Tallinna korterite pakkumishind kasvas aastaga 15 protsenti

Portaali KV.EE andmetel vähenes korterite pakkumine kõikides Tallinna linnaosades. Kui 2012. aasta juulis pakuti Tallinnas müügiks 7816 korterit, siis käesoleva aasta juulis oli vastav näitaja 20% madalamal ehk 6259.

Suurim korterite müügipakkumiste arvu muutus oli Põhja-Tallinna, Nõmme ja Lasnamäe linnaosades, kus kõikjal jäi pakkumisi vähemaks üle 30 protsendi.

Korteripakkumiste arvu kahanemine puudutas vähem Haaberstit, kus pakkumisi jäi 4% vähemaks ja Kristiine linnaosa ning vanalinna, kus pakkumiste arv vähenes 7%.

Sama kindel nagu korterite müügipakkumiste arvu vähenemine on olnud müügipakkumiste keskmise hinna tõus portaalis KV.EE. Tallinna korterite müügipakkumiste keskmine hind kasvas 2013. aasta juuli kuuks aastatagusega võrreldes 15%. Juulikuine Tallinna korterite keskmine pakkumishind oli 1524 €/m².

Korterite hinnatõus oli üle kogu Tallinna suhteliselt ühtlane. Suurematest turu piirkondadest kasvasid pakkumishinnad Tallinna kesklinnas aastaga 12% ja jõudsid tasemele 1917 €/m². Lasnamäe korterite pakkumishinnad tõusid portaalis kV.EE koguni 17% ja jäid pidama 1104 €/m² tasemele.

Järjest kasvava populaarsusega Põhja-Tallinna keskmine korterite pakkumishind kasvas aastatagusega võrreldes 16%. Juulikuine Põhja-Tallinna korterite keskmine pakkumishind oli 1367 €/m².

Korterite pakkumishindade tõusu taga on ka tehinguhindade kasv. 2013. aasta juulikuine korteritehingute keskmine hind oli Tallinnas 1292 €/m², mis on aastatagusest isegi 19% kõrgemal.

Vaata lähemalt, mis toimub kinnisvaraturul portaalist KV.EE.

Korterite müügipakkumiste arv ja selle muutus, tk Korterite müügipakkumiste hind ja selle muutus, tk
07/2012 07/2013 Muutus, % 07/2012 07/2013 Muutus, %
Haabersti 574 553 -4% 1 140 1 330 17%
Kesklinn 2 009 1 663 -17% 1 716 1 917 12%
Kristiine 566 525 -7% 1 309 1 451 11%
Lasnamäe 1 552 1 066 -31% 940 1 104 17%
Mustamäe 809 738 -9% 1 071 1 241 16%
Nõmme 422 289 -32% 1 230 1 386 13%
Pirita 257 233 -9% 1 788 1 844 3%
P-Tallinn 1 259 834 -34% 1 091 1 267 16%
Vanalinn 184 172 -7% 2 825 3 004 6%
Tallinn 7 816 6 259 -20% 1 321 1 524 15%
Narva 196 304 55% 502 572 14%
Pärnu 1 405 1 033 -26% 1 013 1 043 3%
Tartu 1 838 1 520 -17% 1 045 1 200 15%
Eesti 17 003 15 058 -11% 998 1 043 4%

Tallinna korterite müügipakkumiste keskmise hinna muutus portaalis KV.EE

Kinnisvarafirmade uuring: kõige kiiremini areneb Rae vald

1Partner viis Eesti suuremate kinnisvarafirmade hulgas läbi iga-aastase kinnisvaratrendide uuringu, mille kohaselt prognoosivad eksperdid Tallinna lähipiirkondadest kiireimat arengut Rae valda.

Rae valla tõusu ennustas 44 protsenti, Jõelähtmet ning Viimsit soosis vaid 22 protsenti vastanutest.

1Partner Kinnisvara tegevdirektori Martin Vahteri sõnul ei ole Viimsi tahajäämine üllatus kuna piirkonnas ületab pakkumine nõudlust ja Pirita tee ummik on kasvanud kriitilise piirini. “Tallinna hinnad on aga kiiresti tõusnud, inimesed otsivad uut, kuid soodsat elupinda ja Rae vallas on ruumi küll,” ütles Vahter.

Uuringu kohaselt usuvad eksperdid, et hinnatõus Tallinnas jätkub. 38 protsenti kinnisvaraspetsialistidest hindas, et kõige rohkem on kasvuruumi kesklinna korteri ruutmeetril. “Kaks aastat tagasi prognoosis 75% vastanutest õigesti, et suurim hinnatõus tuleb Põhja-Tallinnas, kuid nüüd on seal lagi ees,” ütles Vahter ja lisas, et kesklinnas tõstab hinda korterite puudus ning kruntide vähene saadavus.

75 protsenti uuringus osalenutest prognoosis, et Tallinnas elab kolme aasta pärast 420 000 elanikku.

Uuringus osalesid teiste seas kinnisvaraspetsialistid firmadest 1Partner, Pindi, Adaur, Simus, RE/MAX Central, Uus Maa, Arco Vara, Ober-Haus ning Raid & Ko.

Pressiteade: Uudne üürikorterite lahendus Tartu kinnisvaraturul

Tartu vanalinnas, täielikult renoveeritud klassitsistlikus hoones aadressil Rüütli 11/Gildi 7 valmivad 24 möbleeritud üürikorterit. Üürikorterid on 1-4-toalised ning üüriperioodid algavad ühest kuust. Lühiajaline korteri üürimise võimalus ongi Tartu kinnisvaraturul uudne lahendus, sest tavapäraselt soovitakse korterile leida pikaajaline üürnik.

„Üürikorteritesse saab sisse kolida alates 15. oktoobrist, kuid juba täna on meil ca 10 huvilist. Huviliste rohkus näitab, et sellist eluaseme lahenduse pakkumist oli Tartu kinnisvaraturule väga vaja. Lisaväärtuse annab korteritele hea asukoht Tartu vanalinna südames, vaikne sisehoov ning ajalooline hoone,“ ütles Tarvo Tamme, Arco Real Estate Tartu piirkonna juht. „Huvi on tuntud nii avalik-õiguslike institutsioonide ja nende töötajate kui ka ettevõtjate poolt,“ lisas Tamme.

Rüütli-Gildi üürikorterite suurused algavad 20 ruutmeetrist ning lõpevad 147 ruutmeetrise suure luksusliku korteriga, kattes seega väga laia klientide vajaduste spektri.

Lisainfo korterite kohta leiate: www.arcovara.ee/uurikorterid

Rüütli-Gildi üürikorterite vahendamisega tegeleb Arco Real Estate Tartu esindus, kes on Arco Vara tütarettevõte. Arco Vara alustas tegevust kinnisvarasektoris juba 1992. aastal. Pikaajalised kogemused kinnisvara valdkonnas, esindatus Ida-Euroopa kolmes riigis, Eestis, Lätis ja Bulgaarias, ning kinnisvara vahendusteenuste ja arenduse integreeritus on Arco Vara tegevuse alustalad.

Patareid asutakse ellu äratama

Tallinna linnavalitsus algatab homsel istungil detailplaneeringu, mis näeb ette muinsuskaitse all oleva Patarei merekindluse renoveerimise ja sellele kaasaegsete kasutusfunktsioonide leidmise ning loob ühtlasi võimaluse rajada kindlusrajatise naabrusse viiekorruselised elu- ja ärihooned.

Kalaranna tn 28 ja Vesilennuki tn 4 kinnistu detailplaneeringu koostamise algatamist taotles Riigi Kinnisvara AS. Detailplaneering hõlmab Kalaranna tänava ja mere vahelise 3,71 ha suuruse maa-ala. Kalaranna tn 28 kinnistul suurusega 3,3 ha paikneb Patarei merekindlus.

Riigi Kinnisvara AS on seadnud eesmärgiks Patarei merekindluse väärtustamise ning jätkusuutliku arendamise. Detailplaneeringu koostamise eesmärgiks on piirkonnas tervikliku ja jätkusuutliku linnakeskkonna arendamine.

Planeeritav ala asub arheoloogiamälestiseks tunnistatud 13.–16. sajandi asulakohal. Lisaks paikneb planeeritaval alal aastaist 1829-1840 pärinev kaitsekasarm ja 1838. aastast pärinev kaitsekasarmu mortiirpatarei, mis mõlemad on tunnistatud arhitektuurimälestiseks. Planeeritav ala jääb Tallinna vanalinna muinsuskaitseala kaitsevööndisse, mille hoonestamisel tuleb tagada vanalinna silueti vaadeldavus.

Paljassaare ja Russalka vahelise rannaala üldplaneeringu kohaselt ei tohi alale kavandatav uushoonestus olla kõrgem kui kaitsekasarmu karniis. Hoonestusviis valitakse vastavalt arhitektuurikonkursi tulemustele ja arhitektuuri-ajaloolistele eritingimustele.

Planeeritaval alal kehtib Patarei ja Lennusadama piirkonna detailplaneering, mis lubab ehitada merekindluse kõrvale kahe maapealse korrusega 395-kohalise parkimismaja ning parkimisala merekindluse ja parkimishoone vahelisele alale. Algatatavas planeeringus on pakutud välja uus lahendus – eesmärgiks on seatud atraktiivne ja inimsõbralik linnaruum ajaloolise ja uushoonestuse vahel, eriti merekindluse maapoolsetel külgedel.

Riigi Kinnisvara AS korraldab pärast detailplaneeringu algatamist detailplaneeringu koostaja leidmiseks riigihanke ja võtab endale kohustuse detailplaneeringu koostamist finantseerida.

Põhja-Tallinna Valitsus korraldab peale algatamist detailplaneeringu lähteseisukohtade ja eskiislahenduse väljapaneku ning avaliku arutelu.

Pirita jõe suudmealale kavandatakse restorani- ja ärihoonet

Tallinna linnavalitsus algatab homsel istungil detailplaneeringu, mille eesmärgiks luua võimalus rajada Pirita jõe suudmeala paremkaldale kuni kolmekorruseline ärihoone.

Ärihoone on plaanis ehitada 0,3 ha suurusele maa-alale, hoonestamata, ärimaa sihtotstarbega Merivälja tee 1a kinnistule, mille omanik on OÜ Pirita GO.

Detailplaneeringu koostamise eesmärk on määrata kinnistule ehitusõigus ühe kuni 3 maapealse ja 1 maa-aluse korrusega ärihoone ehitamiseks.

Planeeritav maa-ala asub Pirita linnaosa keskuses, ajalooliselt välja kujunenud hoonestusalal Pirita kloostri naabruses, Pirita jõe suudme paremkaldal ligikaudu 70 m kaugusel Pirita jõe kaldast ja ligikaudu 200 m kaugusel Tallinna lahe rannajoonest. Planeeritavale alale pääseb Merivälja teelt ja Pirita rannametsas kulgevalt jalakäijate teelt.

Üle Pirita jõe asub Tallinna Olümpiapurjespordikeskuse hoonetekompleks, Merivälja tee äärde jäävad kloostri kompleks, Vaba Aja Keskus, Pirita Linnaosa Valitsus, mitmed kauplused ja teised väiksemad teenindusasutused. Üldkasutatava rohealana jääb kontaktvööndisse Pirita ranna parkmets ja supelrand. Piirkond on hästi varustatud ühistranspordiga, sotsiaalse infrastruktuuri objektidega ning rekreatsioonialadega.

Detailplaneeringu eskiisi kohaselt kavandatakse alale kuurortarhitektuuri laadis kuni 3-korruseline hoone – esimesel korrusel paiknevad restoran koos hoonealuse ja -esise astmelise suveterassiga ning teisel ja kolmandal korrusel äripinnad ja suvine spordipood, mis osutaks teenuseid ka ranna puhkealal viibijatele. Planeeringualale tuleb ette näha 26 parkimiskohta.

Detailplaneeringu eskiisi koostas aktsiaselts TONDI ÜKS.

Eluasemekulutused andsid tarbijahinnaindeksi kogutõusust üle 40%

Tarbijahinnaindeksi muutus oli 2013. aasta juulis võrreldes juuniga -0,1% ning võrreldes eelmise aasta juuliga 3,4%, teatab Statistikaamet.

Kaubad olid 2012. aasta juuliga võrreldes 3,1% ja teenused 4,0% kallimad.

Kaupade ja teenuste administratiivselt reguleeritavad hinnad on eelmise aasta juuliga võrreldes tõusnud 1,1% ja mittereguleeritavad hinnad 4,2%.

2012. aasta juuliga võrreldes mõjutasid tarbijahinnaindeksit enim eluasemekulutused ja toit, millest esimene andis kogutõusust üle 40% ja teine ligi 40%. Eluasemekulutuste mõjust 80% andis aastataguse ajaga võrreldes 30% kallimana kodudesse jõudnud elekter. Toidu mõjust ligi poole andis 33% kallim köögivili ja viiendiku 5,4% kallimad liha ja lihatooted.  Mootorikütus oli 2013. aasta juulis 0,1% odavam kui aasta varem. Mullu sama ajaga võrreldes on toidukaupadest enim ehk 2,4 korda kallinenud kartul ja 25% värske köögivili. Suhkur ja munad on odavnenud 14% ning kohv 12%.

Juuniga võrreldes oli juulis tarbijahinnaindeksi peamiseks mõjutajaks elektrienergia 11,8%-line hinnalangus, mis põhjustas ka kodudesse jõudnud elektri 6,1%-lise odavnemise. Veel olid suuremateks mõjutajateks köögivilja 13,6%-line kallinemine, rõivaste ja jalatsite laialdased soodusmüügid, mootorikütuse 1,5%-line hinnatõus ning alkohoolsete jookide juunikuiste soodusmüükide lõppemine. Värske kapsas oli 2,1 korda kallim kui juunis ja kurk 30% odavam.

Tarbijahinnaindeksi muutus kaubagrupiti, juuli 2013
Kaubagrupp Juuli 2012 –
juuli 2013, %
Juuni 2013 –
juuli 2013, %
KOKKU 3,4 -0,1
Toit ja mittealkohoolsed joogid 5,2 1,3
Alkohoolsed joogid ja tubakas 4,9 1,0
Riietus ja jalatsid 6,3 -3,5
Eluase 8,4 -1,8
Majapidamine 0,8 -0,4
Tervishoid 7,6 0,8
Transport -2,3 0,2
Side -9,9 -0,3
Vaba aeg 1,9 -0,6
Haridus ja lasteasutused 2,8 0,1
Söömine väljaspool kodu, majutus 7,2 1,7
Mitmesugused kaubad ja teenused 2,3 -0,4

Allikas: Statistikaamet

Plate torn ootab sobivat üürilist

Tallinna Kultuuriväärtuste Amet soovib Plate torni vanalinna ajaloolisesse keskkonda sobiva tegevuse korraldamiseks üürile anda.

Tallinna linnavalitsuse korralduse eelnõu kohaselt antakse aadressil Laboratooriumi tn 29 asuv linnamüüritorn üldpinnaga 78 m² üürile läbirääkimistega pakkumise teel kümneks aastaks.

Ruumide kasutusotstarve on vanalinna ajaloolisesse keskkonda sobiv tegevus, mis arvestab nii kohalike elanike kui ka külastajate vajadustega, rikastab ja vääristab keskkonda ning tõstab esile ajaloolisi ruume.

Üüri alghind on 1,68 eurot/m² (131,04 eurot) kuus; üürnik tasub lisaks äriruumi üürile kõik äriruumide kasutamisega seotud kõrvalkulud (sh hooldus- ja halduskulud), maksud ja koormised ning üürileandja ei hüvita üürniku poolt hoone ja selles asuvate äriruumide parendusteks ning investeeringuteks tehtud kulutusi. Ühtlasi peab üürnik korraldama omavahendite arvelt Plate torni remont- ja restaureerimistööd ning äriruumide hooldamise, tagama ümbruse heakorra ja sõlmima lepingud kommunaalteenuste osutajatega ning tagama Plate torni avaliku kasutamise.

Tallinna Kultuuriväärtuste Ameti valitsemisel ja bilansis olev, aadressil Laboratooriumi tn 29 asuv Plate torn on hetkel kasutamiskõlbulik vaid osaliselt, üürilevõtjal tuleb paigaldada piksekaitse, puitpõrandad, vahelaed ja puuduvad avatäited, restaureerida sisetrepid, teostada elektritööd, ehitada WC ning teha viimistlustööd.

Pakkumise võitja selgitatakse välja hindamise teel, arvestades lisaks üüri suurusele äriruumide kasutamisega seotud ideekava ja kasutusotstarbe sobivust vanalinna ajaloolisse keskkonda.

Kinnisvarakooli uhiuued koolitused sel sügisel: Kultuuripärand ja kinnisvaraäri

VanalinnSel sügisel 25/09/2013 kell 09:15-16:30 toimub Kinnisvarakoolis esmakordselt koolitus “Kultuuripärand ja kinnisvaraäri“, mida viib läbi jurist ja koolitaja Sigrid Keskküla, kes on mh üks muinsuskaitseseaduse autoritest.

Koolitus “Kultuuripärand ja kinnisvaraäri” on suunatud inimestele, kel on kokkupuutumist kinnismälestistega. Olgu siis tegemist kinnisvaraomanike, müüjate, ostjate, kinnisvaramaakleritega. Samuti on koolitus suunatud riigi või kohaliku omavalitsuse ametnikele, kes vastava valdkonnaga kokku puutuvad. Aga ka notarid, ehitajadkinnisvaraarendajad ja -hindajad saavad indlasti hulga häid teadmisi, mida kinnismälestiste puhul eriti hoolega silmas pidada.

Koolitus “Kultuuripärand ja kinnisvaraäri” annab hea ülevaate kultuurimälestiste õiguslikust kaitsest, muinsuskaitsealadel, mälestistel ja nende kaitsevöönditel kehtivatest kitsendustest ning miljööväärtuslike hoonestusalade kaitsest.

Koolitus “Kultuuripärand ja kinnisvaraäri” toimub 25/09/2013 kell 09:15-16:30. Pane end kiirelt kirja, sest sügisesed koolitused täituvad huvilistega kiiresti.

Lisateave ja registreerumine

Registreeru seminarile: +372 525 6655, kool@kinnisvarakool.ee või kodulehel.

Margot Toompark
Kinnisvarakool OÜ
Koolituste müük ja korraldus
+372 525 6655
kool@kinnisvarakool.ee
www.kinnisvarakool.ee

Kinnisvarakool OÜ

Tõnu Toompark
Kinnisvarakool OÜ
+372 525 9703
tonu@adaur.ee
www.kinnisvarakool.ee

Algab Tallinna vangla uute hoonete projekteerimine

Riigi Kinnisvara AS (RKAS) sõlmis täna projekteerimis- ja ehituskonsultatsioonifirmaga AS Amhold lepingu uue Tallinna vangla, arestimaja, väljasaatmiskeskuse ja taristu põhiprojekti koostamiseks.

Ligi 60 000 ruutmeetrise vanglakompleksi projekteerimise maksumus on ilma käibemaksuta 1 218 000 eurot. Projekt valmib 2014. aasta sügisel, kaasaegne vanglakompleks kõige varem 2017. aastal.

Tallinna vangla uued hooned ehitatakse Rae valda Soodevahe külla, selle projekteerimisel pööratakse erilist tähelepanu energia- ja keskkonnasäästlikkusele ning turvalisusele. Hooned rajatakse optimaalsete kuludega, ruumikasutus on efektiivne ning ülalpidamiskulud madalad. Konstruktsioonid ja tehnosüsteemid planeeritakse ajale vastupidavatena.

Tallinna vangla uued hooned plaanitakse rajada kambertüüpi vanglana. Lisaks vangla ruumidele asuvad samal territooriumil avavangla, arestimaja ning Tallinna vangla tervishoiuosakond (asub praegu Maardus). Vanglasse on planeeritud ca 1000 kohta, arestimajja 150 kohta ning avavanglasse 100 kohta. Samuti ehitatakse välja uus väljasaatmis- ja interneerimiskeskus.

Nukuteatri juurdeehituse arhitektuursele ideekonkursile laekus viisteist võistlustööd

Nukuteatri juurdeehituse parima funktsionaalsuse ja arhitektuurse lahenduse leidmiseks korraldatud ideekonkursile laekus tähtajaks viisteist võistlustööd. Ideekonkursi võitjad on kavas välja kuulutada septembri alguses.

Hankekomisjon kontrollib lähiajal pakkumuste vastavust konkursitingimustele ning seejärel alustab žürii hindama kvalifitseeritud osalejate poolt esitatud võistlustöid.

Žürii hindab ruumide paigutust vastavalt hoone kasutusfunktsioonile (20% osakaal koguhindest), energiasäästlikust ja ekspluatatsioonikulusid s.t. hoone energiatõhusust, ehituslikku ökonoomsust ja kulude suurust hoone elukaare jooksul (20% osakaal koguhindest) ning arhitektuurset lahendust ja sobivust ümbritsevasse linnaruumi (60% osakaal koguhindest).

Tallinnas aadressil Nunne tn 8, Lai tn 1 / Nunne tn asuva teatrihoone juurdeehituse suuruseks on kavandatud ligi 1/3 olemasolevate hoonete kogumahust. Uus teatrisaal peaks mahutama soovituslikult 500 istekohta. Lisaks kavandatakse juurde ehitada tehnilised ruumid küttele ja ventilatsioonile ja laoruumid valgustajatele, helitehnikutele ning videotehnikutele. Samuti on kavas paigaldada hoonesse lift, millega soovitakse tagada erivajadustega inimeste ligipääs nii NUKU muuseumi kui Nukuteatri olemasolevatesse saalidesse. Võimalusel rajatakse ka väliterrass. Uus hoone seotakse olemasolevate hoonetega ühtseks tervikuks ning selle käigus muudetakse osaliselt ka tänase teatrihoone ruumide funktsioone.

Riigi Kinnisvara AS koostöös Kultuuriministeeriumi ja Sihtasutusega Nuku kuulutas välja ideekonkursi käesoleva aasta 4. juunil.
Konkursi preemiafond on 22 000 eurot.

Ajaloorubriik: Unustatud Kaasani tänavast

1970. aastate keskel kadus lõplikult Tallinna linnapildist Sibulaküla ja Pleekmäe/Keldrimäe piiriks olnud vana Kaasani tänav. Paar selle tänava puumaja on täna alles Liivalaia tänava ääres Kaasani kiriku vastas.

Kaasani tänav on oma nime saanud 1721. aastal pühitsetud Kaasani kiriku ja Olümpia hotelli kohal asunud Kaasani Tütarlaste Kooli (hiljem 11. algkool ja õhtukeskkool) järgi.

Lühike kitsas munakivisillutisega tänav algas Lembitu tänava ristilt ja kulges Lennuki tänavani. Kaasani kiriku juures asus siis Kaasani plats, kus seisid voorimehed ja taksod.

Kuigi Sibulaküla ja Keldrimäe said 1944. aasta märtsipommitamises väga suuri purustusi, jäi Kaasani tänav õnneks terveks. Vana tänava saatus otsustati 30 aastat hiljem.

1974. aastal lammutati Kingissepa/Liivalaia tänava laiendustööde ning Olümpia hotelli ehituse tõttu piirkonnas kümneid vanu puumaju. Lagedaks tõmmati ka Kaasani tänav. Seejuures hävitati pool Kaasani kiriku aiast.

Omandivaidluste tõttu on seni taashoonestamata Olümpia hotelli vastas asunud kunagised Kaasani tänava kinnistud.


Fotol vaade Kaasani tänavale enne tänava hävitamist. Paremal Kaasani kiriku aed, mis jäi ette Kingissepa/Liivalaia tänava laiendusele. Vasakul asuvad puumajad on aga tänagi alles.

Artikli autor: Jaak Juske
Allikas: http://jaakjuske.blogspot.com/

Statistika: elamispindade hinnaindeks kasvas aastaga 8 protsenti

Statistikaameti eluaseme hinnaindeks näitab 2013 I kvartali seisuga 121,21 punkti, mis on aastatagusest 8% kõrgemal.

Seejuures on korterite hinnad aastaga kasvanud 11% ja majade hinnad jäänud samale tasemele, kus need olid aasta varem.

Majade tehinguhindade tõusu on tagasi hoidnud oluliselt suurenenud majade müügipakkumiste arv. Kasvanud konkurents ei ole lubanud majade hindadel korteritega samas tõusutaktis astuda.

Arvestades tarbijahindade aastast tõusu 3,5% jääb korterite reaalseks hinnatõusuks alles 7,4%. Majade puhul peame aga rääkima nende inflatsiooniga korrigeeritud reaalhinna langusest 3,6%.

Arvestades tarbijahinnaindeksi kasvu on tänane korterite ja majade inflatsiooniga korrigeeritud reaalväärtus samal tasemel, kus see oli 2009 I kvartalis.

Eluaseme hinnaindeks korrigeerituna tarbijahinnaindeksiga

Eluaseme hinnaindeks korrigeerituna tarbijahinnaindeksiga

Eluaseme hinnaindeksi ja tarbijahinnaindeksi muutus

Eluaseme hinnaindeksi ja tarbijahinnaindeksi muutus

Eluaseme hinnaindeksi muutus korrigeerituna tarbijahinnaindeksiga

Eluaseme hinnaindeksi muutus korrigeerituna tarbijahinnaindeksiga

Tõnu Toompark on Adaur Grupp OÜ ja Kinnisvarakool OÜ juhatuse liige ning Eesti Kinnisvarafirmade Liidu (EKFL) juhatuse liige.

Adaur Grupp OÜ

Kinnisvarakool

Eesti Kinnisvarafirmade Liit

Ober-Haus: Nõmmel kallinesid korterihinnad juulis üle 60%

Ober – Hausi Kinnisvara korterite hinnaindeks tõusis juulis võrreldes juuniga 3,4%. Võrreldes 2012. aasta juuliga on indeks 16,8% kõrgem.

Tallinnas tehti juulis korteriomanditega 519 tehingut, mida on 7,5% vähem kui käesoleva aasta juunis ja 11% vähem kui eelmise aasta juulis.

Tallinnas keskmine korteri pinnaühiku hind tõusis võrreldes eelmise kuuga 7,8%.

Linnaositi oli suurim pinnaühiku hinnatõus võrreldes eelmise kuuga Kristiines + 27,6% ja Nõmmel + 63,4%. Põhjuseks eelkõige juunikuu madal pinnaühiku võrdlusbaas ja tehingud keskmisest oluliselt kallima varaga.

Pinnaühiku langus oli suurim Lasnamäel – 10,1% ja Haaberstis – 6%.

Võrreldes hindade tipuga 2007. aastal on Tallinna keskmine pinnaühiku hind 24% väiksem ehk 1 297 eurot ruutmeeteri kohta.

Tartus tõusis keskmine pinnaühiku hind juulis võrreldes eelmise kuuga 8,3% 1 092-le eurole ja Pärnus + 2,2% 822-le eurole. Jõhvis ja Narvas liikusid pinnaühiku hinnad tõusutrendis olid juulis vastavalt 263 eurot ja 402 eurot ruutmeeter.

Vaata lähemalt siit!

Rain Rätt
Ober-Haus
Analüütik

Navigatori ärimaja ehitus südalinnas on lõpusirgel

Juulis teatasid ärimaja ehitust juhtiv investeerimisfirma Capital Mill ning Eesti üks suurimaid kommunikatsiooniagentuuride klastreid 10aastase üürilepingu sõlmimisest. Detsembris valmivasse ärimajja kolib MTÜ Creative Union ning üheksa turundus- ja loovagentuuri, sh 20aastase staažiga loovagentuur Kontuur Leo Burnett, Eesti üks edukamaid meediaagentuure MediaBroker ning juhtiv brändiagentuur Identity.

„Möödas on need ajad, kus üks reklaamiagentuur suutis kliendile kõike pakkuda. Kaasaegsed lahendused nõuavad üha enam spetsiifilisi kompetentse, erilisi tööriistu ja kiiret teostusvõimekust,“ kommenteeris Creative Unioni tegevjuht Madis Laas ning lisas, et sisukas, kvaliteetne ja mõõdetav tulemus tekib kliendi jaoks erinevate valdkondade varajases koostöös ning tõhusa meeskonnatöö aluseks on vaimne ja füüsiline kohalolu.

„Navigatori ärimajast saab väärikas maja väärikatele klientidele. Hoone eristuv arhitektuur, korruste plaanilahendused ja mõnus sisekeskkond on selle kasutajaile heaks mootoriks uute, standarditest eristuvate ideede tekkimisele,“ rääkis Capital Mill OÜ partner Marko Kull.

Tallinna südalinna Rotermanni kvartali ja Tallinna Sadama vahelisele alale jäävasse kuuekorruselise ning kolmnurkse põhiplaaniga ligi 9000-ruutmeetrise ärimaja esimesele korrusele on planeeritud ka kaubandus- ja teeninduspinnad, söögikoht ning 65-kohaline konverentsisaal.

Samuti on maja märgilise tähtsusega keskkonnasäästliku, energiatõhusa ja inimesele hea tehiskeskkonna loomise vallas. Nimelt seatakse Navigatori ärimaja valmimisega Baltikumis uued standardid, sest tegu on esimese hoonega, mille eelnimetatud omadustele taotletakse kinnitust rahvusvahelise LEED sertifikaadi „Gold“ tasemega.

Navigatori arhitektuurilise lahenduse autorid on Urmas Lõoke ja Ralf Lõoke ning maja ehitab YIT Ehitus AS. Hoone valmib selle aasta detsembriks. Täpsem informatsioon www.capitalmill.eu/navigator.

Capital Mill OÜ asutati 2008. aasta alguses eesmärgiga korraldada investeeringuid Eestis asuvatesse ärihoonetesse ning suurendada nende väärtust kvaliteetse kinnisvarajuhtimise abil. Ettevõtte investeerimisportfell koosneb kaubandus- ja büroohoonetest ning mitmetest teistest arendamisele minevatest kinnistutest. Peamisteks partneriteks on Selver, Bauhof, Rimi, Prisma ja Maxima. Ettevõtte tegutsemisaastate jooksul on tehtud investeeringuid koguväärtuses ca 140 miljonit eurot.

MTÜ Creative Union ühendab ligi 100 tippspetsialisti, et lahendada jätkuvalt kasvavaid turunduskommunikatsiooni väljakutseid tänapäevases killustatud maailmas. Navigatori ärimajas hakkab tegutsema 20aastase staažiga loovagentuur Kontuur Leo Burnett, Eesti üks edukamaid meediaagentuure MediaBroker ja juhtiv brändiagentuur Identity, kampaaniamaterjalide tootja Print House, loovagentuur Newton, Baltikumiüleseid suhtekorraldus- ja reklaamikampaaniaid korraldav Spring Advertising, digifirma Mobile Digital, sotsiaalmeediaagentuur Vurr Digital ning Üritusturundusagentuuride Liidu üks asutajaliikmeid Royal Service.

Eventus Ehitus andis Ülenurme vallale üle uue lasteaia

Reedel, 2. augustil avati Tartumaal pidulikult Ülenurme valla uus lasteaed. Eventus Ehitus OÜ ehitas Laululinnu nime kandva lasteaia 2,35 miljoni euro eest.

„Ehitus ja koostöö tellijaga sujusid plaanipäraselt. Meil on hea meel üle anda järjekordne just haridusasutusasutuseks ehitatud hoone, kus lapsed saavad alustada teadmiste omandamist juba algaval õppeaastal,“ märkis Eventus Ehitus OÜ juhatuse liige Lauri Kaska.

Ka Ülenurme vallavanem Aivar Aleksejev on maja ehitanud Eventus Ehituse OÜ tööga rahul.

Lasteaia brutopindala on 2500 ruutmeetrit. Koridoridega omavahel ühendatud kolmes hoones on ruumi kuuele rühmatäiele lastele. Projekti vastutav arhitekt on Ott Ojamaa.

Eventus Ehitus OÜ on kodumaisel kapitalil põhinev ehituse peatöövõtuga ja projektijuhtimisega tegelev ettevõte. 2005. aastal asutatud ettevõtte aastakäive ulatub üle 9 miljoni euro.

Kas soovid värsket kinnisvarainfot meilile?

Sisesta e-posti aadress ja ole kursis kinnisvaraturu liikumistega!

Kinnisvarakoolis järgmisena:

23.04.2024 Detailplaneeringute koostamine ja menetlemine