muutmise seaduse eelnõu (483 SE) eesmärk on saavutada kanalisatsiooniehitiste negatiivse keskkonnamõju ennekõike haisu vähendamine ja tagada puhtam elukeskkond. Eelnõu eesmärgiks on aidata kaasa sektori arengule, andes vee-ettevõtjatele selged ajaraamid tehnoloogia arendamiseks, et motiveerida vee-ettevõtjaid vähendama oma tegevuse tulemusel tekkivat keskkonnahäiringut ning uuendama kasutatavat tehnoloogiat. Ettepanekud tuginevad Riigikogu keskkonnakomisjoni raportile ja reoveesette töötlemise strateegiale. Juhtivkomisjoniks määrati keskkonnakomisjon.

Newsec: Property Outlook Autumn 2013

17.09.2013
Sildid:

newsecLae alla: Newsec: Property Outlook Autumn 2013.

KV.EE: Korterite üürihinnad kerkivad ostu-müügihindadest aeglasemalt

17.09.2013
Sildid: , , , , , , , , , , , , , , , , , , , , , , , , , ,

Tallinna korteriturg on käesoleva aasta jooksul olnud väga aktiivne, see on üha kerkinud. Käesoleva 2013. aasta kuu keskmine korteritehingute arv 624 ületab näiteks 2011. aasta tehingute arvu 27% võrra.

Suure korteritehingute arvuga on käsikäes käinud tehingute hinnatõus. Augustikuine Tallinna korteritehingute keskmine hind oli maa-ameti andmetel 1252 €/m², mis on aastatagusest 14% kõrgemal. Tegemist on jõulise ja sissetulekute kasvu oluliselt ületava korterite hinnatõusuga ja sellist hinnakasvu oleme näinud läbi kogu jooksva aasta.

On täiesti loogiline eeldada, et korterite üürihinnad käivad käsikäes korterite ostu-müügihindadega. Tallinna korterite üürihinnad hakkasid jõuliselt kerkima alates 2010. aasta lõpust, 2011. aasta algusest.

Käesoleva aasta augusti kuuks on korterite üüripakkumiste keskmise hinna aastane tõus portaali KV.EE andmetel olnud 11%, mis on enamvähem samas proportsioonis korterite ostu-müügihindade tõusuga. Korterite üürihindade tõus jääb korterihindade tõusule siiski pisut alla.

Üürikorterite tootlus ehk aastase üürihinna ja väljaüüritava vara turuväärtuse suhe käitub vägagi sesoonselt. Tootlus kerkib sügisese üürihulluse perioodil, mil kodu otsivad tudengid üürihinnad üles ajavad. Tootlus langeb talveperioodil, mil korterite ostu-müügihinnad jätkavad vaikset tõusu, kuid üürihinnad seisavad sel ajal paigal, et järgmisel suve lõpus taas kiirelt kerkida.

Nii langes portaali KV.EE üüripakkumiste hindu aluseks võttes üüritootlus 2012. aasta augusti 5,6% pealt kevadeks 5,1 protsendile. Tänavuseks juuliks ja augustiks kerkis üüritootlus taas 5,8 protsendi peale.

Vaadates ettepoole on lihtne prognoosida samasuguste arengute jätkumist. Sügisene üürnõudluse kasv on enam-vähem möödunud. See jätab üürihinnad paigale ootama järgmise suve lõppu.

Seejuures aga tasub tähelepanu pöörata ühele olulisele tegurile. Üüripakkumiste hulk ei taha kuidagi kasvada. Augusti kuus pakuti portaali KV.EE andmetel Tallinnas üürile 2032 korterit. See on ligilähedaselt sama palju, kui aasta või kaks tagasi, mil nägime üüriturul mitte tormilisi, vaid suisa orkaanimeenutavaid hinnahüppeid ja korterid üüriti välja päevade või lausa tundidega.

Vahepealsel ajal on üürisektorisse sisenenud suur hulk väikeinvestoritest üürileandjaid. Nii võime tõdeda, et kui suurema hulga üürikorterite puhul üürikuulutuste arv stabiilsena püsib, siis on üüriperioodid pikenenud. Seda kinnitavad ka üürimaaklerid, et sama korterit tuleb järjest harvemini üürile anda.

Üürisektor pakub tootlust, mis hetkelist turukonjunktuuri arvestades on üürileandja jaoks siiski pigem soodne. Muude investeeringute kõrgemate tootluste ja madalamate riskide kõrval ning musta üürituru ebaausa konkurentsi tõttu jääb üüriäri veel pikkadeks aastateks eelkõige eraisikute mängumaaks.

Vaata lähemalt, mis toimub kinnisvaraturul portaalist KV.EE.

Tallinna üürikorterite tootlus (vasak telg) ja üüripakkumiste arv (parem telg) portaali KV.EE andmetel

Kasumlik remont enne müüki

17.09.2013
Sildid: , , , , , , , , , , , , , , , , , , , , , , , , , , , ,

Pole saladus, et viimasel 2-3 aastal on üha enam hinda läinud renoveeritud korterid ja majad. Kiire elutempo juures pole inimestel aega või siis puuduvad vastavad teadmised-oskused ise renoveerimisega tegelemiseks. Seega oleks müüjatel targem enne müüki oma kinnisvara kriitilise pilguga üle vaadata.

1. Renoveerimine, rekonstrueerimine, parendamine

Asjaolude paremaks mõistmiseks tuleks endale selgeks teha paar olulist mõistet:

  • renoveerimine – renoveerimise all mõistetakse põhimõtteliselt millegi korda tegemist, näiteks hoone või korteri ruumide taastamist esialgsele kujule, samas ka uuendamist;
  • rekonstrueerimine – rekonstrueerimise all mõistetakse eelkõige ümberehitamist. Vastavalt ehitusseadusele on ehitise rekonstrueerimine selle piirdekonstruktsioonide (välisseinad) muutmine ning kande- ja jäigastavate (seinad, põrandad-laed) konstruktsioonide muutmine ja asendamine;
  • parendamine (mitte ajada segi terminiga parandamine) – millegi kvaliteedi paremaks muutmine, mingisuguse lisaväärtuse loomine. Näiteks korterile kliimaseadme lisamine.

Mida siis enne müüki teha? Vastus sõltub suuresti asjaolust, kas omanikul on aega ja tahtmist kõrgema müügisumma nimel natuke tööd teha ja raha investeerida. Blogipostituse lihtsuse mõttes lähtume just sellisest olukorrast.

2. Kuldne reegel

Enamustel juhtudest kehtib järgmine reegel: rahaliselt vaadatuna on kõige otstarbekam renoveerida, s.t võttes arvesse renoveerimiseks tehtud kulutused ja selle eest saadud turuväärtuse kasvu, on renoveerimine (võrreldes rekonstrueerimise ja parendamisega) kõige kuluefektiivsem tegevus.

Renoveerimisel tuleks keskenduda seintele, lagedele, põrandatele, ustele, akendele, seadmetele jmt. Kui neil ei esine tõsisemaid vigu, siis tehke need lihtsalt ilusti korda, s.t puhastage, värvige, pange uus tapeet, vahetage väiksemad kulunud osad jmt. Sellisel juhul oleks kuluartikliteks ainult puhastusvahendid, lapid, värv, tapeet ehk kulusid on võimalik hoida minimaalsetena. Kohe kindlasti aga ei tohiks renoveerimisega tahtlikult peita olulisi puudusi (näiteks niiskuskahjustused). Kui viimaseid eksisteerib, tuleb nende algne põhjus korda teha.

Kuldset reeglit toetab inimeste emotsionaalne käitumine – meile kõigile meeldivad visuaalselt korralikud ja puhtad asjad. See tekitab meis positiivse, meeldiva tunde ning kui ka muud parameetrid sobivad, oleme nõus selle asja saamiseks ka rohkem maksma.

3. Hõbereegel

Iga kasutatud kinnisvara puhul on ka teine oluline reegel: kulunud asja vahetamine uhiuue vastu ei tõsta kinnisvara hinda samaväärselt uue asja jaoks tehtud kulutustega. See kehtib eelkõige asjade suhtes, mida inimesed eeldavad, et need oleks kinnisvara ostes korras – näiteks katus, aknad, tehnosüsteemid jmt.

Hinna kujunemisel ei mängi turu seisukohast olulist rolli asjaolu, kas katus on vahetatud uue vastu 2 või 10 aastat tagasi (ja mis hinnaga) või et vahetult enne müüki pandi ette uued plastikaknad – omanik võib olla kindel, et eelmainitud tegevusteks kulutatud raha ei tõsta kinnisvara hinda samaväärselt, vaid oluliselt vähem (kui üldse). Heaks näiteks on vanade elektrijuhtmete vahetamine uute vastu – see ei mõjuta hinda absoluutselt. Samas on kulutused selleks küllaltki “krõbedad”. Seega tuleb enne suuremahuliste tööde teostamist rahaline kulu-tulu enda jaoks läbi mõelda – kui aga kinnisvara mingi osa lausa vajab välja vahetamist, tuleb seda ka teha.

4. Pronksreegel

Ka parendused ei tõsta kinnisvara hinda nende eest makstud summa võrra. Näiteks kui lisada korterile või majale kliimasüsteem hinnaga 5 000 EUR, ei suurene vara turuväärtus 5 000 EUR võrra, vaid oluliselt vähem. Või siis näiteks on Eestis olnud kombeks hirmkallite multifunktsionaalsete dušikabiinide (koos aurusauna ja jumal-teab-veel-millega) lisamine – võite olla 100 % kindlad et kulutatud rahast te suurt midagi tagasi ei saa.

5. Miks?

Miks rekonstrueerimine ja parendused ei tõsta turuhinda samaväärselt tehtud kulutustega? Peamine põhjus seisneb selles, et kinnisvara turuhinna määramisel vaadatakse viimast kui tervikut – turuhinda mõjutavad kümned tegurid, kaasa arvatud hetke üldine majanduslik olukord, turusituatsioon, asukoht, lähedus tõmbekeskustele, kinnisvara suurus/pind jne-jne. Selles nimekirjas kuuluks näiteks super-dušikabiin alles kuhugi lõpupoole ehk tegurite hulka, mis turuhinda oluliselt ei mõjuta.

6. Paar soovitust lisaks

Veel mõningad tähelepanekud enne müüki:

  • esmamulje on kõige olulisem, seega korteri puhul tehke korda välisuks ning sisekoridor. Kui tegemist on hoonestatud kinnistuga, tehke korda ka kinnistu ise (niitke, koristage praht jmt). Kui ostuhuviline tuleb kinnisvaraga tutvuma, peab talle kohe avanema n.ö “puhas ja korras” pilt;
  • kindlasti tehke korda köök ja vannituba! Neid kahte ruumi vaadatakse kõige kriitilisema pilguga, mistõttu mängivad viimased ka esmast rolli ostuotsuse kujunemisel;
  • kui otsustate seinu värvida, kasutage heledaid toone – need muudavad ruumi visuaalselt suuremaks ning samuti on uutel omanikel neid hiljem lihtsam oma maitse järgi üle värvida;
  • vahetult enne müüki laske kinnisvara mõnel sõbral-tuttaval üle vaadata ning küsige, kas nad oleks nõus seda ostma.

Artikli allikas: portaal Vahendustasuta.ee
Vahendustasuta.ee

Kinnisvaramaakler – ehitaja, jurist ja psühholoog ühes isikus

17.09.2013
Sildid: , , , , , , , , , , , , , , , , , , , , , , , , , , , , , , , , , , ,

Kinnisvara ost-müük ning üürimine on keeruline ja aeganõudev toiming, kus pakutavate objektide vahel valimine, info hankimine turusektoris valitseva hinnataseme kohta, nõutavate juriidiliste toimingute läbiviimine nõuab süvenemist ja pühendumist. Enamus meist puutub vähemalt korra elus ette kinnisvara puudutavate küsimustega – meil tuleb osta, üürida või siis müüa maja, korterit, suvilat või vajame äripinda, hindamisakti, konsultatsiooni.

Selleks, et kõik see eelpool loetud kulgeks sujuvalt ja meelepäraselt, tuleb olla paljude asjadega kursis ning osata olulisele tähelepanu pöörata. Kinnisvaraturgu tundmata võib väikenegi vale või ebakompetentne samm vähendada kinnisvara ostust või siis müügist saadavat tulu. Siinkohal on soovitav appi võtta kinnisvarafirma, kus peale tavapärase ostu-müügitehingute aidatakse usaldusväärselt lahendada kinnisvaraga seotud keerukate dokumentide ettevalmistamist ja maandada nendega seotud riske. Dokumentide vormistamine ja hirm võimalike pettuste ees on peamised faktorid, mis õigustavad kinnisvarafirmade professionaalse töö järgi nõudlust.

Kinnisvaramaakler omab kõige paremat ülevaadet turusituatsioonist, hindadest, detail- ja üldplaneeringutest, asukoha perspektiividest ja prognoosidest. Tänu oma kogemusele teab ta, millised on kinnisvara hinnad, kas need on tõusmas või langemas, millised on kiiremini arenevad piirkonnad, kuhu tasub soetada endale kodu või siis büroo, missugune on kaubanduskeskuste hinnatase ning vakantsus. Tänu sellele, et maaklerile on kinnisvara ostu-müügivahendus igapäevane töö, omab ta põhjalikke teadmisi kinnisvaraturul valitsevatest ohtudest ja probleemidest.

Kinnisvaramaakleri töö eeldab head suhtlemisoskust ning põhjalikku töösse süvenemist. Tänu oma igapäevasele praktikale oskab kinnisvaramaakler anda kõige adekvaatsema hinnangu müüdavale majale, korterile või siis äripinnale. Maaklerid osalevad pidevalt täiendkoolitustel ning peavad läbima oma tasemele vastavaid eksameid, seega on nad väga hästi kursis seadusandlusega ning seal toimunud muudatustega. Nad omavad põhjalikku teavet finantseerimistingimuste kohta, on kursis erinevate lepingutega, mis tagavad kõikide osapoolte kindluse ja turvalisuse ning tehingu korrektsuse. Tõsi see on, et tuleb ette maaklereid, kes ei täida oma kohustusi piisavalt hästi ja ei hiilga eelpool mainitud initsiatiivi ning teadmistega. Paljudel juhtudel võib selle probleemi taga olla kas siis kogemuse puudus, pealiskaudsus või ei ole maakleril endal huvi enesetäiendamise ja koolituste vastu ning paljudel vähenõudlikemal klientidel võib jääda mulje, et maakleritöös ei peitu midagi keerulist ning igaüks võib asutada kinnisvaraettevõtte.

Kuid sellesse töösse ei saa aga ka või suhtuda pealiskaudselt. Algajal kinnisvaramaakleril võivadki puududa vajalikud vahendid ja väljaõpe, kuid tugeva kinnisvarafirma ja tema töötajate taga on rohkem kui lihtsalt juriidiliselt vormistatud kinnisvarafirma. Hea kinnisvaramaakleri kõrval seisab tugev ettevõte kus on hästi välja töötatud maaklerite koolitussüsteemid, ettevõte pakub tugisüsteemi, kuhu on kaasatud nii juristid, turundusmeeskond, analüütikud jne, kes aitavad maakleril teenuse osutamise täiuseni viia. Plussiks võib nimetada ka seda, et kinnisvarafirmad ja -maaklerid teevad tihedat koostööd omavahel.

Kes ta siis on, see kardetud ja armastatud maakler? Kas spetsialist, kes pakub maaklerteenust või lihtsalt klienditeenindaja? Maaklerteenuse pakkuja – jah, loomulikult, kuid siiski ka klienditeenindaja. Hea kinnisvaramaakleri kui klienditeenindaja üheks peamiseks tunnuseks on usaldusväärsus, kompetentsus ning oskus luua sõbralik, turvaline õhkkond. Hoolivus ja osavõtlikkus – kõik need on omadused, mille järgi tunneme ära tõelise klienditeenindaja. Kinnisvaramaakleriga, kes tekitab kliendis tunde, et tema ootusi on ületatud jääb kliendile meelde ning kontakt jääb püsima ka pärast tehingu teostamist. Sellist maaklerit julgevad kliendid soovitada, tal on välja kujunenud oma kindel püsiklientuur, põhjalik andmebaas ostu- ja müügisoovidest, mis kõik soodustab tehingu toimumist. Ta tunneb kinnisvaraturgu, oskab ette näha selle muutusi ning julgeb prognoosida hindade kujunemisi.

Kinnisvaramaakler ei ole ainult kinnisvara vahendaja. Ta on psühholoog, ehitaja ja jurist ühes isikus. Kinnisvaramaakler suunab klienti nõuandliku klienditeenindajana, kes vajadusel keerab käised üles ja vahetab üürikorteri seinal veidi päevi näinud vana tapeedi viies kliendi kiire tehinguni. Kinnisvaramaakler on oma tegevuses paindlik, ta tuleb kliendile igati vastu – tehingu õnnestumise ning kliendi rahulolu nimel on maakler valmis lepinguid sõlmima kasvõi hilistel õhtutundidel, et üürnikud saaksid oma uude koju kolida. Ning hea tehingu eelduseks on hea kontakt maakleriga, kus toimib vastastikune usaldus.

Artikli allikas on
Uus Maa
 Uus Maa

Statistika: Ehitushinnaindeks kasvas aastaga 5,2 protsenti

17.09.2013
Sildid: , , , , , , , , , , , , , , , , , , , , , ,

Statistikaameti andmetel kasvas ehitushinnaindeks 2013 II kvartalis aastatagusega võrreldes kasvanud 5,2%.

Jätkuvalt teeb indeksi kasvu juures ilma tööjõukomponent, mis aastagausega võrreldes on lausa 15% kallimaks muutunud.

Erinevate hoonete tüüpide ehitushinnaindeksi kasvus suuri erinevusi ei ole. Nii Eramuindeks, korruselamuindeks, tööstushooneindeks, kui ametihooneideks on kõik kasvanud aastaga 4,7-5,7%, neist enim ehk 5,7% eramuindeks.

Ehitushinnaindeksi muutus võrreldes eelmise aasta sama perioodiga

Ehitushinnaindeksi muutus võrreldes eelmise aasta sama perioodiga

Remondi- ja rekonstruktsioonitööde hinnaindeks võrreldes eelmise aasta sama perioodiga

Remondi- ja rekonstruktsioonitööde hinnaindeks võrreldes eelmise aasta sama perioodiga

Tarbijahinnaindeks, ehitushinnaindeks, tööstustoodangu tootjahinnaindeks võrreldes eelmise aasta sama perioodiga

Tarbijahinnaindeks, ehitushinnaindeks, tööstustoodangu tootjahinnaindeks võrreldes eelmise aasta sama perioodiga

Kõigi graafikute vaatamiseks kliki siin: KINNISVARATURG GRAAFIKUTES!

Tõnu Toompark on Adaur Grupp OÜ ja Kinnisvarakool OÜ juhatuse liige ning Eesti Kinnisvarafirmade Liidu (EKFL) juhatuse liige.

Adaur Grupp OÜ

Kinnisvarakool

Eesti Kinnisvarafirmade Liit

Järgmisel esmaspäeval: Hindamise ABC 23/09/2013

17.09.2013
Sildid: , , , , , , , , , , , , , ,

Hindamise ABCJubajärgmisel esmaspäeval 23/09/2013 kell 9:00-16:15 toimub koolitus Hindamise ABC.

Koolitus annab head baasteadmised kinnisvara hindamise temaatikast. Juttu tuleb nii hindamise põhialustest, hindamise eesmärkidest, standarditest, hindamise protsessist, hindamismeetoditest ja paljust muust.

Koolitust viivad läbi Martin Kõiv ja Kristjan Gross, kes mõlemad on nii kutselised hindajad, kui ka Eesti Kinnisvara Hindajate Ühingu juhatuse liikmed.

“Hindamise ABC” toimub esmaspäeval 16/09/2013.

Registreeru koolitusele, sest tark maakler teeb rohkem tehinguid!

Tule Kinnisvarakooli, sest tark maakler teeb rohkem tehinguid!

Lisateave ja registreerumine

Registreeru koolitusele: +372 525 6655, kool@kinnisvarakool.ee või kodulehel.

Margot Toompark
Kinnisvarakool OÜ
Koolituste müük ja korraldus
+372 525 6655
kool@kinnisvarakool.ee
www.kinnisvarakool.ee

Kinnisvarakool OÜ

 Tõnu Toompark
Kinnisvarakool OÜ
+372 525 9703
tonu@adaur.ee
www.kinnisvarakool.ee

Sotsid: Pirita TOPi ala ei tohi kortermaju täis ehitada

16.09.2013
Sildid: , , , , , , , , , , , , ,

Täna arutatakse ringkonnakohtus Regati pst 1,3,5 krundi planeeringut. Tallinna linn on koostöös arendajatega andnud arendusele rohelise tee, kuid sellele on vastu nii kogukonnaseltsid kui ka linnavolikogu opositsioon.

Kõnealune arendus lubab rannaäärse ala täita korrusmajadega, sulgeda merevaate ja tuua Piritale ligi 1000 uut elanikku. Sotsiaaldemokraadid on järjekindlalt olnud TOPi planeeringu vastu, sest see ei sobi ümbrusesse, teravdab veelgi Pirita mahajäänud infrastruktuuri probleeme, lisades näiteks liiklusummikuid Pirita teele.

“Pirita purjespordikeskuse piirkonda tuleb arendada, kuid miljöötundlikult. Regati 1,3,5 arendus on ajale jalgu jäänud,” lausus Pirita halduskogu sotsiaaldemokraadist esimees Barbi Pilvre. “Protsess on kestnud üle kümne aasta ning vahepeal on linna arengus toimunud olulisi muudatusi, sealhulgas on esile kerkinud Rohelise Pealinna idee, mis väärtustab veel säilinud looduskeskkondi Tallinnas.”

Unikaalsele krundile peab sotsiaaldemokraatide veendumusel jääma puhkeala või kerkima mõni linnale vajalik unikaalobjekt, näiteks ooperiteater või kunstiülikooli hoone. Sotsiaaldemokraatide Tallinna piirkond on vastu TOPi ala täitmisele korterelamutega, mida võimaldab praegu linnavolikogu poolt heaks kiidetud planeering. Sellise massiivse elamuehituse jaoks puudub Pirital vajalik infrastruktuur: koolikohad, lasteaiakohad, transpordivõimalused.

Keskpank müüs Kuressaare kinnistu Arensburgi hotellile

16.09.2013
Sildid: , , , , , , , , , , , , , , , , , , , , , , , , , ,

Eesti PankEesti Pank müüs reedel keskpanga Kuressaares asuva kahe hoonega kinnistu 552 255 euroga Arensburg OÜ-le, kes opereerib keskpanga kinnistu lähedal Arensburgi hotelli.

„Kuressaare kinnistu kasutuse jätkamine ei sobinud kokku tõhusa organisatsiooni põhimõttega, kuna keskpank kasutas kinnistut üsna harva. Olen kindel, et uued omanikud võtavad Kuressaare kinnistu aktiivsemalt kasutusse ja loovad sellega Saaremaal töökohti juurde,“ ütles keskpanga president Ardo Hansson.

Hanssoni sõnul on plaan leida senisest parem lahendus ka Maardu mõisa majandamiseks. Keskpanga juhatuses toimuvateks aruteludeks vajalike analüüsidega juba tegeletakse, kuid konkreetsete lahenduste leidmine võtab veel aega.

Keskpanga juhatus kaalus sel aastal nii Kuressaare kinnistu müüki kui ka rendile andmist. Mais toimunud infopäeval ilmnenud ostuhuvi tõttu kuulutas keskpank välja müügikonkursi. Juunis algatatud kinnistu enampakkumise ainuke pakkuja oli Arensburg OÜ, enampakkumise alghind oli 500 000 eurot.

Kuressaare Lossi tänav 6 kinnistu suurus on 1089 ruutmeetrit, millest ehitusalust pinda on kokku 701 ruutmeetrit. Kinnistul asub kaks hoonet üldpinnaga 886,7 ruutmeetrit: peamaja üldpind on 611,8 ja hoovimaja oma 274,9 ruutmeetrit. Peamajast on 93,5 ruutmeetrit kasutusel tähtajatu üürilepingu alusel büroopinnana. Kinnistu sihtotstarve on ärimaa ning see asub muinsuskaitseala kaitsevööndis.

Taustinfo
Kuressaare kinnistu on Eesti Panga kunagise Kuressaare osakonna hoone. Eesti Pank tegutses selles hoones 1924. aastast, kuni pank nõukogude võimu poolt 1940. aastal natsionaliseeriti. Eesti Pangale tagastati arhitektuurimälestisena kaitse all olev ehitis 1998. aasta augustis ja seejärel lasi Eesti Pank hoone renoveerida, püüdes säilitada ja ennistada kõike ehitusajalooliselt väärtuslikku. Eesti Pank võttis hoone kasutusele 1999. aasta augustis.

Balti riikide kinnisvaramaailma aastasündmus toimub Riias

16.09.2013
Sildid: , , , , , , , , , , , , , , , , , , , , , , , , ,

26-28. septembril 2013. aastal toimub Riias V kinnisvaraturu rahvusvahelise föderatsiooni FIABCI liikmete Euroopa kongress: “Euroopa turgude uus arenguetapp – töö vigadega”. Esimest korda FIABCI 65-aastase ajaloo jooksul kogunevad kinnisvaraturgude professionaalid kogu maailmast ühte Balti riikidest.

“Suhtlemine kolleegidega sarnastel üritustel mõjub alati ärile positiivselt. Teiste kogemus võimaldab heita objektiivse pilgu omaenda tegevusele, eristada uusi prioriteete ja efektiivsemalt дri ehitada,” räägib FIABCI Baltic juhatuse liige Eestist Ardi Roosimaa.

Tema sõnul tunneme professionaalidega suhtlemise mõju eriti siis, kui nad töötavad meist erinevas keskkonnas. Igas Euroopa riigis, Ameerikas, Aasias on turu põhimõtted ühtsed, kuid lähenemisviisid konkreetsete projektide ja tehingute teostamiseks erinevad.

“Riia kongressile saabuvad parimad parimatest ja arvan, et on kasulik kuulata nende arusaamist kinnisvaraärist. Lisaks sellele on hinnaline isiklik suhtlemine. Selleks, et alustada tõsise projektiga, ei piisa telefonikõnest või kirjavahetusest, oluline on potentsiaalset partnerit näha. Aga osalus sellisel kongressil on kхige kiirem ligipääs vajalikele inimestele,” teeb Ardi Roosimaa kokkuvхtte.

FIABCI kongressist saab Balti riikide jaoks ebatavaline sündmus, kuna siia saabub esimest korda üle 200 suure kinnisvaraturu töökogemusega professionaali 35 riigist: juhtivate maakler-, hindamis-, investeerimis- ja arendusfirmade presidendid, aktsionärid ja omanikud, rahvusvaheliste ja riiklike professionaalsete liitude juhid, riigiasutuste esindajad.

International Real Estate Federation FIABCI – rahvusvaheline kinnisvaraturul osalejate föderatsioon – on ülemaailmne ühendus, mis on asutatud 1948. aastal ja seob kinnisvara valdkonna professionaale praktiliselt kõigilt kontinentidelt. FIABCI allüksused töötavad üheaegselt rohkem kui 60 maailma riigis, ühendades üle 120 riikliku erineva profiiliga spetsialistide professionaalse liidu, mis tegutsevad kinnisvaraturul ja esindavad miljonite professionaalide – kinnisvaramaaklerite, arendajate, juhtide, hindajate, juristide, finantsistide, kindlustusandjate, arhitektide ja muude kinnisvaraga seotud erialade spetsialistide huvisid. FIABCI peamiseks ülesandeks on kinnisvaraturul osalejate aitamine erinevate riikide siseriikliku ja rahvusvahelise äri organiseerimisel ning nende pakutavate teenuste kvaliteedi ja konkurentsivõime suurendamisel. FIABCI peakorter asub Pariisis. 2011. aastal lõid Läti, Leedu ja Eesti professionaalsed organisatsioonid Balti allüksuse FIABCI Baltic.

Ülemiste Keskus sõlmis 2. järgu ehitamise lepingu Fund Ehitusega

16.09.2013
Sildid: , , , , , , , , , , , , , , , , , , , , , , , , , , , , , , ,

Ülemiste Keskus sõlmis Fund Ehitusega ehituslepingu, mis hõlmab endas Ülemiste Keskuse laiendust, kolmekorruselise parkimismaja rajamist ja kogu praeguse sisedisaini ümberkujundamist. Ülemiste Keskuse uue järgu investeeringu kogumaksumuseks kujuneb ligi 40 miljonit eurot.

“Kutsusime Ülemiste Keskuse ehitushankes osalema 4 väga tugevat ettevõtet, kelle hulgast valisime endale kõige sobivama pakkumise,” ütles Ülemiste Keskuse tegevdirektor Guido Pärnits. “Esimesed ehitustegevused on keskuses juba alanud ja seetõttu rõhutame veelkord, et keskust laiendustööde ajaks jääb avatuks,” lisas Pärnits.

Teine ehitusjärk hõlmab endas 32 000-ruutmeetrise uue osa, uue peasissepääsu ja kolmekorruselise parkimismaja rajamist. Samuti saab kogu senine, olemasolev keskus uue, kaasaegse ilme. Peale Ülemiste Keskuse teise järgu valmimist 2014. aasta oktoobris saab seal olema 92 000 ruutmeetrit üldpinda, ligikaudu 60 000 ruutmeetrit renditavat pinda, 210 kauplust ja restorani. Praegu olemasolevate pindade kaasajastamine algab 2014. aasta algusest.

“Tunnustame Ülemiste Keskust, et nad teevad praegusel ajal nii suure investeeringu, mis elavdab kindlasti ka Eesti majandust,” ütles Fund Ehituse juhatuse liige Eiki Rump. “Tegemist on meie ettevõtte ajaloos ühe suurima projektiga, mille taga on suur meeskond, kelle hulka on meil hea meel kuuluda,” lisas Rump.

Ülemiste Keskuse laienemistööd järgnevad suve keskel 84,5 miljoni euro suuruse finantseerimislepingu sõlmimisele SEB Pangaga.

Ülemiste Keskuse teise etapi on kavandanud Norra arhitekt Einar Aakeroy (AMB Arkitekter AS). Eestist osalevad projekteerimistöödes EA Reng AS, sisekujunduses sisearhitektuuribüroo Joonprojekt OÜ ja ehitusjärelevalves AE Projekti Insener OÜ.

Ülemiste Keskus (avatud 2004. a.) on perekeskus, mis pakub oma kaupu ja teenuseid enam kui 150 erinevale kauplusele ja teeninduskohale. Ülemiste Keskuse omanik ja arendaja on Linstow AS (Norra), mis haldab ja arendab ärikinnisvara Baltimaades (sh 6 kaubanduskeskust Lätis), Norras, Portugalis, Rootsis ja Venemaal. Eestis kuuluvad Linstow’le lisaks Ülemiste Keskusele Radisson Blu Hotell Olümpia ja Park Inn Central Tallinn. Linstow kuulub investeerimisfirmale Awilhelmsen AS-ile.

Nordecon Betoon ehitab Väätsa Agrole lähipiirkonna suurima piimafarmikompleksi

16.09.2013
Sildid: , , , , , , , , , , , , , , , , , , , , , ,

Nordeconi kontserni kuuluv ettevõte Nordecon Betoon OÜ ja Väätsa Agro AS sõlmisid lepingu Euroopa Liidu suurima piimafarmikompleksi ehitamiseks Lõõlasse, kus uutes lautades hakkab kokku olema 3330 lüpsilehma. Sõlmitud leping hõlmab esimeses etapis 2200 lüpsilehmale mõeldud lautade ehitamist, mille käibemaksuta maksumuseks on ligikaudu 9 miljonit eurot. Laudakompleksi ehitust finantseerib SEB Pank.

„Lõõla farmikompleksi ehitusleping annab tunnistust põllumajandusega seotud hoonete ehituse vallas pikaaegselt tegutsenud Nordecon Betooni oskustest ja pädevusest. Meile on see suurim leping, mille me Eestis seni põllumajandushoonete ehitamise valdkonnas oleme sõlmitud. Esile toomist väärib samuti asjaolu, et lautade projekteerimine usaldati samuti Nordecon Betoonile,“ lausus Nordecon Betoon OÜ juhataja Mait Rõõmusaar. Mait Rõõmusaare sõnul kinnitab senine kogemus muu hulgas, et projekteerimis- ja ehitusteenuse tellimine ühelt ettevõttelt aitab kokku hoida nii aega kui raha ning lihtsamaks kujuneb ka kogu projekti juhtimine.

„Hea meel on teha taas koostööd Eesti ühe suurima toorpiima tootja Trigon Dairy Farming kontserniga, kuhu ka Väätsa Agro kuulub,“ sõnas Mait Rõõmusaar. „Kogemustega partnerite puhul sujuvad asjad tavaliselt vastavalt kokkulepetele ning säärase spetsiifilise suurobjekti puhul tuleb teadlikum ja paindlikum asjade korraldus osapooltele kindlasti kasuks.“

Järvamaal Väätsa vallas asuva Lõõla piimafarmikompleksi ehitustööde käigus ehitatakse uus lüpsikoda koos olmehoonega, uued lüpsikarjalaudad (esimeses etapis 2200 lehmale), silohoidlad, laguunid, puistesöödahoidlad, teed ja platsid ning rekonstrueeritakse olemasolevaid laudahooneid noorloomade hoidmiseks. Esimese etapi ehitustööd algavad septembris 2013 ning lõppevad plaani kohaselt augustis 2014.

Lõõla piimafarmikompleksi ehitamist finantseerib SEB Pank, kes on olnud mitmete suurlautade finantseerija viimastel aastatel.

Nordecon Betoon on valdavalt betoonkonstruktsioonide projekteerimisele, ehitusele ja peatöövõtule spetsialiseerunud Eesti ettevõte, mis kuulub Nordeconi kontserni. Nordecon Betoon annab tööd ligikaudu 160 inimesele.

Nordecon AS (www.nordecon.com) on 1989. aastal asutatud Eesti juhtivaid ehitusettevõtteid. Alates 2006. aasta maist on Nordecon noteeritud NASDAQ OMX Tallinna börsil. Kontserni kuulub lisaks emaettevõttele üle 10 tütarettevõtte. Kontserni konsolideeritud auditeerimata müügitulu oli 2012. majandusaastal ligi 160 miljonit eurot. Kontsern annab tööd ligikaudu 765 inimesele.

Ajaloorubriik: Estonia teatrimaja põnev sünnilugu

16.09.2013
Sildid: , , , , , , , , , , , , , , , , , , , , , , , , , , , ,

20. sajandil kasutas Estonia selts ja teatritrupp oma tööks toonase Väike-Tartu maantee ääres asunud ühekorruselist hoonet. Hiljem asus seal Tallinna töölisteater. Eesti kultuuriloos oluline maja hävis 1944. aasta märtsipommitamises. Täna tähistab selle kunagist asukohta mälestusmärk keset Rävala puiesteed.

Väike-Tartu maantee maja jäi estoonlastele selgelt kitsaks. Juba 1904. aastal eraldas linnavalitsus Estonia seltsile tasuta krundi tulevase Saksa teatri ja turuplatsi kõrvale. Kuberneri poolt alla kirjutatud otsuses oli tingimuseks lisatud teatrimaja valmimine kümne aasta jooksul. Esialgu paistis aega jätkuvat ning raha hoone rajamiseks hakati koguma tulu- ja piduõhtute korraldamisega.

Need ei andnud aga soovitud tulemusi. Raha hankimise teiseks allikaks olid 25-rublased osatähed, mida asuti agaralt realiseerima üle kogu maa ning isegi Peterburis. Suurimateks osanikeks said Estonia selts ise 525 ja Krediitpank 182 osatähega, kuid osanike seas oli ka palju eraisikutest eestlasi. Rahva annetuste abil said Estonia müürid kerkida enam kui 100 000 rubla eest, ent maja lõplik maksumus oli üle 800 000 rubla. Ligi 7/8 sellest moodustas niisiis tohutu võlg, mis aga praktiliselt kustus Eesti Vabariigi loomisel ja tsaarivalituse kukutamisel.

9. märtsil 1908 toimus Estonia seltsi erakorraline peakoosolek, kus komisjoni esimees J. Umblia andis ülevaate, millised peaks olema ehitatava teatrihoone ruumid ja mahutavus. Otsustati korraldada võistlus ideekavandi saamiseks. Suurimaks mureks oli rahaküsimus ja võistlustingimused seati üles vastavalt sellele. Kindlad veendumused kujunesid ka stiili osas: „Terve hoone tuleks Soome stiilis ja ei peaks mitte ülitoredust taga ajama, et maja hind selle läbi mitte liiga kõrgele ei tõuseks.“

Ehitusmaterjalina sooviti näha odavuse mõttes kohalikku paasi. Koosolekul põhjustas tõsiseid lahkhelisid äriruumide kavandamine hoone turupoolsele küljele. Nii mõnigi sai seesuguse ketserliku idee peale väga vihaseks – äri rüvetavat kunstitemplit. Nende ehitamist dikteeris aga tungiv vajadus saada hoone korrashoiuks sissetulekuid.

Pärast pikka kaalumist langes kahe aukoha võitnud projekti vahel valik Soome arhitektide Armas Lindgreni ja Wivi Lönni universaalse kunstikeele kasuks. Soomlaste projektis tõstab fassaadi rütm esile sümmeetria ja klassikalise traditsiooni väärtusi, pidulikkust lisavad poolsambad. Pilk jääb peatuma kõrgetel tiheda ruudustikuga akendel ning lavakarpi rõhutavatel katustel, mille jaoks on arhitekt inspiratsiooni ammutanud ilmselt hiina pagoodidelt.

Kogenud käega visandatud siseruumides on otstarve nutikalt seotud avaruse ja suurejoonelisusega. Neis valitsevat klassitsismi rangust tasakaalustas osalt juugendi voolav joon, osalt rahvuslikest eeskujudest inspireeritud plastiline dekoor. Estonia sisekujundus oli õrn ja delikaatne. Lisaks saalide suurejoonelisele kujundusele olid peensusteni läbi mõeldud ka vestibüülid, jalutusruumid, kasiino ja restoran. Kuigi arhitekte kammitses range kokkuhoiunõue, juhinduti ehitusel ometi ennekõike kvaliteedist ja lahenduse ilust.

Estonia nurgakivi oli plaanid pidulikult panna 1910. aasta üldlaulupeo rongkäigu raames. Tsaarivõimud keelasid selle aga liigse rahvuslikkuse pärast ära. Eestlaste teatrimaja ehitus läks aga sellele vaatamata suure hooga käima. Muide, vundamendiaugust pärit pinnasega täideti vana veskitiik tänase Kalevi spordihalli juures. Kui 1911. aasta 15. novembris jõuti sarikapeoni, heiskas keegi Estonia katusele sinis-must-valge lipu.

Linnajao pristav sai lohakuse eest seitse päeva aresti. 1913. aasta suve lõpuks oli juugendklassitsistlik Estonia lõpuks valmis. Tallinn oli saanud suurima teatrimaja, kolm aastat varem kõrvalkinnistul avatud sakslaste teater kahvatus selle kõrval. 1939. aastal sai Saksa teatri enda käsutusse Eesti draamateater.

Estonia uue hoone avaakord anti vana kalendri järgi laupäeva, 24. augusti keskpäeval kontserdisaalis, kus toimus jumalateenistus kreeka-katoliku usukombe järgi. Õhtul järgnes sellele W. Shakespeare’i „Hamleti“ etendus teatri- ja pidusöök kontserdisaalis. Suurejoonelise avamise programmis oli veel C. R. Jakobsoni „Artur ja Anna“, J. Haydn’i oratoorium „Aastaajad“, Humperdinck’i ooper „Hänsel ja Gretel“ („Hans ja Greete“) ning eesti ja rahvusvaheliste helitööde sümfooniakontsert.

Kolm päeva väldanud pidustused lõpetas suur hommikutundideni kestnud ball kontserdisaalis. Teatri- ja kontserdimaja avamise puhul kinkis skulptor August Weizenberg oma kaks kauneimat marmorkuju — “Koidu” ja “Hämariku” –, mis hakkasid ehtima Punast saali. Juba aasta pärast käis esimene maailmasõda ning Estonia võeti kasutusele sõjaväehospidalina, majas hakkas tegutsema apteek ning kontserdisaali seati sisse õigeusu kirik. Kuna teatrisaali siiski ei okupeeritud, jätkasid näitlejad etendustega omal kulul.

Selline oli 100. juubelini jõudnud Estonia sünnilugu.

Estonia
Fotol Estonia vahetult pärast avamist. Paremal Uue turu putkad.

Artikli autor: Jaak Juske
Allikas: http://jaakjuske.blogspot.com/

Uus Maa turuülevaade 08-2013

15.09.2013
Sildid: , , , , , , , , , , , , , , , , , , , , , , , , , , , , , , , , , , , , , , , , , , , , , , ,

Eesti

Augustis oli Eesti kinnisvaraturg rahulikum, jäädes aastalõikes oma tulemusega pigem keskmisele tasemele. Oleme jõudmas turusituatsiooni, kus näeme vaheldumisi nii kergeid tõuse kui ka langusi. Kindlasti aga ei oota meid ees turu seiskumine või suur kukkumine, sest endiselt leiavad ostja kõik likviidsed ja kvaliteetsed elamispinnad. Nii uusarendused kui järelturukinnisvara.

Maa-ameti statistikast selgub, et täpsustatud andmetel toimus 3436 kinnisvara ostu-müügitehingut, mis on juulist 7,7% vähem. Möödunud aasta sama ajaga võrreldes tõusis tehingute hulk siiski 2,9%.

Allikas: Maa-amet

Tehingute kogukäive oli 167,11 miljonit eurot. Juuliga võrreldes langes antud maht 18,5%, kuid aastaga tõusis 12,9%.

Tallinn

Sarnaselt kogu Eestiga oli ka Tallinn augustis stabiilsem ning tehingute hulk jäi sisuliselt samale tasemele. Maa-ameti andmetel toimus 903 ostu-müügitehingut (augustis 905, möödunud aasta augustis 918). Rahaline kogumaht oli 74,18 miljonit eurot (juulis 105,72 ja 2012. aasta augustis 63,59 miljonit eurot).

Allikas: Maa-amet

Kortereid müüdi augustis 636 (juulis 650) ning keskmiseks ruutmeetri mediaanhinnaks kujunes 1147 eurot, mis on juulist 2,9% madalam, kuid aastatagusest ajast 16,4% enam.

Linnaosade kaupa olid keskmised mediaanhinnad ja nende liikumised järgnevad:

  • Haabersti 1185 €/m2 (muutus võrreldes juuliga +11,7% ja aastaga +25,3%).
  • Kadriorg 1932 €/m2 (muutus võrreldes juuliga +5,2% ja aastaga +16,9%).
  • Kalamaja 1577 €/m2 (muutus võrreldes juuliga +8,8% ja aastaga +29,1%).
  • Kesklinn 1741 €/m2 (muutus võrreldes juuliga +7,3% ja aastaga +16,5%).
  • Kristiine 1143 €/m2 (muutus võrreldes juuliga -6,8% ja aastaga +17,6%).
  • Lasnamäe 1012 €/m2 (muutus võrreldes juuliga -0,3% ja aastaga 23,1%).
  • Mustamäe 1060 €/m2 (muutus võrreldes juuliga -0,5% ja aastaga +18,8%).
  • Nõmme 1121 €/m2 (muutus võrreldes juuliga -11,9% ja aastaga +7,3%).
  • Pirita 1380 €/m2 (muutus võrreldes juuliga -3% ja aastaga +1,3%).
  • Põhja-Tallinn 1109 €/m2 (muutus võrreldes juuliga -0,7% ja aastaga +11%).
  • Vanalinn 3196 €/m2 (muutus võrreldes juuliga -1,7% ja aastaga +37,7%).

Allikas: Maa-amet

Allikas: Maa-amet

Üüriturg jõudis suvelõpu hooajale iseloomulikult aktiivsuse tippu, mis kergitas ka hindu. Kui võrrelda käesoleva aasta augusti üürihindu möödunud aasta sama ajaga, on enim märgata just magalarajoonide korterite suuremat hinnatõusu. Näiteks on heas seisus 1-toalise Mustamäe üürikorteri hind kerkinud aastaga keskmiselt 15,8%. Kesklinnas on hinnatõus jäänud tagasihoidlikumaks ning kohati pole muutusi toimunudki.

Eramuid-suvilaid müüdi augustis 31 ja elamukrunte 4. Kui kruntide poolest oli tulemus aasta madalaim, siis eramute osas saavutati aasta keskmine tase.

Allikas: Maa-amet

Tartu

August oli Tartus käesoleva aasta üks aktiivsemaid kuid, toimus 214 kinnisvara ostu-müügitehingut. Juulis oli sama näitaja 216 ja möödunud aasta augustis 201.

Allikas: Maa-amet

Kortereid müüdi 175, mis on käesoleva aasta parim tulemus, mis saavutati aga paljuski sellega, et sõlmiti suurem hulk varem broneeritud uute korterite ostu-müügilepingud. Keskmiseks ruutmeetri mediaanhinnaks kujunes 978 €/m2, mis juuliga võrreldes on 8,4% madalam, kuid aastatagusest augustist 8,7% kõrgem tulemus.

Allikas: Maa-amet

Ka eramuturg oli aasta lõikes keskmisest aktiivsem. Augustis müüdi 19 eramut-suvilat ja kolm hoonestamata elamukrunti.

Ida-Virumaa

Ida-Virumaal oli august äärmiselt aktiivne, toimus 367 kinnisvara ostu-müügitehingut. Niisamuti on august olnud aktiivne ka varasematel aastatel ning selle põhjus on inimeste ostukäitumises – Ida-Virumaal on suve lõpud ja sügis olnud alati väga kiired. Juuliga võrreldes kerkis tehingute hulk 11,9% ja aastaga 1,4%.

Allikas: Maa-amet

Korteritehingute hulgad kasvasid ka enamikes suuremates linnades, Narvas aga toimus langus. Maakonnale omaselt on korterite keskmine ruutmeetri mediaanhind väga hüplik, visuaalselt meenutades tugevat merelainetust.

Allikas: Maa-amet

Narva on kõige stabiilsem – kuuga kerkis mediaanhind 1,5% 405-le eurole. Jõhvis toimus kuuga aga 30 protsendiline langus, keskmiseks korteri ruutmeetri mediaanhinnaks kujunes 175 eurot. Kohtla-Järve korteriturul toimus aga 16,7% langus ning ruutmeetri keskmine mediaanhind oli augustis 65 eurot.

Allikas: Maa-amet

Pärnu

Pärnu kinnisvaraturg liigub üsna tavapärases rütmis, kuid august oli käesoleva aasta lõikes siiski oluliselt aktiivsem kuu. Maa-ameti andmeil toimus 96 ostu-müügitehingut, juulis oli vastav näitaja 87 ja möödunud aasta augustis 88.

Allikas: Maa-amet

Kortereid müüdi 64 (juulis 59). Keskmiseks ruutmeetri mediaanhinnaks kujunes 812 eurot, mis on juulist 3,9% ja 2012. aasta augustist 16,5% enam.

Allikas: Maa-amet

Eramuturg oli keskmisest vaiksem, müüdi 5 maja.

Viljandi

Viljandi kinnisvaraturg jätkas stabiilselt. Maa-ameti andmeil toimus 32 ostu-müügitehingut. Juulis oli vastav näitaja 31 ja möödunud aasta augustis 22.

Allikas: Maa-amet

Kortereid müüdi 22 (juulis 24), mille keskmiseks ruutmeetri mediaanhinnaks kujunes 469 eurot. Kuuga langes antud näitaja 5,1%, kuid aastaga tõusis 7,6%.

Allikas: Maa-amet

Eramuid müüdi 7, mis on aasta keskmine tulemus.

Rakvere

Ka Rakvere kinnisvaraturg jätkas rahulikus tempos. Augustis toimus 24 ostu-müügitehingut, nii oli ka juulis ja möödunud aasta augustis.

Allikas: Maa-amet

Kortereid müüdi 16 (juulis 21) ning keskmiseks ruutmeetri mediaanhinnaks kujunes 354 eurot. Kuuga langes see näitaja 23,5% ja aastaga 22,9%. Augusti tulemus oli suurema hulga odavama hinnaga müüdud korterite tõttu siiski erandlik ning järgmisel kuul näeme tõenäoliselt taas suuremat tõusu.

Müüdi 4 eramut, mis on aasta keskmine tulemus.

Allikas: Maa-amet

Kuressaare

Maa-ameti andmetel toimus Kuressaares augustikuus 14 kinnisvara ostu-müügitehingut, mis on aasta lõikes keskmisest madalam tulemus. Juulis oli vastav number 17 ja möödunud aasta augustis 34 (toimus plokktehing).

Allikas: Maa-amet

Kortereid müüdi 10 (juulis 6) ja keskmiseks ruutmeetri mediaanhinnaks kujunes 627 eurot. Kuuga tõusis keskmine hind 50,4%, mis on põhjustatud erandlikult madalast juuli keskmisest hinnast. Aastaga langes ruutmeetri mediaanhind keskmiselt 2,2%.

Ka eramuturg oli kahe majamüügiga augustis pigem vaiksem.

Allikas: Maa-amet

Haapsalu

Haapsalus oli augusti kinnisvaraturg aasta lõikes keskmisest aktiivsem. Maa-ameti andmetel sõlmiti 24 kinnisvara ostu-müügilepingut, mis on nii juulist kui ka möödunud aasta augustist seitsme tehingu võrra enam.

Allikas: Maa-amet

Kortereid müüdi 17 (juulis 12), mille keskmiseks ruutmeetri mediaanhinnaks kujunes 475 eurot. Kuuga kerkis antud hind 13,9% ja aastaga 24,3%.

Allikas: Maa-amet

Maade- ja majadeturg oli käesoleva aasta aktiivseim. Kui tavaliselt müüakse 1 eramu ja/või kuni 2 elamukrunti või üldse midagi, siis augustis müüdi nii 2 maja kui ka kaks elamukrunti.

Artikli allikas on
Uus Maa
 Uus Maa

Seminaril arutatakse Tartu endise tööstuspiirkonna tulevikuarendusi

13.09.2013
Sildid: , , , , , , , ,

Täna toimub Tartus projekti Wood Footprint raames seminar, kus arhitektid, linnaplaneerijad ja kohalikud elanikud otsivad sobivaid lahendusi Tarmeko endise tööstusterritooriumi arendamisele Sõbra tänava lõpus.

Lisaks ruumilise mahu määramisele tuleb lahendada tööstusala planeerimise teisedki sõlmküsimused: kasutusfunktsioonid ja nende osakaal, haljastuse ja parkimise suhe, avaliku ruumi osakaal ja juurdepääsetavus. “Arvestades piirkonna erilist asukohta – ala piirneb ühelt poolt looduskauni Emajõega ja teiselt poolt Tartu ühe suurema magistraaltänava Turu tänavaga – on planeerijatel, arhitektidel ja tulevastel kasutajatel ees keeruline aga huvitav ülesanne,” ütles inseneriteenistuse juhataja Mati Raamat.

Seminaril osalevad Maailma Arhitektuuri Sõprade Selts, Planeerijate Ühing, Karlova Selts, Tarmeko esindajad ning linnaplaneerimise ja maakorralduse osakonna töötajad.

1 2 3 … 1,163 1,164 1,165 … 1,438 1,439 1,440
Kas soovid värsket kinnisvarainfot meilile?

Sisesta e-posti aadress ja ole kursis kinnisvaraturu liikumistega!

Kinnisvarakoolis järgmisena:

25.04.2024 Üürikoolitus