Adaur.ee - kinnisvaraturg peopesal

EfTEN ehitab Mustika keskuse ümber

13.08.2013 Adaur.ee

Sildid: ärikinnisvara, Bauhof, Benu apteek, Eesti, Eften, EfTEN Kinnisvarafond, ehitus, Finantsinspektsioon, haldus, kaubandus, kauplus, kinnisvara, kinnisvarafond, Läti, LEED, Leedu, leping, majutus, Mustamäe, Olympic, parkla, portfell, Prisma, sektor, teenus, Toomas Õun, üür, üürileping, üürnik

EfTEN Capital rekonstrueerib Mustamäe suurima ostukoha Mustika Keskuse, kus uue ankurrentnikuna avab kaupluse Bauhof. Rekonstrueeritud keskus avatakse käesoleva aasta lõpus.

EfTEN Capital AS-i kaubanduspindade ärijuht Toomas Õun märkis, et uuenevasse keskusesse lisandub uut kaubanduspinda ja uusi kaubamärke. „Hetkel oleme sõlminud 29 üürilepingut. Hea meel on Bauhofi lisandumise üle uue ankurrentnikuna, mis võimaldab piirkonna elanikeni tuua esindusliku valiku viimistlus- ja aiakaupu. Nii saab Mustika keskusest kõik vajamineva ühest kohast lihtsasti kätte,“ märkis Õun.

Mustika keskuse 40 000 ruutmeetrist rekonstrueeritakse pool, täpsemalt ca 19 700 ruutmeetrit. Tööd hõlmavad keskuse mõlemaid korruseid, esi- ja tagafassaadi. Ümber ehitatakse enamik keskuse üüripindu, sisetänavad ja sissepääsud, paigaldatakse uus eskalaator ja lift. Rekonstrueerimise käigus lisandub ca 4000 ruutmeetrit rendipinda. Keskuse väliparkla renoveeritakse, mille käigus saab parkla uue liikluskorralduse ning valgustuse. Ümberehituse avamiseni töötavad eraldi sissepääsu omavad Mustamäe Prisma, Olympic Casino ja Uno Pizza.

Mustika Keskuse üüripind moodustab ca 27 000 ruutmeetrit, millest hetkel on välja üüritud ca 20 000 ruutmeetrit. Rekonstrueeritud keskuse üheks uueks ankurrentnikuks saab Bauhof, mis hakkab koos Aiaparadiisiga tööle ca 3200 ruutmeetrisel pinnal. Keskuse tuntumad üürnikud on Prisma, OnOFF, ZooPlanet, Abakhan, Olympic Casino, Eesti Post, Humana, BENU Apteek, Uno Pizza, Klick, Time Square.

EfTEN Kinnisvarafond on fondivalitseja EfTEN Capitali poolt 2008. aastal asutatud ärikinnisvarasse investeeriv kinnisvarafond. EfTEN Kinnisvarafondi portfellis on kokku 22 objekti Eestis, Lätis ja Leedus rendipinna kogupindalaga 148 000 ruutmeetrit, mis jaguneb büroo-, teenindus-, majutus-, müügi- ja laopindade ning avaliku sektori kasutuses oleva kinnisvara vahel. EfTEN Capital AS on samal aastal grupi Eesti ettevõtjate poolt asutatud varavalitsemise ettevõte, mis tegeleb peamiselt ärikinnisvarafondide ja portfellide valitsemisega. EfTEN Capital AS omab fondivalitseja litsentsi ning kuulub Finantsinspektsiooni järelevalve alla. Ettevõte pakub ka eraportfelli haldusteenust.

Kinnisvarakooli vanad head koolitused: Üürikoolitus

13.08.2013 Tõnu Toompark

Selgi sügisel toimub Kinnisvarakoolis Üürikoolitus. Üürikoolitus tutvustab eluruumide üürivaldkonna majanduslikku ja õiguslikku poolt.

Üürikoolitus on suunatud eelkõige eluruumide üürileandjatele, maakleritele ja üürnikele.

Koolituse praktilises majandusvalkonna osas tutvustab kinnisvaraanalüütik Tõnu Toompark, kuidas üüriäris majanduslikult efektiivselt toimetada.

Jurist ja koolitaja Evi Hindpere käsitleb õiguslikke küsimusi, millega tuleb kokku puutuda igal üürileandjal, üürnikul ja kinnisvaramaaklerile.

Koolituse läbiviijad Tõnu Toompark ja Evi Hindpere on käsiraamatu “Korter üürile – närvesööv hobi või rikkuse allikas?” autorid.

Üürikoolitus toimub esmaspäeval 16/09/2013 kell 13:00-18:00.

Registreeru koolitusele, sest tark maakler teeb rohkem tehinguid!

Lisateave ja registreerumine

Registreeru seminarile: +372 525 6655, kool@kinnisvarakool.ee või kodulehel.

Margot Toompark
Kinnisvarakool OÜ
Koolituste müük ja korraldus
+372 525 6655
kool@kinnisvarakool.ee
www.kinnisvarakool.ee

Tõnu Toompark
Kinnisvarakool OÜ
+372 525 9703
tonu@adaur.ee
www.kinnisvarakool.ee

Statistika: Eluasemelaenude madal intressimäär läheb kinnisvarahindadesse

13.08.2013 Tõnu Toompark

Sildid: Adaur, Adaur Grupp, Eesti, EKFL, elamispind, eluase, eluasemelaen, euribor, graafik, hinnad, hinnatõus, intress, intressimäär, kinnisvara, Kinnisvarakool, kinnisvaraturg, korter, laen, laenukäive, nõudlus, statistika, Tallinn, Tartu, Tõnu Toompark

Eluasemelaenude turul on endiselt positiivseid trende loomas madal intressimäär. Laenukäibed kerkivad, laenude jääk tammub endiselt samal tasemel, kus viimased kolm aastat.

2013. aasta juunis oli uute eluasemelaenude keskmine intressimäär Eesti Panga andmetel 2,5%. Tegemist on endiselt intressimäära ülimadala tasemega, mida meil nüüdseks on tänu madalalae euriborile olnud võimalik nautida juba viimased aasta-poolteist.

Kindlasti on just ülimadal intressimäär üks tegur, mis on avardanud laenuvõtjate ringi. Eluasemelaenude käive oli 2013 II kvartalis 179 miljonit eurot, mis on aastatagusest 19% kõrgemal. Tõsi – juuni kuu troopiline soojus tõi laenukäibes kaasa küll mõningaid tagasilööke, kui eks need tegemata tehingud tehakse ära hiljem.

Jõudsalt kerkiv laenukäive ja selle tulemusena kasvanud nõudlus on selgelt üks tegur, miks elamispindade hinnad on kiiresti kerkinud. 2013 II kvartali Tallinna korteritehingute keskmine hind oli aastatagusest 11% kõrgemal, Tartus 10%. Eesti keskmine korteritehingute hinnatõus oli samal ajal koguni 12,4%.

Eluasemelaenu intressimäär, euribor, laenumarginaal, %

Eluasemelaenude jääk ja käive kvartalite lõikes, mln €

Kõigi graafikute vaatamiseks kliki siin: KINNISVARATURG GRAAFIKUTES!

Tõnu Toompark on Adaur Grupp OÜ ja Kinnisvarakool OÜ juhatuse liige ning Eesti Kinnisvarafirmade Liidu (EKFL) juhatuse liige.

II kvartalis kasvas majandus 1,3%

12.08.2013 Adaur.ee

Sildid: Eesti, eksport, kaubandus, majanduskasv, müük, Sisemajanduse koguprodukt, SKP, statistika, Statistikaamet, tööstus, USA, väärtus

Eesti sisemajanduse koguprodukt (SKP) kasvas esialgsetel andmetel 2013. aasta II kvartalis eelmise aasta sama kvartaliga võrreldes 1,3%, teatab Statistikaamet.

Sesoonselt ja tööpäevade arvuga korrigeeritud SKP kasvas I kvartaliga võrreldes 0,1%.

Majanduskasvu panustas kõige enam töötleva tööstuse lisandväärtus peamiselt arvutite, elektroonika- ja optikaseadmete tootmise tegevusala lisandväärtuse tõusu toel. Töötleva tööstuse tegevusala lisandväärtuse kasv tugineb eelkõige toodangu ekspordil, samuti suurenes kodumaisele turule suunatud toodangu müük. Kaupade eksport kasvas hinnamõjusid arvestades 8% kemikaalide ja keemiatoodete; arvutite, elektroonika- ja optikaseadmete ning muude tööstustoodete väljaveo kasvu tõttu. Kaupade sissevedu suurenes võrreldes mullusega 10%, olles enim mõjutatud koksi ja puhastatud naftatoodete ning arvutite, elektroonika- ja optikaseadmete impordi kasvust.

Lisaks töötleva tööstuse tegevusalale toetas SKP kasvu kaubanduse tegevusalal loodud lisandväärtuse suurenemine.

Esialgsete arvestuste kohaselt pidurdas majanduskasvu 2013. aasta II kvartalis kõige rohkem veonduse ja laonduse; põllumajanduse ning veevarustuse, kanalisatsiooni jäätme- ja saastekäitluse tegevusalade lisandväärtus.

Statistikaamet avaldab 2013. aasta II kvartali täpsustatud SKP 9. septembril. Samal kuupäeval avaldab Statistikaamet ka regulaarse revisjoni käigus korrigeeritud 2009.-2012. aasta SKP, mis on arvestatud pakkumise ja kasutamise tabelite ning ettevõtete aastaaruannete põhjal. Samuti avaldatakse 2013. aasta I kvartali korrigeeritud andmed.

Ajaloorubriik: Pelguranna – muutunud tänavanimed ja läbilõige nõukogude arhitektuurist

09.08.2013 Jaak Juske

Sildid: ajaloorubriik, arhitekt, arhitektuur, Eesti, ehitamine, ehitus, elamu, Jaak Juske, Kolde, korter, lasteaed, planeering, Põhja-Tallinn, riik, Tallinn

1990. aastate alguses muudeti üle Tallinna kümneid nõukogudeaegseid tänavanimesid. Enim vahetasid nimesid nõukogude ajal mitme aastakümne vältel Põhja-Tallinna mereäärsele heinamaale rajatud Pelguranna asumi tänavad.

Tänased Kari ja Sitsi tänav kandsid varem Vladimir Majakovski nime, Madala tänav Nikolai Nekrassovi, Puhangu Aleksandr Herzeni, Vihuri ja Tuulemaa tänav Vissarion Belinski, Randla tänav Pjotr Tšaikovski ja Sõle tänav Karl Marxi nime. Kuigi Eestiga seotud Vene legendaarse helilooja Tšaikovski tänav oleks ju võinud Tallinna alles jääda, pühkis toonane muutusteluud põhjalikult.

Aga Pelgurannas saab tõesti väga hea ülevaate nelja nõukogude aastakümne jooksul Eestisse rajatud korterelamutest ning muutustest toonases linnaplaneerimises. Stalinistlike printsiipide järgi koostatud Pelguranna planeering (arhitektid G. Šumovski, N. Misernjuk, A. Bobkov ja J. Dukina) valmis 1948. aastal riiklikus projekteerimisinstituudis Estonprojekt. See nägi ette 12 kvartaliga suurejoonelise linnajao ehitamist põhiliselt Balti Laevaremonditehase (toonase nimetusega Tehas nr 890) sisserännanud töölistele.

Planeeringu massiivsust ja põhjalikkust kirjeldab sinna planeeritud hoonete nimekiri – rida esinduslikke korterelamuid, kaks koolimaja, polikliinik, lasteaed, lastesõim, saun-pesumaja, garaaž ning uhke stalinistlik kultuurimaja koos pargiga. Ehitamist alustati 1950. aastal ning mõne aastaga kerkisid esimesed perimetraalsed kvartalid ning olulisemad ühiskondlikud hooned tänase Lõime tänava ümbruses.

Stalini surma järel 1950. aastate keskel aset leidnud pööre arhitektuuris peatas ka Pelguranna ehitamine seniste printsiipide järgi. Pooleliolevad majad ehitati valmis juba oluliselt dekoorivaesematena ning mitmed suurobjektid, nende seas ka kultuurimaja, jäidki ehitamata.

Piirkonna uus planeering valmis 1959. aastal (arhitektid K. Luts ja A. Volberg) ning see nägi ette ülejäänud piirkonna välja ehitamist modernistliku vabaplaneeringu kohaselt 4-5 korruseliste väikekorteritega elamutega, eelkõige 1-317 (ehk Hruštšovka) tüüpmajadega. Ehitustegevus jätkus kuni 1970. aastateni ning viimases järgus valmisid tornmajad Kolde puiestee ja Pelguranna tänava nurgal.

Sel sajandil on suur hulk Pelguranna kortermaju põhjalikult renoveeritud. Korda on tehtud ka kohaliku rahva lemmikpaik Stroomi rand.

Artikli autor: Jaak Juske
Allikas: http://jaakjuske.blogspot.com/

Rikkaks üüriäris: Kas väljaüürimiseks sobib uus või vana korter?

08.08.2013 Tõnu Toompark

Sildid: äriplaan, eluase, eluruum, Evi Hindpere, hinnad, intress, intressimäär, käsiraamat, kinnisvara, koolitus, korter, Korter üürile, laen, pere, plaan, Rikkaks üüriäris, sisustus, Tõnu Toompark, tootlus, üür, üürileandja, üürnik

Käsiraamatu “Korter üürile – närvesööv hobi või rikkuse allikas?” autor ja üürikoolituse lektor Tõnu Toompark annab nõu üüriäri teemadel.

Uhiuue korteri puhul tuleb äriplaan väga hoolega läbi kaaluda, kas väljaüürimine annab üürileandjale soovitava tootluse.

Väga tõenäoliselt peab uue korteri puhul arvestama suurte kulutustega mööbli ja sisustuse soetamisel. See tähendab, et esimesed paar aastat maksab üürnik piltlikult kinni mitte korterit, vaid amortiseeruvat sisustust.

Seejuures tuleb arvestada, et kui eluruumi saab enamasti soetada madala intressimääraga eluaseme- või kinnisvaralaenuga, siis mööbli ostmisel tuleb kanda juba kõrgemat tarbimislaenu intressimäära. See suurendab üürileandja kulusid ja seeläbi vähendab projekti tootlust.

Uute korterite üürihinnad on keskmisest kõrgemad. Seega saavad neid endale lubada keskmisest jõukamad üürnikud. Praktikale tuginedes võib väita, et reeglina on kallimate korterite üürnikega vähem probleeme ja toimetamist.

Üürileandja peab ehk eelkõige üürihinnast ja kliendi sihtrühmast lähtuvalt otsustama, milliste klientidega ta tegeleda soovib. Sellest tulenevalt tuleb otsustada, kas väljaüürimiseks soetatav eluruum peab olema uuem või vanem.

Loe rohkem praktilisi nõuandeid, kuidas eluruumide üüriäris edukas olla käsiraamatust “Korter üürile – närvesööv hobi või rikkuse allikas?“, mille autorid on kinnisvaraanalüütik Tõnu Toompark ja jurist Evi Hindpere.

Kivimäe sauna kinnistu leidis ostja

08.08.2013 Tallinn.ee

Sildid: Domus Kinnisvara, ehitis, ehitus, eramu, haigla, kaubandus, kinnistu, kinnisvara, korter, korteriomand, NATO, Nõmme, omanik, ostja, ostuhind, Tallinn, tööstus, tulu, USA

Avalikule kirjalikule enampakkumisele pandud, nüüdseks tegevuse lõpetanud Kivimäe sauna järgi tuntud Sihi tn 122 // Voolu tn 15 kinnistu ostab OÜ Domus Kinnisvara.

Kinnistu pindala on 3052 m2 ning maakasutuse sihtotstarve ärimaa. Kinnistu lähedusse jääb Kivimäe raudteejaam ja Sanatooriumi park. Lähiümbrus on hoonestatud valdavalt üksikeramutega ja üksikute haiglahoonetega.

Kinnistul asub 1959. aastal saunahoonena kasutusele võetud, klombitud paekivist, osaliselt tellistest, krohvitud ja osaliselt värvitud välisseintega kahe põhikorruse, pööningu- ning tehnilise keldrikorrusega ehitis ehitusaluse pindalaga 803 m².

Sihi tn 122 // Voolu tn 15 kinnistu müügist saadav tulu suunatakse sihtotstarbeliselt Nõmme linnaossa Valdeku tn 13 kinnistule sauna ja spordikeskuse ehitamiseks.

Korduvalt edutult enampakkumisel olnud kinnistu müüakse ainsana ostupakkumise teinud uuele omanikule alghinnaga.

Mitme kinnisvaraobjekti hind kujunes aga aktiivse enampakkumise tulemusel alghinnast märkimisväärselt kõrgemaks – nii müüakse näiteks Herne tn 12-5 korteriomand, mille alghind oli 9600 eurot, Movek Kaubanduse OÜ-le hinnaga 15 779 eurot ehk alghinnast üle 60% kallimalt ning Niine tn 10-1a korteriomand, mille alghind oli 14 400 eurot Cosumel Invest OÜ-le hinnaga 21 900 eurot ehk alghinnast üle 50% kallimalt.

Ostja leidsid ka Välja tn 8-70 korteriomand (ostuhind 32 100 eurot), Elektroni tn 8-9 korteriomand (25 390 eurot) ning Tööstuse tn 43-80A korteriomand (10 100 eurot).

Korterelamute renoveerimistoetus jätkub

08.08.2013 Adaur.ee

Sildid: elamu, haldus, investeering, Juhan Parts, keskkond, kommunikatsioon, korter, korteriühistu, KredEx, leping, minister, riigieelarve, riik, toetus, ühistu

Majandus- ja kommunikatsiooniminister Juhan Parts allkirjastas sel nädalal halduslepingu muudatuse KredExiga, mille tulemusena toetab riik kolme miljoni euroga täiendavalt korterelamute renoveerimist kuni 35 protsendi ulatuses.

Minister Partsi sõnul on renoveerimistoetustega jätkamine hädavajalik ning seda näitab ka korteriühistute suur huvi programmi vastu. „Kui tänaseks on programmi abil renoveeritud üle 500 kortermaja ning järjekord on endiselt ukse taga, siis järelikult süsteem toimib ja sellega tuleb jätkata,“ ütles Parts. „Eesmärk on renoveerimisprogrammiga vähendada kulusid küttele ja parandada elukeskkonda,“ lisas minister.

Täiendava kolme miljoni euro eest on võimalik toetada hinnanguliselt kokku ligi 50 kortermaja renoveerimist, sh ligi 20 maja renoveerimist 35% toetusega ning u 30 maja renoveerimist 25 ja 15 protsendise toetusmääraga.

Programmi jätkamiseks mõeldud 3 miljonit eurot on täiendav investeering lisaks käesoleval aastal riigieelarvest eraldatud vahenditele ning tuleneb jätkutehinguna 2010. aastal Luksemburgi Suurhertsogiriigiga sõlmitud saastekvootide müügilepingule, mille maht oli 30 miljonit eurot.

Programmiga jätkamiseks on uuel 2014-2020 eelarveperioodil kortermajade korrastamiseks mõeldud 102 miljonit eurot, et renoveerimist saaksid planeerida ka need kortermajade elanikud, kes seda seni teinud pole.

Kinnisvarakooli vanad ja head koolitused: Kinnisvara ABC

08.08.2013 Tõnu Toompark

Selle sügise esimene Kinnisvara ABC koolitus algab 09/09/2013. Koolitus Kinnisvara ABC keskendub kinnisvaravaldkonna peamistele valdkondadele ja annab tõhusa kiire sissejuhatuse imepärasesse kinnisvaramaailma.

16-tunnine koolitus puudutab kinnisvaraturgu, kinnisvarafinantseerimist, hindamist, kinnisvarateenuseid, sh maakleritegevust. Neid valdkondi aitab tutvustada kinnisvaraanalüütik Tõnu Toompark.

Riigi Kinnisvara projektijuht Marko Sula tutvustab koolitusel osalejatele planeeringute ja ehituse valdkonda.

Suur osa Kinnisvara ABC koolitusest on pühendatud juriidilistele teemadele. Juriidikavaldkonda aitab lahti mõtestada jurist ja koolitaja Evi Hindpere.

Registreeru koolitusele, sest tark maakler teeb rohkem tehinguid!

Lisateave ja registreerumine

Registreeru seminarile: +372 525 6655, kool@kinnisvarakool.ee või kodulehel.

Margot Toompark
Kinnisvarakool OÜ
Koolituste müük ja korraldus
+372 525 6655
kool@kinnisvarakool.ee
www.kinnisvarakool.ee

Tõnu Toompark
Kinnisvarakool OÜ
+372 525 9703
tonu@adaur.ee
www.kinnisvarakool.ee

Tallinna korterite pakkumishind kasvas aastaga 15 protsenti

07.08.2013 Tõnu Toompark

Sildid: Eesti, Haabersti, hinnad, hinnatõus, Kesklinn, kinnisvara, korter, Kristiine, KV.EE, Lasnamäe, linnaosa, Mustamäe, Narva, Nõmme, pakkumine, pakkumishind, pakkumiste arv, Pärnu, Pirita, Põhja-Tallinn, portaal, Tallinn, Tartu, Vanalinn

Portaali KV.EE andmetel vähenes korterite pakkumine kõikides Tallinna linnaosades. Kui 2012. aasta juulis pakuti Tallinnas müügiks 7816 korterit, siis käesoleva aasta juulis oli vastav näitaja 20% madalamal ehk 6259.

Suurim korterite müügipakkumiste arvu muutus oli Põhja-Tallinna, Nõmme ja Lasnamäe linnaosades, kus kõikjal jäi pakkumisi vähemaks üle 30 protsendi.

Korteripakkumiste arvu kahanemine puudutas vähem Haaberstit, kus pakkumisi jäi 4% vähemaks ja Kristiine linnaosa ning vanalinna, kus pakkumiste arv vähenes 7%.

Sama kindel nagu korterite müügipakkumiste arvu vähenemine on olnud müügipakkumiste keskmise hinna tõus portaalis KV.EE. Tallinna korterite müügipakkumiste keskmine hind kasvas 2013. aasta juuli kuuks aastatagusega võrreldes 15%. Juulikuine Tallinna korterite keskmine pakkumishind oli 1524 €/m².

Korterite hinnatõus oli üle kogu Tallinna suhteliselt ühtlane. Suurematest turu piirkondadest kasvasid pakkumishinnad Tallinna kesklinnas aastaga 12% ja jõudsid tasemele 1917 €/m². Lasnamäe korterite pakkumishinnad tõusid portaalis kV.EE koguni 17% ja jäid pidama 1104 €/m² tasemele.

Järjest kasvava populaarsusega Põhja-Tallinna keskmine korterite pakkumishind kasvas aastatagusega võrreldes 16%. Juulikuine Põhja-Tallinna korterite keskmine pakkumishind oli 1367 €/m².

Korterite pakkumishindade tõusu taga on ka tehinguhindade kasv. 2013. aasta juulikuine korteritehingute keskmine hind oli Tallinnas 1292 €/m², mis on aastatagusest isegi 19% kõrgemal.

Vaata lähemalt, mis toimub kinnisvaraturul portaalist KV.EE.

	Korterite müügipakkumiste arv ja selle muutus, tk			Korterite müügipakkumiste hind ja selle muutus, tk
	07/2012	07/2013	Muutus, %	07/2012	07/2013	Muutus, %
Haabersti	574	553	-4%	1 140	1 330	17%
Kesklinn	2 009	1 663	-17%	1 716	1 917	12%
Kristiine	566	525	-7%	1 309	1 451	11%
Lasnamäe	1 552	1 066	-31%	940	1 104	17%
Mustamäe	809	738	-9%	1 071	1 241	16%
Nõmme	422	289	-32%	1 230	1 386	13%
Pirita	257	233	-9%	1 788	1 844	3%
P-Tallinn	1 259	834	-34%	1 091	1 267	16%
Vanalinn	184	172	-7%	2 825	3 004	6%

Tallinn	7 816	6 259	-20%	1 321	1 524	15%

Narva	196	304	55%	502	572	14%
Pärnu	1 405	1 033	-26%	1 013	1 043	3%
Tartu	1 838	1 520	-17%	1 045	1 200	15%
Eesti	17 003	15 058	-11%	998	1 043	4%

Tallinna korterite müügipakkumiste keskmise hinna muutus portaalis KV.EE

Kinnisvarafirmade uuring: kõige kiiremini areneb Rae vald

07.08.2013 Adaur.ee

Sildid: 1Partner, Adaur, Arco Vara, Eesti, hinnad, hinnatõus, Kesklinn, kinnisvara, kinnisvaraspetsialist, korter, krunt, Martin Vahter, nõudlus, Ober-Haus, pakkumine, Pirita, Põhja-Tallinn, prognoos, Rae vald, RE/MAX, Tallinn, uuring, Uus Maa, Viimsi

1Partner viis Eesti suuremate kinnisvarafirmade hulgas läbi iga-aastase kinnisvaratrendide uuringu, mille kohaselt prognoosivad eksperdid Tallinna lähipiirkondadest kiireimat arengut Rae valda.

Rae valla tõusu ennustas 44 protsenti, Jõelähtmet ning Viimsit soosis vaid 22 protsenti vastanutest.

1Partner Kinnisvara tegevdirektori Martin Vahteri sõnul ei ole Viimsi tahajäämine üllatus kuna piirkonnas ületab pakkumine nõudlust ja Pirita tee ummik on kasvanud kriitilise piirini. “Tallinna hinnad on aga kiiresti tõusnud, inimesed otsivad uut, kuid soodsat elupinda ja Rae vallas on ruumi küll,” ütles Vahter.

Uuringu kohaselt usuvad eksperdid, et hinnatõus Tallinnas jätkub. 38 protsenti kinnisvaraspetsialistidest hindas, et kõige rohkem on kasvuruumi kesklinna korteri ruutmeetril. “Kaks aastat tagasi prognoosis 75% vastanutest õigesti, et suurim hinnatõus tuleb Põhja-Tallinnas, kuid nüüd on seal lagi ees,” ütles Vahter ja lisas, et kesklinnas tõstab hinda korterite puudus ning kruntide vähene saadavus.

75 protsenti uuringus osalenutest prognoosis, et Tallinnas elab kolme aasta pärast 420 000 elanikku.

Uuringus osalesid teiste seas kinnisvaraspetsialistid firmadest 1Partner, Pindi, Adaur, Simus, RE/MAX Central, Uus Maa, Arco Vara, Ober-Haus ning Raid & Ko.

Pressiteade: Uudne üürikorterite lahendus Tartu kinnisvaraturul

07.08.2013 Adaur.ee

Sildid: Arco Real Estate, Arco Vara, arendus, Bulgaaria, Eesti, eluase, Euroopa, kinnisvara, kinnisvaraturg, korter, KV.EE, Läti, luksus, õigus, portaal, sektor, Tartu, Tarvo Tamme, teenus, üür, üürikorter, üürnik, väärtus, vahendus, Vanalinn

Tartu vanalinnas, täielikult renoveeritud klassitsistlikus hoones aadressil Rüütli 11/Gildi 7 valmivad 24 möbleeritud üürikorterit. Üürikorterid on 1-4-toalised ning üüriperioodid algavad ühest kuust. Lühiajaline korteri üürimise võimalus ongi Tartu kinnisvaraturul uudne lahendus, sest tavapäraselt soovitakse korterile leida pikaajaline üürnik.

„Üürikorteritesse saab sisse kolida alates 15. oktoobrist, kuid juba täna on meil ca 10 huvilist. Huviliste rohkus näitab, et sellist eluaseme lahenduse pakkumist oli Tartu kinnisvaraturule väga vaja. Lisaväärtuse annab korteritele hea asukoht Tartu vanalinna südames, vaikne sisehoov ning ajalooline hoone,“ ütles Tarvo Tamme, Arco Real Estate Tartu piirkonna juht. „Huvi on tuntud nii avalik-õiguslike institutsioonide ja nende töötajate kui ka ettevõtjate poolt,“ lisas Tamme.

Rüütli-Gildi üürikorterite suurused algavad 20 ruutmeetrist ning lõpevad 147 ruutmeetrise suure luksusliku korteriga, kattes seega väga laia klientide vajaduste spektri.

Lisainfo korterite kohta leiate: www.arcovara.ee/uurikorterid

Rüütli-Gildi üürikorterite vahendamisega tegeleb Arco Real Estate Tartu esindus, kes on Arco Vara tütarettevõte. Arco Vara alustas tegevust kinnisvarasektoris juba 1992. aastal. Pikaajalised kogemused kinnisvara valdkonnas, esindatus Ida-Euroopa kolmes riigis, Eestis, Lätis ja Bulgaarias, ning kinnisvara vahendusteenuste ja arenduse integreeritus on Arco Vara tegevuse alustalad.

Patareid asutakse ellu äratama

07.08.2013 Tallinn.ee

Tallinna linnavalitsus algatab homsel istungil detailplaneeringu, mis näeb ette muinsuskaitse all oleva Patarei merekindluse renoveerimise ja sellele kaasaegsete kasutusfunktsioonide leidmise ning loob ühtlasi võimaluse rajada kindlusrajatise naabrusse viiekorruselised elu- ja ärihooned.

Kalaranna tn 28 ja Vesilennuki tn 4 kinnistu detailplaneeringu koostamise algatamist taotles Riigi Kinnisvara AS. Detailplaneering hõlmab Kalaranna tänava ja mere vahelise 3,71 ha suuruse maa-ala. Kalaranna tn 28 kinnistul suurusega 3,3 ha paikneb Patarei merekindlus.

Riigi Kinnisvara AS on seadnud eesmärgiks Patarei merekindluse väärtustamise ning jätkusuutliku arendamise. Detailplaneeringu koostamise eesmärgiks on piirkonnas tervikliku ja jätkusuutliku linnakeskkonna arendamine.

Planeeritav ala asub arheoloogiamälestiseks tunnistatud 13.–16. sajandi asulakohal. Lisaks paikneb planeeritaval alal aastaist 1829-1840 pärinev kaitsekasarm ja 1838. aastast pärinev kaitsekasarmu mortiirpatarei, mis mõlemad on tunnistatud arhitektuurimälestiseks. Planeeritav ala jääb Tallinna vanalinna muinsuskaitseala kaitsevööndisse, mille hoonestamisel tuleb tagada vanalinna silueti vaadeldavus.

Paljassaare ja Russalka vahelise rannaala üldplaneeringu kohaselt ei tohi alale kavandatav uushoonestus olla kõrgem kui kaitsekasarmu karniis. Hoonestusviis valitakse vastavalt arhitektuurikonkursi tulemustele ja arhitektuuri-ajaloolistele eritingimustele.

Planeeritaval alal kehtib Patarei ja Lennusadama piirkonna detailplaneering, mis lubab ehitada merekindluse kõrvale kahe maapealse korrusega 395-kohalise parkimismaja ning parkimisala merekindluse ja parkimishoone vahelisele alale. Algatatavas planeeringus on pakutud välja uus lahendus – eesmärgiks on seatud atraktiivne ja inimsõbralik linnaruum ajaloolise ja uushoonestuse vahel, eriti merekindluse maapoolsetel külgedel.

Riigi Kinnisvara AS korraldab pärast detailplaneeringu algatamist detailplaneeringu koostaja leidmiseks riigihanke ja võtab endale kohustuse detailplaneeringu koostamist finantseerida.

Põhja-Tallinna Valitsus korraldab peale algatamist detailplaneeringu lähteseisukohtade ja eskiislahenduse väljapaneku ning avaliku arutelu.

Pirita jõe suudmealale kavandatakse restorani- ja ärihoonet

07.08.2013 Tallinn.ee

Tallinna linnavalitsus algatab homsel istungil detailplaneeringu, mille eesmärgiks luua võimalus rajada Pirita jõe suudmeala paremkaldale kuni kolmekorruseline ärihoone.

Ärihoone on plaanis ehitada 0,3 ha suurusele maa-alale, hoonestamata, ärimaa sihtotstarbega Merivälja tee 1a kinnistule, mille omanik on OÜ Pirita GO.

Detailplaneeringu koostamise eesmärk on määrata kinnistule ehitusõigus ühe kuni 3 maapealse ja 1 maa-aluse korrusega ärihoone ehitamiseks.

Planeeritav maa-ala asub Pirita linnaosa keskuses, ajalooliselt välja kujunenud hoonestusalal Pirita kloostri naabruses, Pirita jõe suudme paremkaldal ligikaudu 70 m kaugusel Pirita jõe kaldast ja ligikaudu 200 m kaugusel Tallinna lahe rannajoonest. Planeeritavale alale pääseb Merivälja teelt ja Pirita rannametsas kulgevalt jalakäijate teelt.

Üle Pirita jõe asub Tallinna Olümpiapurjespordikeskuse hoonetekompleks, Merivälja tee äärde jäävad kloostri kompleks, Vaba Aja Keskus, Pirita Linnaosa Valitsus, mitmed kauplused ja teised väiksemad teenindusasutused. Üldkasutatava rohealana jääb kontaktvööndisse Pirita ranna parkmets ja supelrand. Piirkond on hästi varustatud ühistranspordiga, sotsiaalse infrastruktuuri objektidega ning rekreatsioonialadega.

Detailplaneeringu eskiisi kohaselt kavandatakse alale kuurortarhitektuuri laadis kuni 3-korruseline hoone – esimesel korrusel paiknevad restoran koos hoonealuse ja -esise astmelise suveterassiga ning teisel ja kolmandal korrusel äripinnad ja suvine spordipood, mis osutaks teenuseid ka ranna puhkealal viibijatele. Planeeringualale tuleb ette näha 26 parkimiskohta.

Detailplaneeringu eskiisi koostas aktsiaselts TONDI ÜKS.

Eluasemekulutused andsid tarbijahinnaindeksi kogutõusust üle 40%

07.08.2013 Adaur.ee

Sildid: eluase, hinnad, hinnaindeks, hinnalangus, hinnatõus, indeks, kulutused, majapidamine, majutus, Matek, müük, statistika, Statistikaamet, tarbija, tarbijahinnaindeks, teenus, teenused, transport

Tarbijahinnaindeksi muutus oli 2013. aasta juulis võrreldes juuniga -0,1% ning võrreldes eelmise aasta juuliga 3,4%, teatab Statistikaamet.

Kaubad olid 2012. aasta juuliga võrreldes 3,1% ja teenused 4,0% kallimad.

Kaupade ja teenuste administratiivselt reguleeritavad hinnad on eelmise aasta juuliga võrreldes tõusnud 1,1% ja mittereguleeritavad hinnad 4,2%.

2012. aasta juuliga võrreldes mõjutasid tarbijahinnaindeksit enim eluasemekulutused ja toit, millest esimene andis kogutõusust üle 40% ja teine ligi 40%. Eluasemekulutuste mõjust 80% andis aastataguse ajaga võrreldes 30% kallimana kodudesse jõudnud elekter. Toidu mõjust ligi poole andis 33% kallim köögivili ja viiendiku 5,4% kallimad liha ja lihatooted. Mootorikütus oli 2013. aasta juulis 0,1% odavam kui aasta varem. Mullu sama ajaga võrreldes on toidukaupadest enim ehk 2,4 korda kallinenud kartul ja 25% värske köögivili. Suhkur ja munad on odavnenud 14% ning kohv 12%.

Juuniga võrreldes oli juulis tarbijahinnaindeksi peamiseks mõjutajaks elektrienergia 11,8%-line hinnalangus, mis põhjustas ka kodudesse jõudnud elektri 6,1%-lise odavnemise. Veel olid suuremateks mõjutajateks köögivilja 13,6%-line kallinemine, rõivaste ja jalatsite laialdased soodusmüügid, mootorikütuse 1,5%-line hinnatõus ning alkohoolsete jookide juunikuiste soodusmüükide lõppemine. Värske kapsas oli 2,1 korda kallim kui juunis ja kurk 30% odavam.

Tarbijahinnaindeksi muutus kaubagrupiti, juuli 2013
Kaubagrupp	Juuli 2012 – juuli 2013, %	Juuni 2013 – juuli 2013, %
KOKKU	3,4	-0,1
Toit ja mittealkohoolsed joogid	5,2	1,3
Alkohoolsed joogid ja tubakas	4,9	1,0
Riietus ja jalatsid	6,3	-3,5
Eluase	8,4	-1,8
Majapidamine	0,8	-0,4
Tervishoid	7,6	0,8
Transport	-2,3	0,2
Side	-9,9	-0,3
Vaba aeg	1,9	-0,6
Haridus ja lasteasutused	2,8	0,1
Söömine väljaspool kodu, majutus	7,2	1,7
Mitmesugused kaubad ja teenused	2,3	-0,4

Allikas: Statistikaamet

‹‹ Uuemad uudised 1 2 3 … 1,171 1,172 1,173 … 1,436 1,437 1,438 Vanemad uudised ››

EfTEN ehitab Mustika keskuse ümber

Kinnisvarakooli vanad head koolitused: Üürikoolitus

Lisateave ja registreerumine

Statistika: Eluasemelaenude madal intressimäär läheb kinnisvarahindadesse

Eluasemelaenu intressimäär, euribor, laenumarginaal, %

Eluasemelaenude jääk ja käive kvartalite lõikes, mln €

II kvartalis kasvas majandus 1,3%

Ajaloorubriik: Pelguranna – muutunud tänavanimed ja läbilõige nõukogude arhitektuurist

Rikkaks üüriäris: Kas väljaüürimiseks sobib uus või vana korter?

Kivimäe sauna kinnistu leidis ostja

Korterelamute renoveerimistoetus jätkub

Kinnisvarakooli vanad ja head koolitused: Kinnisvara ABC

Lisateave ja registreerumine

Tallinna korterite pakkumishind kasvas aastaga 15 protsenti

Kinnisvarafirmade uuring: kõige kiiremini areneb Rae vald

Pressiteade: Uudne üürikorterite lahendus Tartu kinnisvaraturul

Patareid asutakse ellu äratama

Pirita jõe suudmealale kavandatakse restorani- ja ärihoonet

Eluasemekulutused andsid tarbijahinnaindeksi kogutõusust üle 40%

Kinnisvarauudised

Uudiste arhiiv

Kas soovid värsket kinnisvarainfot meilile?

Kinnisvarakoolis järgmisena: