Tiskre A-energiaklassi elamurajoon saab nurgakivi

21.08.2013
Sildid: , , , , , , , , , , , , , , , , , , ,

Homme, 22. augustil kell 16.00 toimub Tallinnas Tiskrevälja 49 ehitatavale A-energiaklassi elamurajooni Lucca Kodu nurgakivi panek. Sel sügisel valmivad majad panevad aluse uuele tasemel eramajade kvaliteedis ja energiakasutuses.

Kristjan-Thor Vähi ja Marek Pärteli poolt arendatav elamurajoon täidab tühja koha turul, kus on selge puudus uutest ja kvaliteetsetest eramajadest. A-energiaklassi elamud on varustatud kaasaegsete tehniliste lahendustega nagu õhk-vesi küttesüsteemid, päikesepaneelide ja passiivmaja ventilatsioonisüsteemidega.

Esimese etapina ehitatavast 8 elamust on juba enne nurgakivi paigaldamist leidnud omaniku 5 maja. Tulevased koduomanikud hindavad terviklikku ja läbimõeldud elukeskkonda, kus on mindud nii projekteerimisel, ehitamisel ja viimistlusel mitu sammu edasi tavapärastest standarditest.

Rajatavad kahekorruselised majad on 170-200 ruutmeetri suurused ja nende juurde kuuluvad 600-1200 ruutmeetrised krundid. Majade hind jääb vahemikku 270 000-310 000 eurot.

Tavapärasele majade müügile lisaks pakub LVM Kinnisvara ka uudset koduvahetust võimalust Lucca Kodu elamutele, kus korteriomanikud saavad oma vana kodu uue A-klassi maja vastu vahetada.

Lucca elamurajooni arendajaks on Lucca Kodu OÜ, ehitajaks Rekrum Eesti OÜ. Lucca Kodu on projekteerinud Martin Aunini ja Pia Tasa. Elamute sisekujunduse autoriks on sisearhitekt Aet Piel. Müügiga tegeleb LVM Kinnisvara.

KredExi käendusega väljastatud eluasemelaenude maht kasvas 23,5%

21.08.2013
Sildid: , , , , , , , , , , , , , , , , , , , , , , ,

Pangad väljastasid selle aasta esimese kuue kuuga ligi 700 KredExi käendusega eluasemelaenu kogusummas 35 mln eurot. Kui eluasemelaenuturg on võrreldes eelmise aasta sama perioodiga kasvanud 21%, siis KredExi käendusega väljastatud laenude maht on kasvanud 23,5%. Keskmiselt on iga kümnes eluasemelaen väljastatud KredExi käendusega (11,6%).

Kvartali lõpus oli KredExi eluasemelaenu käenduste portfelli maht 28,2 mln eurot. KredExi eluasemelaenu käendust on kasutanud kuue kuu jooksul 400 noort peret 2,92 mln euro ulatuses, üks sundüürnik ning 349 noort spetsialisti 2,2 mln euro ulatuses.

Keskmine KredExi käendusega väljastatud laenusumma on kasvanud 51 000 euroni (2012. a. 49 000 eurot). Eluasemelaenu käendust on kasutatud kõige rohkem kodu soetamiseks ja renoveerimiseks Tallinnas (49,2%), Harjumaal (13,5%) ja Tartus (10,3%). Kõige vähem on eluasemelaenu käendust kasutatud Põlvamaal, Jõgevamaal (mõlemad 0,3%), Läänemaal ja Võrumaal (mõlemad 0,6%).

Eluasemelaenu käendust kasutati põhiliselt korteri (81%) või elamu ostuks (15%), ülejäänud osas oli tegemist eluaseme renoveerimise või ehitamisega.

Alates 2000. aastast, mil KredEx väljastab eluasemelaenu käendusi, on KredExi abil parandanud oma elutingimusi 23 900 leibkonda, kellest 15 145 on noored pered, 8685 noored spetsialistid ning 70 tagastatud majades elavad üürnikud.

Eluasemelaenu käendus on mõeldud inimestele, kes võtavad laenu uue eluaseme ostmiseks või olemasoleva renoveerimiseks ning soovivad vähendada oma esmase sissemakse kohustust. Eluasemelaenu käendust saavad kasutada noored pered, noored spetsialistid, tagastatud eluruumides elavad üürnikud, Kaitseväe ja Kaitseliidu veteranid.

Raid & Ko: Kas korteri müügieelne remont tasub end ära?

21.08.2013
Sildid: , , , , , , , , , , , , , , , , , , ,

Korteriomanikud esitavad sageli kinnisvaramaaklerile küsimuse: “Kas korteri müügieelne remont tasub end ära?”

Tihti põhjendatakse keskpärases seisukorras korteri müüki arvamusega: “Kuna ostja soovib oma maitse järgi remonti teha, siis miks peaksin mina enne müüki remondiga tegelema?”

Viimaste aastatel on renoveeritud korterite turuhind kasvanud korterite keskmisest hinnatõusust kiiremini ja targalt valitud renoveerimistööd enne müüki õigustavad elamispinna kõrgemat müügihinda.

Endale uut kodu otsivad ostjad eelistavad värskema välimusega kortereid mitmel põhjusel.

Väga oluliseks põhjuseks on värskelt renoveeritud korterite defitsiit. Kui kinnisvaraportaalides pakkumistega tutvuda, siis selgub, et ülekaalus on remonti vajavad korterid. Samuti on paremas korras korterite müügiajad lühemad.

Teine oluline põhjus on positiivsed emotsioonid korteriga tutvumisel. Samuti tunduvad korteri väiksemadki iluvead ostjatele sageli suurema ja kulukama probleemina kui nende puuduste likvideerimine tegelikkuses kujuneb.

Kindlasti tuleb pöörata tähelepanu korteri seisukorrale enne müügi alustamist. Kui kodu ei ole viimaste aastate jooksul renoveeritud on vaja olla eriti tähelepanelik.

Koduomanikule on oma kodu tihti kõige kallim vara ja seetõttu võib tal olla keeruline kodu seisukorda objektiivselt hinnata.

Kui mõned kohad seintel on silmnähtavalt kulunud, on kindlasti abi kulunud kohtade värskendamisest. Näiteks sageli piisab ainult uuest tapeedist või seina värvimisest, et kodust ostuhuvilistele palju parem mulje jääks.

Kindlasti tuleb müügieelseid töid valides vaadata kodu kui tervikut, et teha otsus õigete parenduste kasuks.

Keskmises seisukorras elamispinna müügieelne remont tasub end enamasti ära. Korteri parendamisele tehtud kulutused saavad kompenseeritud kõrgemast müügihinnast saadud tuluga.

Samuti ei pea müüjad tingimata kulutama enda aega mõtlemisele, mida oleks vaja korteri juures parendada. Siin saavad müüjad abi kogemustega kinnisvaramaaklerilt, kes aitab sõltuvalt konkreetsest korterist või majast anda nõu, mida oleks enne müügi alustamist vaja korrastada, et seda ostjatele kõige paremal viisil esitleda.

Silver Ader
Raid & Ko Kinnisvara- ja Õigusbüroo

EKFL ei toeta kodulaenu intresside tulumaksusoodustuse vähendamist

21.08.2013
Sildid: , , , , , , , , , , , , , , , , , , , , , , , , ,

Eesti Kinnisvarafirmade Liit (EKFL)Eesti Kinnisvarafirmade Liit (EKFL) ei toeta Rahandusministeeriumi plaani vähendada eluasemelaenuintresside maksustatavast tulust mahaarvamise soodustust.

Eesti Kinnisvarafirmade Liit (EKFL) ei saa toetada Rahandusministeeriumi valitsemisala arengukavasse aastani 2017 kavandatavat plaani vähendada veelgi eluasemelaenuintresside maksustatavast tulust mahaarvamise soodustust.

EKFL-i tegevdirektor Tõnis Rüütel ütleb, et seda on juba küllalt kärbitud. 2006.a. seadusemuudatusega välistati isiku maksustatavast tulust eluasemelaenult arvestatud intressi mahaarvamise võimalus elamute, korterite remondiks-renoveerimiseks võetud eluasemelaenude puhul. Samas on kehtestatud ka mahaarvamise „lagi“, mille kohaselt koos koolituskulude, kingituste, annetustega kokku võib isiku tulust maha arvata kuni 1920 eurot, kuid mitte rohkem kui 50% maksumaksja maksustamisperioodi tulust.

Samuti ei ole alates 2005 kehtiva muudatusega soositud näiteks laste aitamine – residendist füüsilisel isikul on õigus tulust maha arvata ainult endale eluasemeks elamu või korteri soetamiseks võetud laenu või liisingu intressid.

Rüütel väidab, et paraku on amortiseerunud eluasemete arv ikka liiga suur. Juba need käigud olid riigi poolt väärad, sest paljudel juhtudel oli just tulumaksutagastuse osa määravaks vajalikus mahus eluasemelaenu taotlemisel. Osalt ka seeläbi on majad räämas ja tänavad „uinunud kaunitare“ täis.

Eelöeldu tõsidust kinnitab Rüüteli sõnul statistika, mille kohaselt 2012. aasta jooksul ekpluatatsiooni lubatud elukondlikke ehitusi on kõigest 0,3% kogu eluruumide pinnast. Seda on oluliselt vähem, et kasvõi säilitada olemasolevat mahtu, amortisatsiooni see ära ei kata. Kui lugeda elamu elueaks näit. 90 aastat, siis isegi praeguse taseme säilitamiseks peaks ehitama, renoveerima ca kolm korda rohkem!

Riigi tähelepanu ja kodanikku soosiv suhtumine eluasemepoliitikas on tähtis ennekõike ajaloolise paratamatuse tõttu – 97% Eesti elamufondist on eraomanduses.

Uute, maksumaksjale täiendavaid finantskoormisi tekitavate õigusaktide puhul tuleb silmas pidada ka õiguskindluse printsiipi – keskmiseks eluasemelaenu perioodiks on 23-25 aastat.

Tõnis Rüütel: EKFL on seisukohal, et sel juhul peab riik tulema välja muu efektiivse meetmega. Samas mingit vähem kulukat meedet oleks keeruline ette kujutada kui eluasemelaenult tasutud intresside maharvamine isiku maksustatavast tulust. Ühel hetkel on teema ikkagi riigi „kukil“ ja odavamaid lahendusi kuhjuva probleemi lahendamiseks ei paista.

Pressiteade: Kinnisvarakool pakub uusi kinnisvarakoolitusi

21.08.2013
Sildid: , , , , , , , , , , , , , , , , , , , , , , , , , , , ,

Kinnisvarakool: uued koolitusedKinnisvarakool OÜ toob sel sügisel turule mitmed uued koolitused. Aitame kinnisvaravaldkonnas tegutsejatel süveneda sügavamalt nii planeerimise, kui ehitus- ja kasutuslubade temaatikasse. Nüüd on Kinnisvarakooli menüüs juba 19 erinevat kinnisvarakoolitust.

Uhiuutest koolitustest toimub sel sügisel esmakordselt koolitus „Planeerimismenetlus“, mis annab põhjaliku ja praktilise ülevaate detailplaneeringute menetlemisest ja sellega seonduvast problemaatikast.

Planeerimismenetluse koolituse jätkuna toimub koolitus „Ehitus- ja kasutusload“, mis annab praktilised nõuanded ehitusprotsessi juriidilistest keerdkäikudest kuni kasutusloa saamiseni.

„Töötasime uued koolitused välja, sest selle valdkonna vastu on olnud kasvav huvi,“ rääkis Kinnisvarakool OÜ juhatuse liige Tõnu Toompark. „Korterituru aktiivsus on kandumas elamumaa turule ja see kasvatab planeeringute ja ehitamisega seonduvate inimeste ringi veelgi.“

Verivärskete koolituste kõrval jätkab Kinnisvarakool regulaarselt Eesti kõige põhjalikuma elamispindade turuülevaate esitluste korraldamisega seminari Kinnisvaraturg ja turuanalüüs raames. Samuti on suurt populaarsust kogunud koolitused Kinnisvara ABC ja Üürikoolitus.

Kinnisvarakool OÜ missioon on tõsta kinnisvaraturuosaliste professionaalsust. Kinnisvarakool pakub Eesti kõige laiemat 19 erinevat kinnisvarakoolitust – alates kinnisvaravaldkonda sissejuhatavast Kinnisvara ABCst kuni Eesti kõige põhjalikuma elamispindade turuülevaate esitluseni.

Registreeru seminarile, sest tark maakler teeb rohkem tehinguid!

Tule Kinnisvarakooli, sest tark maakler teeb rohkem tehinguid!

Lisateave ja registreerumine

Registreeru seminarile: +372 525 6655, kool@kinnisvarakool.ee või kodulehel.

Margot Toompark
Kinnisvarakool OÜ
Koolituste müük ja korraldus
+372 525 6655
kool@kinnisvarakool.ee
www.kinnisvarakool.ee

Kinnisvarakool OÜ

 Tõnu Toompark
Kinnisvarakool OÜ
+372 525 9703
tonu@adaur.ee
www.kinnisvarakool.ee

Tööstustoodangu tootjahinnaindeks juulis langes

21.08.2013
Sildid: , , , , , , , , , , , ,

Tööstustoodangu tootjahinnaindeksi muutus oli 2013. aasta juulis võrreldes juuniga -2,2% ja võrreldes eelmise aasta juuliga 3,5%, teatab Statistikaamet.

Tootjahinnaindeksit mõjutas juulis võrreldes eelmise kuuga keskmisest enam hindade langus elektrienergia, gaasi, auru ja konditsioneeritud õhuga varustamises, samuti hindade tõus mäetööstuses ning puittoodete tootmises.

2012. aasta juuliga võrreldes mõjutas indeksit keskmisest enam hinnatõus elektrienergia, gaasi, auru ja konditsioneeritud õhuga varustamises ning toiduainete tootmises, puittoodete tootmises ja puidutöötlemises, samuti hinnalangus kütteõlide tootmises.

Tööstustoodangu tootjahinnaindeksi muutus tegevusala järgi, juuli 2013
Tegevusala EMTAK 2008 järgi Juuni 2013–
juuli 2013, %		 Juuli 2012 –
juuli 2013, %
KOKKU -2,2 3,5
Töötlev tööstus 0,0 1,4
Mäetööstus 2,0 15,4
Elektrienergia, gaasi, auru ja konditsioneeritud õhuga varustamine -19,2 22,2
Veevarustus; kanalisatsioon, jäätme- ja saastekäitlus 0,0 0,7

Ekspordihinnaindeksi muutus oli 2013. aasta juulls võrreldes juuniga -0,4% ja võrreldes 2012. aasta juuliga -0,6%.

Eelmise kuuga võrreldes langesid juulis keskmisest enam elektrienergia, rõivaesemete, kummi- ja plasttoodete ning metallitoodete hinnad ning tõusid naftasaaduste ja metalltoodete hinnad.

Impordihinnaindeksi muutus oli 2013. aasta juulis võrreldes juuniga -0,6% ja võrreldes 2012. aasta juuliga -1,5%.

Eelmise kuuga võrreldes langesid juulis keskmisest enam elektrienergia, põllumajandussaaduste ning nahktoodete ja jalatsite hinnad, samas tõusid keskmisest enam mitmesuguste masinate ja seadmete ning puittoodete hinnad.

Kas ja kuidas sõlmida broneerimislepingut?

21.08.2013
Sildid: , , , , , , , , , , , , , , , , , , , , ,

Kinnisvaraturg on meeldivalt aktiivne ning tehingute arv on näitab jätkuvalt tõusuteed. Aktiivne kauplemine korterite, maade ja majadega on taas tekitanud olukorra, kus ostjatel on põhjust karta meelepärase objekti kaotamist kellelegi teisele. Pikenenud on krediidiasutustes laenutaotluste läbivaatamise periood ja taas tekkinud järjekorrad notarite juures. See paneb potentsiaalsed ostjad sõlmima müüjatega eelnevaid kokkuleppeid, et soovitud tehing just temaga sooritatakse. Käesoleva artikliga selgitamegi, millist lepingut või kokkulepet on mõistlik ja õiguspärane sõlmida ning mida vältida.

Võlaõigusseadus ütleb, et lepingu võib sõlmida suuliselt, kirjalikult või mis tahes muus vormis, kui seaduses ei ole sätestatud lepingu kohustuslikku vormi. Kuna kinnisasja müügileping sõlmitakse notariaalselt, siis tuleb selles vormis sõlmida ka eellepingud. Sellest tulenevalt asus Riigikohus juba aastaid tagasi seisukohale, et kinnisvara ostu-müügitehingu toimumisele suunatud lepingud peavad olema notariaalses vormis, vastasel juhul on need kehtetud. Samas sätestab Võlaõigussadus lepingueelsed läbirääkimised olulise protsessina ning Riigikohus on tunnistanud vorminõuete vaba broneerimislepingu sõlmimise vajadust ja võimalust. Broneerimisleping on kiire ja lihtne võimalus summeerida ostja ja müüja vahelised eelläbirääkimised, mis aga jääb juriidilise jõu poolest alla märksa ajamahukamale ja kulukamale eellepingule.

Tavaliselt arvatakse, et broneerimislepingu sõlmimisel kohustub müüja võõrandama ostjale objekti, kuid see on ekslik. Müügikohustuse saab müüjale panna vaid notariaalse eellepinguga või siis vormistada juba notariaalne võlaõiguslik müügileping. Broneerimisleping on aga müüja ja ostja vaheline kokkulepe, mille kohaselt müüja kohustub mitte müüma teatud aja jooksul kinnisasja kellegile teisele ning ostja avaldab broneerimistasu tasumisega oma reaalset ostusoovi. Nii annavad pooled teineteisele aega ostu-müügitehingu ettevalmistamiseks. Kuna see on sanktsioneeritav kokkulepe, siis annab broneerimisleping mõlemale poolele suurema kindluse kavandatava tehingu toimumise kohta. Broneerimisleping ei tohi sisaldada müüja ega ostja kohustust sõlmida tulevikus kinnisasja müügilepingut, antud lepinguga kohustub müüja vaid hoidma kokkulepitud aja kestel müügiobjekti ostja kasuks. Kui märgitakse ära kinnisasja ostu- või müügikohustus, siis muutub broneerimisleping eellepinguks ning notariaalse vormi puudumisel tühiseks.

Broneerimislepingu sõlmimisel tasutakse üldjuhul (ent mitte alati) broneerimistasu. Broneerimistasu on ostja poolne kompensatsioon müüjale selle eest, et müüja loobub kinnisasja pakkumisest teistele ostuhuvilistele. Seega ei ole broneerimistasu algselt osaks kinnisasja ostu-müügihinnast, kuigi enamasti see eduka tehingu puhul selliselt lõpus vormistatakse. Broneerimistasu suurus peab olema mõistlik. Kindlat reeglit ei ole, kuid 20% ostu-müügihinnast on minu arvates ebamõistlik. Domus Kinnisvara lepingutes on tavaliselt kuni 10%. Broneerimisleping peaks sätestama, et kui müüja kinnisasja siiski ostjale ei müü, tuleb broneerimistasu tagastada ning ostjal on õigus nõuda omakorda kompensatsiooni.

Kui ostja loobub broneerimisperioodi lõpuks kinnisvara ostmisest, siis broneerimistasu ei tagastata. Seetõttu on ostjal enne broneerimislepingu sõlmimist vaja veenduda nii oma ostuotsuses kui ka teha selgeks kõik tema poolt tehingu tegemist mõjutavad asjaolud. Eelkõige tehingu finantseerimise võimekus. Müüja, kes on näiteks kuu aja jooksul saatnud minema kõik teised ostuhuvilised, et nõustu kindlasti broneerimistasu tagastamisega, kui ostjal pole piisavalt raha tehingu tegemiseks.

Kuna reguleerimist vajavaid küsimusi on palju ning summad on suured, sõlmitakse broneerimisleping enamasti kirjalikus vormis. Domus Kinnisvara maaklerid sõlmivad broneerimislepingu alati lepingueelsete läbirääkimiste tulemusena ning sisuliselt on see üks osa lepingueelsete läbirääkimiste protokollist. Ülejäänud lepingueelsete läbirääkimiste protokoll sisaldab ostja ja müüja kokkuleppeid selles osas, kuidas pooled jõuavad notariaalse lepingu sõlmimiseni. Esiteks on olulised poolte kinnitused ühelt poolt nii müügisoovi ja – võimaluse kohta, teisalt aga ostu finantseerimise võimekuse kohta. Teiseks on oluline objekt kirjeldada ning tuua välja näiteks olulised puudused ja kinnisvaraga koos mõõdava vallasvara nimekiri. Kui läbirääkimisi pidanud osapooled ei saavuta kokkulepet, siis õiguslikke tagajärgi neile läbirääkimistest ei tulene.

Kokkuvõtteks – kui soovite oma plaanidele 100%-list garantiid, siis soovitan eelkokkulepped vormistada notari juures. Kui aga soovite konkurentsiolukorras kiiresti reserveerida omale õiguse kinnisvara ostmiseks ning võita sellega aega tehingu ettevalmistamiseks, siis pöörduge pädeva kinnisvaraspetsialisti poole broneerimislepingu sõlmimiseks.Kõigis suuremates kinnisvarabüroodes on kutselised maaklerid, kellele broneerimislepingute sõlmimine on sisuliselt igapäevane töö.

Artikli allikas on
Domus Kinnisvara blogi.		 Domus Kinnisvara

BPT Baltic Opportunity Fund acquires Domus Pro, a retail development project in Vilnius, Lithuania

21.08.2013
Sildid: , , , , , , , , , ,

In its fourth acquisition, the BPT Baltic Opportunity Fund is in the process of acquiring a retail development project in Vilnius, Lithuania, from Danish developer TK Development A/S. The project known as Domus Pro Retail Park has substantial pre-letting in place and is scheduled to be completed by spring 2014.

Located in the expanding residential district in Vilnius with over 70,000 inhabitants, on the arterial Ukmerges road leading to Riga, the Domus Pro Retail Park includes more than 11,000 sq m of soon-to-be-developed modern retail space. Structured as a typical box retail centre, the project includes approx. 80% pre-leased space with supermarket chain RIMI as anchor tenant.

The acquisition is the fund’s first in Lithuania:

-“We have been looking to diversify into Vilnius as part of the fund’s pan-Baltic strategy and this project had the characteristics we were looking for in addition to the attractive risk-return relationship which was negotiated with TK. Also, with retail assets we have a great deal of previous experience and success with, therefore retail continues to be the Fund’s preferred asset class aside from offices” explains fund manager Tarmo Karotam.

Acquired at an 8.5% net initial yield and with the standard conditions to a forward funding project, Domus Pro falls in two stages with the first stage scheduled to be completed in spring 2014 and stage II conditional upon sufficient pre-letting. The project will be developed by TK Development A/S.

By completing the acquisition of Domus Pro, BPT Baltic Opportunity will reach a total portfolio size of approx. EUR 50 million.

-“This ends our initial mission to build a portfolio with exposure to all three Baltic markets and a good mix of assets in their capital cities. The Fund is now aiming to materialize its remaining soft commitments and raise new equity from investors in order to make its final investments and close the Fund until its exit at the end of 2017,” says Tarmo Karotam.

BPT Baltic Opportunity Fund is the fifth pan-Baltic real estate investment fund managed by BPT Asset Management A/S. The fund is structured as a tax and cost efficient Estonian REIF structure eligible for both domestic and international investors.

Newsec acquires Jones Lang LaSalle’s Swedish property management operations

21.08.2013
Sildid: , ,

An agreement has been reached whereby Newsec is acquiring the Swedish property management operations of Jones Lang LaSalle (JLL), whose customers include major international players such as AXA, Grosvenor, Henderson and IVG. The transaction should be viewed as a key feature of Newsec’s ambition to become the long-term, self-evident and market-leading partner in the field of commercial property management in the Nordic region.

“During the past year, we have implemented a number of acquisitions, created a Nordic platform of wholly owned companies and established several new businesses. The transaction should be viewed as a key feature of our ambition to become the long-term market-leading partner of choice in the field of commercial property management, not least in respect of international customers. As a result of the merger of JLL’s Swedish property management operations, with approximately 60 employees, with our Nordic operations, with more than 400 employees, we will further strengthen our competencies while creating synergies that will generate added value for our customers”, says Björn Lindeborg, Managing Director of Newsec Asset Management.

JLL’s Swedish property management operations, which were formed in 2000, offer comprehensive solutions and possess in-depth competencies in the management of commercial properties. This applies particularly to retail properties, which account for approximately three quarters of the managed portfolio that totals about one million square metres. The acquired operations will be consolidated in Newsec effective 2 September 2013.

“A successful property management operation requires a large volume to develop and sustain a competitive service offering. The security provided to our customers and our employees by Newsec’s strong brand, solid platform and management expertise was a highly important parameter in our choice of counterparty in this transaction. The transaction will also generate synergies, thereby benefiting our property management customers. Our dedication to the Swedish market remains firm and there will be a major focus on further developing our other operations in the future”, says Daniel Gorosch, MD Jones Lang LaSalle Sweden.

Following the transaction, Newsec Asset Management will manage a total of more than 1500 properties in the Nordic region, including 60 shopping centres, spread over a surface area exceeding 11 million square metres and with more than 500 employees.

Kinnisvarakool sel sügisel: Hindamise ABC

20.08.2013
Sildid: , , , , , , , , , , , , , , ,

Kinnisvarakool: Hindamise ABC23/09/2013 toimub Kinnisvarakoolis koolitus “Hindamise ABC“, mida viivad läbi kutselised hindajad Martin Kõiv ja Kristjan Gross.

Koolitus “Hindamise ABC” keskendub kinnisvara hindamise üldpõhimõtetele. Koolitus annab sujuva sissejuhatuse, kuidas kujuneb kinnisvara väärtus ja milliseid meetodeid kasutatakse selle hindamiseks.

“Hindamise ABC” on suunatud eelkõige kinnisvaramaakleritele, kes soovivad hindamise maailma paremini tundma õppida. Samuti on koolitusele oodatud kõik teised, kel valdkonna vastu huvi on.

Mõlemad koolituse lektorid – nii Martin Kõiv kui Kristjan Gross on kutselised hindajad ja Eesti Kinnisvara Hindajate Ühingu juhatuse liikmed.

Koolitus “Hindamise ABC” toimub esmaspäeval 23/09/2013 kell 09:00-16:15.

Registreeru seminarile, sest tark maakler teeb rohkem tehinguid!

Tule Kinnisvarakooli, sest tark maakler teeb rohkem tehinguid!

Lisateave ja registreerumine

Registreeru seminarile: +372 525 6655, kool@kinnisvarakool.ee või kodulehel.

Margot Toompark
Kinnisvarakool OÜ
Koolituste müük ja korraldus
+372 525 6655
kool@kinnisvarakool.ee
www.kinnisvarakool.ee

Kinnisvarakool OÜ

 Tõnu Toompark
Kinnisvarakool OÜ
+372 525 9703
tonu@adaur.ee
www.kinnisvarakool.ee

Statistika: Eluasemete projektide laenujääk kahaneb

20.08.2013
Sildid: , , , , , , , , , , , , , , , , , ,

Ettevõtetele antud laenude käive oli 2013 II kvartalis Eesti Panga andmetel 530 miljonit eurot ehk aastatagusest 14% kõrgemal.

Kindlasti aitab laenukäibe kasvule kaasa madal intressimäär. Ettevõtete laenude intressimäär oli 2013 II kvartalis 3%, mis on kõigi aegade madalaim näitaja.

Kinnisvarasektorisse antud laenude käive oli 2013 II kvartalis 122 miljonit eurot. Veel aasta tagasi anti kinnisvaraärisse laenu 138 miljonit eurot.

Eluasemete arendamiseks väljastasid pangad 2013 II kvartalis laene 11 miljonit eurot. See on sama palju, kui viimase kahe aasta keskmine näitaja.

Küll võib öelda, et eluasemeprojektide laenude jääk on järjest kahanemas. Kui veel oli pankade eluasemete projektide jaoks antud laenude jääk 350 miljonit eurot, siis 2013 II kvartaliks oli see kahanenud 211 miljoni eurole.

Äriühingu laenude intressimäär ja euribor, %

Äriühingu laenude intressimäär ja euribor, %

Äriühingute laenude jääk ja käive kvartalite lõikes, mln €

Äriühingute laenude jääk ja käive kvartalite lõikes, mln €

Mittefinantsettevõtetele antud laenude jääk majandussektorite lõikes (miljon eurot)

Mittefinantsettevõtetele antud laenude jääk majandussektorite lõikes (miljon eurot)

Mittefinantsettevõtetele antud laenude käive majandussektorite lõikes (miljon eurot)

Mittefinantsettevõtetele antud laenude käive majandussektorite lõikes (miljon eurot)

Mittefinantsettevõtetele antud laenude jääk eesmärgi lõikes (miljon eurot)

Mittefinantsettevõtetele antud laenude jääk eesmärgi lõikes (miljon eurot)

Mittefinantsettevõtetele antud laenude käive eesmärgi lõikes (miljon eurot)

Mittefinantsettevõtetele antud laenude käive eesmärgi lõikes (miljon eurot)

Kõigi graafikute vaatamiseks kliki siin: KINNISVARATURG GRAAFIKUTES!

Tõnu Toompark on Adaur Grupp OÜ ja Kinnisvarakool OÜ juhatuse liige ning Eesti Kinnisvarafirmade Liidu (EKFL) juhatuse liige.

Adaur Grupp OÜ

Kinnisvarakool

Eesti Kinnisvarafirmade Liit

Tallinn kavandab Pääsküla rabasse kaitseala loomist

19.08.2013
Sildid: , , , , , , , , , , ,

Tallinna linnavalitsuse istungil on kavas algatada Pääsküla raba kohaliku kaitse alla võtmise menetlus.

Abilinnapea Arvo Sarapuu sõnul on Pääsküla raba ja seda ümbritsevate metsade näol tegemist Tallinna ühe suurima tervikliku rohealaga, mida iseloomustab maastikuline mitmekesisus ja suur liigirikkus ning sellest tulenevalt suur keskkonnakaitseline ja keskkonnahariduslik väärtus. „Pääsküla rohealale kaitsestaatuse andmise sihiks on võimalikult ulatusliku roheala säilitamine, kus loodus omasoodu toimida saaks ning külastajatel linnakärast meeldiv puhata oleks,“ lisas Sarapuu.

Kaitsealustest taimeliikidest kasvavad kavandataval kaitsealal näiteks soo-neiuvaip (Epipactis palustris) ning kahelehine käokeel (Platanthera bifolia). Lindudest võib kohata valgeselg-kirjurähni (Dendrocopos leucotos) ning kanakulli (Accipiter gentilis). Lisaks on roheala väärt elupaigaks mitmetele kahepaiksetele, roomajatele ning väiksematele ning suurematele imetajatele.

Menetluse algatamise järgselt avalikustatakse Tallinna kodulehel kavandatava kaitseala välispiir ning kaitse-eeskiri, mille kohta saavad huvilised kahe nädala jooksul märkusi ning ettepanekuid esitada. Lisaks Tallinna kodulehele on võimalik kavandatava kaitseala materjalidega tutvuda ka Tallinna Keskkonnaametis ning Nõmme Linnaosa Valitsuses. Täpsemalt antakse kaasarääkimise võimalustest teada Tallinna kodulehel ning ajakirjanduse vahendusel.

Nelja aastaga tuleb Tallinnas renoveerida 500 kortermaja

19.08.2013
Sildid: , , , , , , , , , , , , , , , , , , , , , , ,

Koduomanike Keskliidu juhatuse liikme juristi Priidu Pärna sõnul tuleb riigi ja linna koostöös Tallinna elamufond kaasajastada. Selleks tuleb tema hinnangul renoveerida nelja aastaga vähemalt 500 kortermaja.

Pärna sõnul on Tallinnas ulatuslik kortermajade renoveerimisprogramm möödapääsematu, kuna Tallinnas on hinnanguliselt 5000 renoveerimist vajavat kortermaja. „Nõukogude ajal ehitatud hoonete välispiirete soojapidavus on kaugel tänapäeva nõuetest, mistõttu kütavad elanikud õhku ja maksavad selle tõttu krõbedaid küttearveid. Uuringud näitavad, et siiani renoveeritud majades on keskmine energiasääst 40 protsenti,“ rääkis Pärna.

„Kredexi renoveerimistoetuse ja laenu abil on Tallinnas viimastel aastatel renoveeritud küll ligi 300 maja, kuid arvestades linna elamufondi seisukorda, tuleb renoveerimistempot tõsta. Selleks tuleb linnal koostöös riigiga lisaks senistele toetustele leida täiendavaid võimalusi kortermajade renoveerimise toetamiseks,“ selgitas Pärna.

Tema sõnul tuleb korterelamute rekonstrueerimist toetada sellises mahus, et nelja aastaga oleks võimalik renoveerida vähemalt 500 kortermaja, mis hõlmaks endas enam kui 15 000 korterit.

„Lisaks sellele, et renoveeritud majades vähenevad küttekulud ning tõuseb kinnisvara väärtus, on laiapõhjalisel renoveerimisprogrammil ka selgelt positiivne mõju majandusele, eelkõige ehitussektorile – toetusraha kasutamine tagab suuremas mahus tööd projekteerijatele, ehitajatele, ehitusjärelevalve teostajatele, ehitusmaterjalide tootjatele- ja müüjatele,“ rääkis Pärna

Pärna sõnul on Kredexi elamute rekonstrueerimise programmi põhjal positiivne kogemus, millest lähtuda, olemas. „Korteriühistute huvi renoveerimise vastu on järjest tõusnud: alates 2010. sügisest on korterelamud investeerinud soojuskindlamaks renoveerimisse riigi rekonstrueerimistoetuse abil 58 miljonit eurot,“ ütles ta.

Priidu Pärna kandideerib kohalike omavalitsuste valimistel Tallinna linnavolikogusse IRLi nimekirjas.

Ajaloorubriik: Torupillist, laulupeost ja asumiloost

19.08.2013
Sildid: , , , , , , , , , , , , , , , , , , , , , , , , , , , , , ,

Kõrgemal kohal omaaegse Mardi oja kaldal nüüdse Saksa gümnaasiumi alal Gonsiori tänava ääres asus 19. sajandil vanausuliste surnuaed, mille müür on koolimaja staadioni kõrval siiani alles. Kaupmees Moisei Proklovile kuulus sealkandis maja, mille juurde ehitas ta 1807. aastal puidust palvemaja. Viimase juures tegutses omakorda vaestemaja, kus veetsid oma elupäevade lõppu heidikutest vanausulised.

Sealt edasi Lasnamäe poole laiusid aga heinamaad. Heinamaal surnuaia kõrval, tänase Laulupeo tänava piirkonnas peeti 1910. aastal enam kui 10 000 osalejaga VII üldlaulupidu. Tõsi, esialgu kandis pidu küll Tallinna laulupeo nime. Peo teisel päeval taheti Estonia teatrile pidulikult nurgakivi panna, kuid politsei keelas ürituse ära. Samal ajal algas ka ümbruskonna aktiivsem hoonestamine. Torupilli asumi tänavatele anti tuntud Eesti heliloojate nimed.

Torupilli kandile oli tõsine oht kõrgemal asuv Ülemiste järv, sest aeg-ajalt murdis järve vesi läbi liivaluidete ning uputas ümbruskonda. Seega algas piirkonna hoonestamine suhteliselt hilja. Tööstusrevolutsioonist tingitud Tallinna elanikkonna ülikiire kasv sundis üha uusi maid täis ehitama. 1910. aasta paiku oli toonase Revali elanike arv ületanud 100 000 piiri.

Tallinna kesklinna ühe noorima asumina sai Torupilli oma nime Tartu maantee ja Torupilli otsa tänava ristil 19. sajandi alguses asunud sellenimelise kõrtsi järgi. Õigemini kõrtsi sildil olnud torupillimängija pildi tõttu. Võib-olla mõjutas nimevalikut ka naabruses asuv Sikupilli asum.

Kõige huvitavam on Torupilli miljööväärtuslikust alast Laulupeo tänava hoonestus, kus juugendstiilis elamud moodustavad ilusa tervikfrondi. Silmapaistvaim sealsetest puumajadest on Karl Burmani projekteeritud Laulupeo 6. Tsaariaegsetele elamutele lisaks on lähikonda hiljem ehitatud rida Tallinna tüüpi kivitrepikojaga maju, tervikliku rea moodustavad need elamud Konstantin Türnpuu tänaval, mis omal ajal kulges paralleelselt endise kitsarööpmelise raudteega.

Kauaks jäi hoonestamata Kompasnaga piirneva Politseiaia ehk Ogorodi (Raua, Carl Robert Jakobsoni, Friedrich Reinhold Kreutzwaldi tänavate vahel) suur piirkond, samuti praeguse Jüri Vilmsi ja Jaan Poska tänavani ulatunud ala ehk Gonsiori tänava kant. See territoorium hoonestati valdavalt alles 1930. aastatel, mil sinna kerkisid 4-6 -korruselised väärikad kivist korterelamud. Väärtuslik on ka Juhan Kunderi tänava alguse 1930. aastate lõpust pärit kivimajade terviklik rida. Endise kroonu juurviljaaia südamik kujundati aga kaasaegseks haljasalaks. Politseipark avati seal 1938. aastal. Nõukogude ajal kandis park Pioneeride väljaku nime.

1917. aastal eraldati luteri kiriku Pauluse kogudusele Politseiaia Torupilli asumi poolsest osast kunagise Mardimäe juures 772 ruutsüllane maa-ala. Kirik pidi kandma nime Tallinna Vabaduskirik.

1926. aastal jõuti nurgakivi panekuni. 1930. aastal projekteeris Edgar Johan Kuusik funktsionalistlikus stiilis kirikuhoone. Karin Hallas-Murula väidab ühes oma artiklis, et Pauluse kiriku projekt pole aga mitte Edgar Johan Kuusiku, vaid (vaatamata Kuusiku allkirjale projektil) üsna kindlalt soomlase Yrjö Vaskineni oma. See seletab ka Pauluse projekti suure sarnasuse Vaskineni Viinikka kirikuga Soomes.

Igatahes ehitati 1931. aastal kogudusehoone ja rajati kiriku alusmüür esimese korruse kõrguseni. Rahapuudusel aga kaugemale ei jõutudki. Alanud okupatsioon ja sõda tõmbasid ehitusplaanidele lõplikult joone alla. EELK Tallinna Pauluse kogudus lõpetas tegevuse 1945. aastal.

Pärast sõda kasutati pooleli jäänud paekivist kirikuhoonet laona. Seinad lammutati 1967. aastal. 1970. aastal rajati Pauluse kiriku alusmüürile hotell Kungla kõrghoone (tänane Reval Park hotell).
Pauluse kiriku kõrvakinnistul avati aga 1935. aastal Eesti üks ilusamaid koolimaju – Herbert Johansoni projekteeritud funktsionalistlikus stiilis Lenderi eratütarlastegümnaasiumi hoone. Täna asub seal Kesklinna vene gümnaasium.

Torupilli asumis Tartu maantee 35 maja kohal avas 1842. aastal uksed Gustav Ehrenbuchi kümblusasutus ja vesiravila. Ravikuur kestis seal üks kuu. Rudolf Tobiase 17 tegutses aga 1910. aastast Tallinna saksa baptistide Viladelvia palvemaja. Uus palvemaja ehitati 1913. aastal. Aastal hiljem nõudis kuberner, et koguduse saksakeelne nimi ära muudetaks ning seepeale võttiski kogudus omale nimeks Viladelvia kogudus.

Kunderi ja Kreutzwaldi tänavaga piirnevas kvartalis asus alates 1920. aastatest Eesti tubakatööstus. 1940. aastast sai sellest tubakavabrik Leek. Sigarette toodeti seal kuni 1999. aastani. Vanad tööstushooned on tänagi veel Tartu maantee ääres alles. Poetess Marie Under elas aga endise Torupilli kõrtsi naabruses, Suur-Tartu mnt 57 (hiljem maja nr 59) alates 1917. aastast kokku tervelt 17 aastat.

Torupilli asumil on ka linna tööstusajaloos oma koht. 1876. aastal hakkas Jakobsoni tänavas tööle linna presspärmivabrik, mille paekivist hoonetes on hiljem asunud Tallinna piimakombinaat ja Salvo suveniiritehas. Vilmsi tänava Lasnamäe servas asus aga linna tapamaja, mille hooned on Torupilli Selveri kõrval tänagi alles. 20. sajandi algusest 1970. aastate lõpuni läbis tapamaja juures Torupilli asumit sadamast Viljandi poole kulgev kitsarööpmeline raudtee.

Kuni 1986. aastani ulatus Gonsiori tänav Vilmsi tänavani. Siis ühendati see valminud Oktoobri, tänase Laagna teega.

Selline oli terviklikult säilinud Torupilli asumi kujunemise lugu.

kunglalenderi
Fotol Kungla hotell ja Lenderi koolimaja. Pauluse kiriku alusmüürid asusid valge bussi kohal. Foto on tehtud omaaegse Mardi oja äärest.

Artikli autor: Jaak Juske
Allikas: http://jaakjuske.blogspot.com/

LVM Kinnisvara: ülikoolilinna kerkivad uue kooliaasta alguses mitmed korterelamud

18.08.2013
Sildid: , , , , , , , , , , , , , , , , , , , ,

Tartu kinnisvaraturu aktiivseimaks sektoriks on korteriturg. Alates 2012. aasta algusest on antud sektoris tehingute arv olnud tõusuteel.

Pooleteise aasta jooksul on edukalt lõpetatud mitme uusarenduse müük. Peatselt lõppevad Jaamamõisa linnaosas Ladva 5 ja Ladva 6 korterelamute ehitustööd. Juba käesoleva aasta sügisel võivad uude kodusse kolida ka teiste linnaosade elanikud. Raadi-Kruusamäe linnaosas jõuab lõpule Kummeli 18 korterelamu ehitus. Kesklinna lähedale kodu otsivate inimeste jaoks valmivad Kroonuaia 29 ning Kartuli 8 korterelamud.

Kõrgete ehitushindade tõttu on ka uute korterite ruutmeetri hinnatase tõusnud. Samas võrdlemisi kiire läbimüük näitab, et nõudlus uute korterite vastu on suur ja parema plaaneeringu ning korterelamu terviklahenduse puhul võib müügiperiood osutuda vaid mõne kuu pikkuseks.

Ostjate jaoks on oluline korteri funktsionaalsus ning panipaiga ja rõdu olemasolu. Järjest enam küsitakse kahe parkimiskoha kasutamise võimaluse kohta. Väljakujunenud praktika järgi toimub müügitöö paralleelselt ehitusega, mis annab ostjale hea võimaluse lõpptulemuse osas kaasa rääkida.

LVM Kinnisvara
Artikli allikas on LVM Kinnisvara blogi

1 2 3 … 1,169 1,170 1,171 … 1,436 1,437 1,438
Kas soovid värsket kinnisvarainfot meilile?

Sisesta e-posti aadress ja ole kursis kinnisvaraturu liikumistega!

Kinnisvarakoolis järgmisena:

23.04.2024 Korteriühistu põhikirja ja kodukorra koostamine