Kinnisvaraturg jätkab kasvu

Kinnisvaratehingud piirkonniti

Tallinna ja Harjumaa osakaal Eesti kinnisvaraturul on vaikselt kahanemas. Tehingute arv ja küll kasvavad, kuid kasvutempod on teistes maakondades pisut suuremad.

2002. a. esimesel poolaastal sõlmiti 43% kinnisvaratehingutest ehk 8652 tehingut Tallinnas ja Harjumaal, mis moodustasid kogu tehingute väärtusest 74% ehk 6,2 miljardit krooni.

Tähelepanuväärne on Ida-Virumaa, kus sõlmiti 10% ehk 1950 kinnisvaratehingut. Samas moodustas nende tehingute kõigest 2% ehk 133 miljonit krooni.

Märkimisväärsed disproportsioonid kinnisvaraturul ilmnevad veelgi paremini vaadeldes ühe elaniku kohta tehtud kinnisvaratehingute väärtust.

Arvatult juhib seda edetabelit Põhja-Eesti (ehk ja Harjumaa), kus 2002. a. I poolaasta jooksul tehti ühe elaniku kohta kinnisvaratehinguid väärtuses 11860 krooni. Suhtelise turuaktiivsuse edetabeli järgmine koht kuulub juba kaks korda väiksema numbriga Lääne-Eestile (Hiiu, Lääne, Pärnu, Saare maakonnad). Kirde-Eesti ehk jääb juhtpositsioonil olevast Harjumaast juba 15 korda tahapoole.

Maakondi detailsemalt vaadeldes paistab esmalt loomulikult silma Harjumaa vaieldamatu ülekaal teiste maakondade ees. Harjus sõlmiti 8619 kinnis- ja vallasvara ostu-müügilepingut, mis on 4,4 korda tehingute arvu poolest teisel kohal olevast Ida-Virumaast rohkem. Oodatult järgnevad Tartu ja Pärnu maakonnad.

Käesoleva aasta esimesel poolaastal sõlmitud kinnis- ja vallasvaralepingute väärtuse graafikul on edetabeli eesotsas taas Harju, Pärnu ja Tartu maakonnad (vastavalt 6148, 594 ja 478 miljonit krooni). Suurema käibega on veel Lääne-Viru ja Lääne maakonnad. Ülejäänud maakonnad jäävad juba suurusjärgu võrra kaugemale.

Vallasvara asendub kinnisvaraga

Tehingute struktuuri vaadeldes asendub vallasvara juriidilises staatuses olev vara kinnisvaraga.

Kinnisvaratehingute arv ületas vallasvaraga tehtavate tehingute arvu 2001. a. III kvartalis. Seevastu kinnisvaratehingute ületas vallasvaratehingute väärtuse juba 1999. a. III kvartalis.

Vallasvaratehingute arvu (ja väärtuse) vähenemine on tingitud jätkuvast omandireformist ja kinnistamisprotsessi edenemisest.

Kinnis- ja vallasvaratehingute arv suurenes võrrelduna 2001. a. I poolaastaga kõigest 3%. Seevastu tehingute suurenes 33%. Kinnisvaratehingute suurem kasv (36%) viis tehingute väärtuse suurenemiseni 51%. Vallasvaratehingute arv kahanes aga veerandi võrra, kuid nende tehingute väärtus jäi mullusele tasemele.

Vallasvaratehingute paistab graafikult üsna stabiilselt samas suurusjärgus olevat. Seevastu kinnisvaratehingute väärtus teeb suuri hüppeid. Kõikumine on tingitud kinnisvaraturu sesoonsusest, kus aasta teine ja neljas kvartal on aktiivsemad. Talvine aasta esimene ja puhkusteajale langev kolmas kvartal on vähemaktiivne kinnisvaratehingute aastaaeg.

Tehingud erinevate vara liikidega

Kõik vara liigid pöördusid aasta esimese kvartali sesoonsest langusest teiseks kvartaliks taas sesoonsesse tõusu.

Võrreldes eelmise aasta esimese poolaastaga suurenes 2002. a. I poolaastal kõige enam (19%) tehingute arv kruntidega. Samas suurusjärgus (14%) kasvas ka nende tehingute väärtus.

Tehingute arv elamutega võrreldes mullusega kahanes 3%. Seevastu tehingute suurenes 54%. Samas suurusjärgus tehingute arvu ja väärtuse muutus oli ka korterite turul – vastavalt 1% ja 53%.

Mitteeluhoonete tehingute arv jäi samuti 2001. a. I poolaastaga samasse suurusjärku (-3%). Tehingute aga suurenes 20%.

Kokkuvõtteks

Stabiilne kinnisvaratehingute arvu kasv märkimisväärse tehingute väärtuse oludes näitab selgelt, et asume kinnisvaraturu vägagi aktiivses faasis.

Täheldada võib marginaalseid muutusi kinnisvaratehingute arvu ja väärtuse piirkondlikus protsentuaalses jaotuses. Vaatamata Harjumaa osakaalu vähenemisele ei ole alust arvata, et mõni teine Eesti piirkond (nt. Lääne-Eesti) võiks pealinna ja selle ümbruse arvelt turgu oluliselt oma kasuks kallutada.

Aktiivsusest saame rääkida eeskätt Tallinna ja Harjumaa puhul. Vähemal määral eksisteerib kinnisvaraturg Pärnu ja Tartumaal. Mõningal määral ka Lääne-Virumaal. Ülejäänud maakondade turg on stabiilselt väga madala aktiivsusega. Maakondades on reaalsed kinnisvaratehingud koondunud maakonnakeskustesse ja nende lähiümbrusesse.

Eeldades kinnisvaraturu jätkuvat kasvu ja üldist Eesti majanduse edenemist peidavad madala turuaktiivsusega piirkonnad endas kõige suuremaid tõusuvõimalusi. Siin on silmas peetud eeskätt “oma näoga” kinnisvara (nt. veekogude vahetu naabrus, looduskaunid paigad), kus müügiargumendiks on unikaalsus, ainulaadsus. Teisalt on tegemist kõrge riskiastmega varaga, kus kinnisvara likviidsus jätab pehmelt öeldes soovida.

Aeg-ajalt oleme 2002. a. jooksul üsnagi autoriteetsetest allikatest (Eesti Pank, majandusanalüütikud) kuulnud hoiatusi turu ülekuumenemise kohta. Hetkel on turg siiski tõusutrendis ning mõnedes sektorites olnud hinnalangus ei kajastu graafikutel mitte kuidagi.

Septembri keskpaigas Eesti Panga ettevõetud sammud laenuturu kaudu tarbimise aktiivsuse pärssimiseks kinnisvaraturu hetkeolukorrale eeldatavalt väga suurt mõju ei too. Väljendatud on arvamust, et eluasemelaenude intressid võivad tõusta 0,1-0,2%. Küll aga võib taanduda osalt turu edasine kasv. Tõenäoliselt lükatakse võimalike riskide kartuses nii mõnigi ostuotsus tuleviku suunas edasi.

Tõusutrendis olev sissetulekute tase ja laienev pangalaenude väljastamine intresside senise langemise valguses lubavad arvata, et kinnisvaraturu aktiivsus pärsitud ei saa. prognoosib võrreldes 2001. aastaga käesoleval aastal kinnisvaratehingute arvu suurenemist 5-8% (44000 tehingut). Tehingute väärtuse kasvuks võib ennustada 15-20% (16 miljardit krooni). Suurem kasv jääb endiselt kruntide ja korterite turule.

Активность рынка распределяется по регионам крайне неравномерно

В начале года много говорилось о снижении цен на типовые квартиры и о спаде на рынке недвижимости вследствие этого. Но бесстрастная статистика свидетельствует: число и стоимость осуществлённых сделок говорят о росте рынка недвижимости.

Из общего числа осуществлённых в Эстонии сделок с недвижимостью львиная доля приходится на уезд Харьюмаа. В первом полугодии 2002 года там было заключено 8619 договоров на куплю-продажу различных объектов, находящихся в статусе либо недвижимого, либо движимого имущества (к таковым относятся, в частности, квартиры в домах с неприватизированной землёй).

Причина столь значительного опережения понятна – Таллинн расположен в Харьюмаа. Стоящий по числу сделок на втором месте уезд Ида-Вирумаа уступает Харьюмаа в 4,4 раза. Затем следуют Тартуский и Пярнуский уезды.

Если рассмотреть объём сделок по их суммарной стоимости, то и здесь первым идёт Харьюмаа (общий объем сделок составляет 6,1 млрд. крон), за ним следует Пярнумаа (594 млн. крон) и третьим идёт Тартумаа (478 млн. крон).

Что касается региона Ида-Вирумаа, то там за полгода было заключено 1942 сделки, то есть довольно весомая величина в 10% от их общего числа.

Однако в стоимостном исчислении сделки, заключённые в этом регионе, составили только 133 млн. крон, то есть всего 2%.

Рост сделок с недвижимостью как по числу, так и по их стоимости говорит о том, что рынок находится в стадии активного развития.

В сентябре Банк Эстонии предпринял шаги по ограничению кредитов. Однако нет никаких признаков того, чтобы это повлияло на рынок недвижимости. Можно ожидать, что даже если банки и поднимут проценты по жилищным кредитам, то не более чем на 0,1 – 0,2%. А Nordea Pank в октябре даже снизил размер ставок по кроновым кредитам.

По прогнозам ERI Kinnisvara, в текущем году по сравнению с 2001 годом число заключённых сделок вырастет на 5-8% и составит за год 44 000 сделок. Что касается общей стоимости заключенных за этот год сделок, то мы прогнозируем рост на 15-20%, и оборот рынка недвижимости в целом составит 16 миллиардов крон.

Рост произойдёт главным образом за счёт продажи квартир и земли.

Põhja-Tallinna elamispindade turg

Põhja-Tallinna piirkond

Põhja-Tallinn jaguneb neljaks aktiivsema kauplemisega tsooniks:

• Kalamaja – Tallinna üks vanemaid asumeid, valdavalt 1-2 korruselised puitelamud;
• Pelgulinn – puitelamud;
• Pelgurand – tüüpkorterid;
• Kopli – vahelduv hoonestus.

Põhja-Tallinnat iseloomustavad olulised tegurid on:

• hea transpordiühendus kesklinnaga – sõidavad trollid, trammid ja bussid;
• rohelus – kogu linnaosas on palju rohelust;
• merelähedus – supelrand on jalutuskäigu kaugusel, Põhja-Tallinnas on 45% Tallinna merepiirist;
• puumajad, kuid ka paneel- ja kivimajad.

Nõudlus

Eestlaste vaieldamatu eelistus on Kalamaja ja Pelgulinn. Soovituim korter on renoveeritud kivitrepikojaga puumajas, kus on suhteliselt madalad korteri ülalpidamiskulud.

Mitte-eestlased seevastu eelistavad esimeses järjekorras Pelguranda. Sellele järgneb Kopli.

Põhja-Tallinna korterite hinnad

Piirkond
1-toaline
2-toaline
3-toaline
Kalamaja
100 000-400 000
200 000-550 000
250 000-650 000
Pelgulinn
100 000-400 000
200 000-550 000
250 000-650 000
Pelgurand
180 000-350 000
200 000-500 000
250 000-650 000
Kopli
80 000-300 000
150 000-420 000
220 000-550 000

Kokkuvõtteks

ERI Kinnisvara prognoosib Põhja-Tallinna populaarsuse tõusu. Kalamaja on tänaseks päevaks juba jõudnud eelistatud elupiirkonna staatusesse. Pelgulinn on teel samas suunas. Pelguranna korteriturg jääb endiselt peamiselt mõjutatuks tüüpkorterite turust Tallinna “mägedel”.

Põhja-Tallinna valulapseks on Kopli asum, kus negatiivne maine ja väga vahelduv kinnisvara kvaliteet ei luba pikemaks perspektiiviks üldistusi teha.

ERI Kinnisvara hinnangul kallinevad Põhja-Tallinnas aastases perspektiivis enim Kalamaja korterid. Hinnatõusuks ennustame 10-15%. Hinnatõus puudutab eelkõige renoveeritud kortereid. Halvas seisukorras kortereid võib hinnatõusu asemel tabada mõningane hinnalangus või hinna püsimine tänasel tasemel.

Pelguranna korterite hinnatõus on eelkõige seotud Tallinna “mägede” korterite hinnatõusuga. See jääb ERI Kinnisvara hinnangul aastases perspektiivis 10% piiresse.

Kopli korterite hinnatõusu on väga vahelduva kinnisvara tüübi ja kvaliteedi tõttu keerulisem prognoosida. Siiski võib sealgi aastases perspektiivis prognoosida heakvaliteediliste korterite hinnatõusu kuni 10%.

Põhja-Tallinnas hinnad tõusevad

Kalamaja korterid kallinevad kuni 15 protsenti

Soovituim korter asub renoveeritud kivitrepikojaga puumajas

Kuna Pelgulinn ja Kalamaja on tänaseks jõudnud eelistatud elupiirkonna staatusesse, ennustan Põhja-Tallinna korterite senisest suuremat populaarsust. Pelguranna korteriturg jääb aga endiselt mõjutatuks tüüpkorterite turust Tallinna mägedel.

Põhja-Tallinna valulapseks on Kopli asum, kus negatiivne maine ja väga vahelduv kinnisvara kvaliteet ei luba pikemaks perspektiiviks üldistusi teha.

ERI Kinnisvara hinnangul kallinevad Põhja-Tallinnas aastases perspektiivis enim Kalamaja korterid. Hinnatõusuks ennustame 10-15 protsenti. Ennekõike kallinevad renoveeritud kortereid. Halvas seisukorras kortereid võib hinnatõusu asemel tabada mõningane hinnalangus või hinna püsimine praegusel tasemel.

Pelguranna korterite hinnatõus on eelkõige seotud Tallinna mägede korterite hinnatõusuga. See jääb ERI Kinnisvara hinnangul aastases perspektiivis 10 protsendi piiresse.

Kopli korterite hinnatõusu on väga vahelduva kinnisvara tüübi ja kvaliteedi tõttu keerulisem prognoosida. Siiski võib sealgi aastases perspektiivis ennustada kvaliteetsete korterite kallinemist kuni 10 protsenti.

Eestlaste vaieldamatu eelistus on Kalamaja ja Pelgulinn. Soovituim korter on renoveeritud kivitrepikojaga puumajas, kus on suhteliselt madalad ülalpidamiskulud.

Mitte-eestlased seevastu eelistavad esimeses järjekorras Pelguranda. Sellele järgneb Kopli.

Artikkel on avaldatud 16.10.2002 väljaandes Eesti Päevaleht – http://www.epl.ee/artikkel.php?ID=217593

Korterite üürimine toob vähem raha sisse

  • Inimesed eelistavad üürimisele aina sagedamini korteri ostmist
  • Pärnu üüriturg elavneb suvel ning Tartus on tegijateks tudengid

Soodsate pangalaenude tõttu eelistavad inimesed aina sagedamini üürimise asemel korteri ostmist, mis on viinud üürikorterite pakkumise ning tootluse mõningale vähenemisele.

“Poolaasta Tallinna kesklinna üüriturgu ilmestab keskmiselt kolmeprotsendiline hinnatõus,” ütles Pindi Kinnisvara hindamisosakonna juhataja Rein Pütsepp.

Tema sõnul on kõige jõudsamalt, kuni 7 protsenti tõusnud hinnad Roosikrantsi- Kentmanni- Lembitu tänava ümbruses, kus poole aastaga on näiteks neljatoaliste korterite üürihind kerkinud 10 300 kroonilt 11 000 kroonile. “Suurema tõusu ongi läbi teinud suuremate korterite üürihinnad,” lisas Pütsepp.

Tallinna kesklinna vähemnõutumateks piirkondadeks on äärmised alad, nagu Uue-Maailma ning Keldrimäe, kus märkimisväärset hinnatõusu aset leidnud pole.

“Kesklinna üürikorterite tootlus on Euroopa mõistes kõrge, sõltuvalt asukohast kõigub see 8 ja 13 protsendi vahel,” ütles Pütsepp. Tema sõnul on suurest tootlusest teadlikud ka Eestis tegutsevad välismaise päritoluga kinnisvaraärimehed, kes on viimase aasta jooksul hakanud väljaüürimiseks kesklinna kortereid ostma. See on suurendanud nõudlust sobivate korterite vastu.

Äärelinnades, Lasnamäel, Mustamäel, Õismäel ning Põhja- Tallinnas ei ületa üürikorterite tootlus 6-7 protsenti, ent enamikul juhtudest on see veelgi madalam, lisas Pütsepp.

Eri Kinnisvara analüütik Tõnu Toompark ennustab seevastu Põhja-Tallinna korterite populaarsuse kasvu. “Pelgulinn ja Kalamaja on tänaseks päevaks jõudnud eelistatud elupiirkonna staatusesse,” ütles ta.

Halva mainega Kopli asumi ning mitte-eestlaste eelistatud Pelguranna edasist tulevikku on tema sõnul siiski veidi raskem ennustada.

Tartus üüripinda otsivatest inimestest moodustavad traditsiooniliselt suure osa tudengid, kõige aktiivsemateks sektoriteks on ahiküttega korterid Karlovas ning mugavustega korterid Annelinnas.

“Ahiküttega korterite osas on kõige olulisem hinnakujundustegur pesemisvõimaluse olemasolu,” ütles Pütsepp. Enimpakutavad korterid on peamiselt 1- ja 2-toalised. Eramute üüriturg on Tartus pea olematu, üksikud pakkumised on keskmiseks eramu üürihinnaks teinud 5000-6000 krooni. Tema sõnul on tehtud tehinguid ka

25 000-kroonise kuuüüriga, ent tegu on eranditega.

Pärnu üüriturg on iseäranis aktiivne suveperioodil. Paljudele Pärnu kinnisvaraomanikele on üüriäri oluline elatusallikas, kusjuures eripäraks on üürilepingute sõlmimine kolmeks kvartaliks – sügisest kevadeni.

“Kuna suvel on üürihinnad märksa kõrgemad, võetakse suvekuudeks uued üürilised ning sügisel kutsutakse endine üürnik tagasi,” rääkis Pütsepp.

Üliaktiivne on suviti majade üüriturg, kusjuures paljud majaomanikud annavadki hoone üürile vaid suveperioodiks, kolides sügisel ise majja tagasi. Kalleimaks korteriüüripiirkonnaks on kesklinn, hinnaklassi poolest järgmisel tasemel on Mai piirkond.

Aivo Vahemets
http://arileht.delfi.ee/news/uudised/korterite-uurimine-toob-vahem-raha-sisse?id=50936641

Turu korrastumine ei ole kriis

Aktiivne diskussioon äsjaavatud ja turule üha juurdetrügivate kaubanduskeskuste teemal on tõstatanud küsimuse kaubanduspindade ülepakkumisest. Jooksevkonto defitsiiti uurinud teavad lausa kriisist kõneleda ning meenutavad paralleelidena 1997. a. sündmusi kolinal kokku kukkunud Eesti õhukest aktsiaturgu.

Esmalt ajaloost

Mõni aasta tagasi räägiti büroopindade ülepakkumisest. Hinnad tõepoolest langesid ja jõudsid enam-vähem samale tasemele, kus need on tänaselgi päeval. Superhea äri muutus heaks äriks. Tänaseks on see ainult oskajatele veel hea äri. Vaatamata pankade toonasele ja tänaseni püsivale umbusule, mis uute kontorikomplekside finantseerimise osa näidatakse, on uusi büroohooneid kerkinud ja kerkimas. Mõni näide – Toompuiestee 33, Roosikrantsi 2, Liivalaia 13/15, Tartu mnt. 18, Estonia pst. 1/3, Maakri 23A jne.

Enne Radissoni valmimist räägiti, et Eesti hotelliturg on 120% täis. Ühtegi hotelli juurde ei mahu ja uue hotelli ehitamisse investeerimine on võrreldav raha põletamisega. Mis aga välja tuli – hoopis hotellid olid täis. Mitte küll 120% – näiteks Viru hotelli täituvus 2001. a. oli 71, St Barbara 79%. Ja uusi hotelle mahtus turule üsna mitu. Mõned näited äsja avatud või kavandatavatest hotellidest – Tallinnas Viru2, Vana Wiru hotell, Oru hotell; Tartus London; Pärnus Tervise veekeskuse hotell, Koidulapark; Kuressaares hotell Georg Ots; Viljandis Grand Hotel jne.

Kaubanduspindadest lähemalt

Turg on tõepoolest vanemaid ja uuemaid kaubanduskeskusi täis. Arvestades kohalike sissetulekut ja ostujõudu, siis ei päde võrdlused põhjamaade elaniku kohta kaks korda suuremast kaubanduspinnast. Kuid kas see on kriis, et mõni lokaalne ebaselge kontseptsiooni valinud lähikauplus peab täna või homme uksed kinni panema või tegevuses ümber orienteerima?

Kindlasti jäävad elujõuliseks suured kaubanduskeskused (Kristiine, Rocca al Mare, Järve, Sikupilli – viimast mõjutab oluliselt Linstow projekt). Linstow projekt õnnestub samuti ja seda just tänu mastaabile. Suurus annab võimaluse turunduskuludeks, mis veelgi enam pisitegijate kliente omale haarab. Suured kaubanduskeskused tõmbavad endiselt magnetina rentnike, mõnes kaubanduskeskuses on juba täna üks kaupleja mitu samaprofiililist müügipunkti avanud.

Kaotajad ei ole ka nurgapealsed leiba ja piima müüvad lähikauplused – neil on oma hinnatundlik, kuid kiirelt kaupa nõudev klientuur olemas. Kodulähedane esmast kaupa pakkuv äri jääb omas nišis edasi tegutsema.

Praegune kasvav kaubanduspindade hulk tähendabki seda, et midagi peavad kardinaalselt muutma. Muutused puudutavad nö. boksikaubandusele orienteeritud “kaubanduskeskuseid”, mida on Tallinnas igas linnaosas. Suuremad ja maksujõulisemad kauplusteketid sinna minna ei taha. Need, kes on läinud, trügivad minema. Väikesed tegijad seevastu ei suuda aga rahvavoo juurdetõmbamiseks vajalikku nomenklatuuri pakkuda. Tekkib nokk-lahti-saba-kinni olukord.

Kokkuvõtteks

Iga keskkonna vähimatki muutust võib hea fantaasia korral käsitleda kriisina. Seniste heietuste taustal võib järgmiseks ennustada elamuehituse “kriisi” – eeldatavasti lõpeb käesoleval aastal 10 aastat kestnud elamispinna ehituse langus. Tark arendaja võtab kriisi-jutud teadmiseks, samuti ka reaalse turu nõudluse ja pakkumise. On ju tõelise kriisi ainsaks ette teadaolevaks tunnuseks selle ootamatus.

Lõpuks on kaubanduskeskuste ja kaubanduspindade turg jõudnud tasemele, kus edasi mängivad professionaalid. See on turu korrastumine, mitte kriis ega mull.

Turule tegutsema jäävate professionaalide ülesanne on luua igale keskusele oma unikaalne ja selgelt teistest eristuv kontseptsioon. See on nägu, mis saab olema põhjuseks, et mitmete teiste hulgast klient just selle kaubakeskuse valib. Oluliseks muutuvad kaubanduskeskuse turundustegevus – kliendilehed, lojaalsusprogrammid jms.

Kriisi teemadel jätkavad need, kes on teinud oma kaubakeskuse kontseptsioonis valesid valikuid – vale asukoht, valed müüjad vale kaubaga. Või need, kes ei suuda tänastele turu nõudmistele ümber orienteeruda. Ülejäänutel pole karta midagi.

Korrastumine pole kriis

Aktiivne diskussioon äsjaavatud ja turule üha juurdetrügivate kaubanduskeskuste teemal on tõstatanud küsimuse kaubanduspindade ülepakkumisest. Jooksevkonto defitsiiti uurinud teavad lausa kriisist kõneleda ning meenutavad paralleelidena 1997. a. sündmusi kolinal kokku kukkunud Eesti õhukest aktsiaturgu.

Turg on alati täis

Mõni aasta tagasi räägiti büroopindade ülepakkumisest. Hinnad tõepoolest langesid ja jõudsid enam-vähem samale tasemele, kus need on tänaselgi päeval. Superhea äri muutus heaks äriks. Tänaseks on see ainult oskajatele veel hea äri. Vaatamata pankade toonasele ja tänaseni püsivale umbusule, mis uute kontorikomplekside finantseerimise osa näidatakse, on uusi büroohooneid kerkinud ja kerkimas. Mõni näide – Toompuiestee 33, Roosikrantsi 2, Liivalaia 13/15, Tartu mnt. 18, Estonia pst. 1/3, Maakri 23A jne.

Enne Radissoni valmimist räägiti, et Eesti hotelliturg on 120% täis. Ühtegi hotelli juurde ei mahu ja uue hotelli ehitamisse investeerimine on võrreldav raha põletamisega. Mis aga välja tuli – hoopis hotellid olid täis. Mitte küll 120% – näiteks Viru hotelli täituvus 2001. a. oli 71, St Barbara 79%. Ja uusi hotelle mahtus turule üsna mitu.

Mõned näited äsja avatud või kavandatavatest hotellidest – Tallinnas Viru2, Vana Wiru hotell, Oru hotell; Tartus London; Pärnus Tervise veekeskuse hotell, Koidulapark; Kuressaares hotell Georg Ots; Viljandis Grand Hotel jne.

Turg on tõepoolest vanemaid ja uuemaid kaubanduskeskusi täis. Arvestades kohalike sissetulekut ja ostujõudu, siis ei päde võrdlused põhjamaade elaniku kohta kaks korda suuremast kaubanduspinnast. Kuid kas see on kriis, et mõni lokaalne ebaselge kontseptsiooni valinud lähikauplus peab täna või homme uksed kinni panema või tegevuses ümber orienteerima?

Kindlasti jäävad elujõuliseks suured kaubanduskeskused (Kristiine, Rocca al Mare, Järve, Sikupilli – viimast mõjutab oluliselt Linstow projekt). Linstow projekt õnnestub samuti ja seda just tänu mastaabile. Suurus annab võimaluse turunduskuludeks, mis veelgi enam pisitegijate kliente omale haarab. Suured kaubanduskeskused tõmbavad endiselt magnetina rentnikke, mõnes kaubanduskeskuses on juba täna üks kaupleja mitu samaprofiililist müügipunkti avanud.

Kaotajad ei ole ka nurgapealsed leiba ja piima müüvad lähikauplused – neil on oma hinnatundlik, kuid kiirelt kaupa nõudev klientuur olemas. Kodulähedane esmast kaupa pakkuv äri jääb omas niðis edasi tegutsema.

Praegune kasvav kaubanduspindade hulk tähendabki seda, et midagi peab kardinaalselt muutuma. Muutused puudutavad nö. boksikaubandusele orienteeritud “kaubanduskeskuseid”, mida on Tallinnas igas linnaosas.

Suuremad ja maksujõulisemad kauplusteketid sinna minna ei taha. Need, kes on läinud, trügivad minema. Väikesed tegijad seevastu ei suuda aga rahvavoo juurdetõmbamiseks vajalikku nomenklatuuri pakkuda. Tekkib nokk-lahti-saba-kinni olukord.

Iga keskkonna vähimatki muutust võib hea fantaasia korral käsitleda kriisina. Seniste heietuste taustal võib järgmiseks ennustada elamuehituse “kriisi” – eeldatavasti lõpeb käesoleval aastal 10 aastat kestnud elamispinna ehituse langus. Tark arendaja võtab kriisi-jutud teadmiseks, samuti ka reaalse turu nõudluse ja pakkumise. On ju tõelise kriisi ainsaks ette teadaolevaks tunnuseks selle ootamatus.

Turg korrastub

Lõpuks on kaubanduskeskuste ja kaubanduspindade turg jõudnud tasemele, kus edasi mängivad professionaalid. See on turu korrastumine, mitte kriis ega mull.

Turule tegutsema jäävate professionaalide ülesanne on luua igale keskusele oma unikaalne ja selgelt teistest eristuv kontseptsioon. See on nägu, mis saab olema põhjuseks, et mitmete teiste hulgast klient just selle kaubakeskuse valib. Oluliseks muutuvad kaubanduskeskuse turundustegevus – kliendilehed, lojaalsusprogrammid jms.

Kriisi teemadel jätkavad need, kes on teinud oma kaubakeskuse kontseptsioonis valesid valikuid – vale asukoht, valed müüjad vale kaubaga. Või need, kes ei suuda tänastele turu nõudmistele ümber orienteeruda. Ülejäänutel pole karta midagi.

Artikkel on avaldatud 15.10.2002 väljaandes Äripäev –

Kristiine puitelamute hinnad tõusevad aastaga 15%

Kristiine linnaosa on Tallinna korteriturul üks kõrgemalt hinnatud piirkondi. Kristiine korterite nõudlus ületab pakkumist. Selle põhjuseks on piirkonna kesklinnalähedus, heakorrastatus ja rohelus. Samuti teenindusasutuste (nt. Kristiine Keskus) lähedus.

Piirkonna enamnõutavamad on eriprojektiga kivimajades või puitelamutes asuvad remonditud, heas seisukorras korterid. Kapitaalset remonti vajavate korterite vastu on ostuhuvi väiksem. Puitelamute eeliseks suurte korterelamute ees on väiksem korterite arv ja enamasti piiritletud krundi olemasolu.

Puitelamutest on hinnatuimad kivitrepikojaga puumajad, mis on üldiselt paremas seisukorras. Peamised puitelamu hinnategurid on elamu seisukord, pesemisvõimaluse (vannitoa või duðiruumi) olemasolu ja krundi suurus. Hinnatud on majad, mis on varustatud tsentraalse gaasitrassiga või piisava elektrivõimsusega, et soovikorral oleks võimalik ahiküttelt üle minna gaasi- või elektriküttele ning korterisse ehitada kamin.

Kristiine linnaosa renoveerimata korterite hinnad on olenevalt maja üldseisukorrast ja tüübist ning paiknevusest linnaosas olnud keskmiselt vahemikus 7500-8500 kr/m². Remonditud, heas seisukorras korterite hinnad on olnud vastavalt vahemikus 8500-11 500 kr/m². Erandjuhtudel on korterite hinnad olnud ka kõrgemad, kuid seda ainult väga eksklusiivsete korterite puhul – näiteks uusehitistega võrreldavasse hinnaklassi kuuluvate välja ehitatud katusekorruste puhul.

Erandjuhuks saab lugeda ka 1-toaliseid kortereid, mille ruutmeetri hind ei ole võrreldav 2-, 3- ja 4-toaliste korterite ruutmeetri hinnaga, sest 1-toalise korteri üldpind on oluliselt väiksem, pakkumisi on väga vähe ning nõudlus väga suur. Seetõttu reeglina ei mahu 1-toaliste korterite ruutmeetri hind tavapärasesse piirkonna korterite hinnavahemikku.

ERI Kinnisvara hinnangul suurenevad Kristiine linnaosas enam puitelamutes olevate korterite hinnad. Seda eelkõige puithoonete jätkuva renoveerimise ja kruntide heakorrastamise tõttu. Oluline on ka puitasumite miljööväärtus. Hinnatõusuks võib prognoosida kuni 10-15%. Samas suurusjärgus hinnatõus on prognoositav ka kivimajade turul.

Kristiine linnaosa paneelelamud konkureerivad eelkõige “mägedega” – peamiselt Mustamäega. Sealne hinnatõus aastases perspektiivis küünib 10 protsendini. Ostjate seas on enam eelistatud remonditud korterid.

Kristiine linnaosa korterite ruutmeetri hinnad

A
B
C
Paneelmaja
8000-9500
7500-8500
6000-7500
Kivimajad
9000-11000
8000-9500
7000-8500
Puitelamud
9000-11500
8000-9500
6500-8500

A – remonditud korter, uksed-aknad vahetatud, remont moraalselt-füüsiliselt kaasaegne kasutades kõiki kaasaegseid materjale, remont kvaliteetne
B – keskmine seisukord, vaja sanitaarremonti, elamiskõlbulik, remont moraalselt vananenud
C – remonti vajav korter, uksed-aknad vahetamata, samal tasemel, mis korterikarp, mitteelamiskõlbulik, moraalselt ja füüsiliselt vananenud remont

Estonian market for retail space is alive and kicking – real estate analyst

The claims that the Estonian retail developers have lost sense of reality are exaggerated- says Tõnu Toompark- real estate analyst of ERI Kinnisvara.

Toompark told Ąripäev that the market for retail space was not in crisis- but was simply being transformed and was adapting to new conditions.

He adds that the best prospects to grow further have large shopping centres such as Kristiine Keskus- Rocca al Mare Shopping Centre- Järve Centre and Sikupilli Mall in Tallinn.

“I am confident that also the new shopping mall built by Linstow will be a success-” said Toompark- referring to the ܜlemiste Centre near Tallinn Airport that will have 50-000 square metres of floor space and is due to open in October 2003.

In the analysts’ opinion- ܜlemiste Centre will flourish already because of its sheer size which enables to draw customers away from smaller competitors.

ܜlemiste Centre will be Estonia’s largest shopping center. Its anchor tenant will be RIMI- a Norwegian retail giant- that will take up 11-000 square metres.

Developers say that ܜlemiste should reach a target of 7 million clients and 10 million purchases a year. Annual turnover is expected to be EEK 1.75 billion. The multifunctional complex is expected to cost up to USD 35 million.

ܜlemiste Centre is being developed by Linstow International- a Norwegian property group with extensive real estate and hotel holdings in the Baltic states.

Artikli autor on Toomas Hõbemägi. Artikkel ilmus 14/10/2002 Balticbusinessnews.com.

Analüütik Tõnu Toompark: kaubanduspindade turul toimuv pole kriis

ÄripaevKaubanduspindade turul toimuv pole kriis, tegemist on turu korrastumisega, väidab ERI Kinnisvara analüütik Tõnu Toompark.

“Turg on tõepoolest vanemaid ja uuemaid kaubanduskeskusi täis. Kuid see pole kriis, kui mõni lokaalne ebaselge kontseptsiooni valinud lähikauplus peab täna või homme uksed kinni panema või tegevuses ümber orienteerima. Kaubanduskeskuste ja kaubanduspindade turg on lõpuks jõudnud tasemele, kus edasi mängivad professionaalid,” kirjutab Toompark homses Ärpäevas. “Kriisi teemadel jätkavad need, kes on teinud oma kaubakeskuse kontseptsioonis valesid valikuid – vale asukoht, valed müüjad vale kaubaga. Või need, kes ei suuda tänastele turu nõudmistele ümber orienteeruda. Ülejäänutel pole karta midagi.”

Kindlasti jäävad elujõuliseks suured kaubanduskeskused (Kristiine, Rocca al Mare, Järve, Sikupilli – viimast mõjutab oluliselt Linstow projekt). Linstow-i projekt õnnestub samuti ja seda just tänu mastaabile. Suurus annab võimaluse turunduskuludeks, haarates sellega endal veel enam pisitegijate kliente. Suured kaubanduskeskused tõmbavad endiselt magnetina rentnike, mõnes kaubanduskeskuses on juba täna üks kaupleja mitu samaprofiililist müügipunkti avanud.

Kaotajad ei ole Toomparki sõnul ka nurgapealsed leiba ja piima müüvad lähikauplused – neil on oma hinnatundlik, kuid kiirelt kaupa nõudev klientuur olemas. Kodulähedane esmast kaupa pakkuv äri jääb omas nišis edasi tegutsema.

Kasvav kaubanduspindade hulk tähendab seda, et midagi peab kardinaalselt muutuma. Eeskätt puudutab see n-ö boksikaubandusele orienteeritud kaubanduskeskusi, mida on igas Tallinna linnaosas.

Turule tegutsema jäävate professionaalide ülesanne on luua igale keskusele oma unikaalne ja selgelt teistest eristuv kontseptsioon – oma nägu, mis saab põhjuseks, miks klient just selle kaubakeskuse valib. Oluliseks muutuvad kaubanduskeskuse turundustegevus – kliendilehed, lojaalsusprogrammid jms.

Artikli autor on Aili Sandre. Artikkel on avaldatud 14.10.2002 väljaandes Äripäev –

Kinnisvaraturg jätkab kasvu

Kinnisvaraturg jätkas 2002. a. I poolaastal stabiilset kasvu nii tehingute arvu kui nende väärtuse osas. Maakondade osakaalu muutused on veel marginaalsed, kuid paistab Harjumaa osakaalu vähenemise trend.

Maakondi detailsemalt vaadeldes paistab esmalt silma Harjumaa vaieldamatu ülekaal teiste maakondade ees. Harjus sõlmiti 8619 kinnis- ja vallasvara ostu-müügilepingut, mis on 4,4 korda tehingute arvu poolest teisel kohal olevast Ida-Virumaast rohkem. Oodatult järgnevad Tartu ja Pärnu maakonnad.

Käesoleva aasta esimesel poolaastal sõlmitud kinnis- ja vallasvaralepingute väärtuse graafikul on edetabeli eesotsas taas Harju, Pärnu ja Tartu maakonnad (vastavalt 6148, 594 ja 478 miljonit krooni). Suurema käibega on veel Lääne-Viru ja Lääne maakonnad. Ülejäänud maakonnad jäävad juba suurusjärgu võrra kaugemale.

Tähelepanuväärne on Ida-Virumaa, kus sõlmiti 10% ehk 1950 kinnisvaratehingut. Samas moodustas nende tehingute väärtus kõigest 2% ehk 133 miljonit krooni.

Stabiilne kinnisvaratehingute arvu kasv märkimisväärse tehingute väärtuse oludes näitab selgelt, et asume kinnisvaraturu vägagi aktiivses faasis.

Aktiivsusest saame rääkida eeskätt Tallinna ja Harjumaa puhul. Vähemal määral eksisteerib kinnisvaraturg Pärnu ja Tartumaal. Mõningal määral ka Lääne-Virumaal. Ülejäänud maakondade turg on stabiilselt väga madala aktiivsusega. Maakondades on reaalsed kinnisvaratehingud koondunud maakonnakeskustesse ja nende lähiümbrusesse.

Septembri keskpaigas Eesti Panga ettevõetud sammud laenuturu kaudu tarbimise aktiivsuse pärssimiseks kinnisvaraturu hetkeolukorrale eeldatavalt väga suurt mõju ei too. Väljendatud on arvamust, et eluasemelaenude intressid võivad tõusta maksimaalselt 0,1-0,2%. Sellele justkui vastukaaluks alandas oktoobri alguses Nordea Pank kroonilaenude intressimäära.

Tõusutrendis olev sissetulekute tase ja laienev pangalaenude väljastamine intresside senise langemise valguses lubavad arvata, et kinnisvaraturu aktiivsus pärsitud ei saa. ERI Kinnisvara prognoosib võrreldes 2001. aastaga käesoleval aastal kinnisvaratehingute arvu suurenemist 5-8% (44000 tehingut). Tehingute väärtuse kasvuks võib ennustada 15-20% (16 miljardit krooni). Suurem kasv jääb endiselt kruntide ja korterite turule.

Ida-Virumaa turg kogub kiiresti tuure

Kinnisvaraturg jätkas 2002. aasta I poolaastal stabiilset kasvu nii tehingute arvu kui ka nende väärtuse osas. Maakondade osakaalu muutused on veel marginaalsed, kuid paistab Harjumaa osakaalu vähenemise trend.

Maakondi detailsemalt vaadeldes paistab silma Harjumaa vaieldamatu ülekaal teiste maakondade ees. Harju maakonnas sõlmiti 8619 kinnis- ja vallasvara ostu-müügilepingut, mis on 4,4 korda tehingute arvu poolest teisel kohal olevast Ida-Virumaast rohkem. Oodatult järgnevad Tartu ja Pärnu maakonnad.

Käesoleva aasta esimesel poolaastal sõlmitud kinnis- ja vallasvaralepingute väärtuse graafikus on edetabeli eesotsas taas Harju, Pärnu ja Tartu maakonnad (vastavalt 6148, 594 ja 478 miljonit krooni). Suurema käibega on veel Lääne-Viru ja Lääne maakonnad. Ülejäänud maakonnad jäävad juba suurusjärgu võrra kaugemale.

Tähelepanuväärne on Ida-Virumaa, kus sõlmiti 10% ehk 1950 kinnisvaratehingut. Samas moodustas nende tehingute väärtus kõigest 2% ehk 133 miljonit krooni.

Stabiilne kinnisvaratehingute arvu kasv nende märkimisväärse väärtuse korral näitab selgelt, et asume kinnisvaraturu vägagi aktiivses faasis.

Aktiivsusest saame rääkida eeskätt Tallinna ja Harjumaa puhul, vähemal määral toimib kinnisvaraturg Pärnu- ja Tartumaal, mõningal määral ka Lääne-Virumaal. Ülejäänud maakondade turg on stabiilselt väga madala aktiivsusega. Maakondades on reaalsed kinnisvaratehingud koondunud maakonnakeskustesse ja nende lähiümbrusesse.

Septembri keskpaigas Eesti Panga ettevõetud sammud laenuturu kaudu tarbimise aktiivsuse pärssimiseks kinnisvaraturu hetkeolukorrale eeldatavalt väga suurt mõju ei too. Väljendatud on arvamust, et eluasemelaenude intressid võivad tõusta maksimaalselt 0,1-0,2 protsenti. Sellele justkui vastukaaluks alandas oktoobri alguses Nordea Pank kroonilaenude intressimäära.

Tõusutrendis olev sissetulekute tase ja laienev pangalaenude väljastamine intresside senise langemise valguses lubab arvata, et kinnisvaraturu aktiivsus pärsitud ei saa. ERI Kinnisvara prognoosib võrreldes 2001. aastaga käesoleval aastal kinnisvaratehingute arvu suurenemist 5-8 protsenti (44 000 tehingut). Tehingute väärtuse kasvuks võib ennustada 15-20 protsenti (16 miljardit krooni). Suurem kasv jääb endiselt kruntide ja korterite turule.

Artikkel on avaldatud 07.10.2002 väljaandes Äripäev –

Maamüügi piirangud puudutavad igaüht

24. septembril valitsuse heakskiidu saanud kinnisasja omandamise kitsendamise seaduse eesmärk on seletuskirja järgselt asendada 1996. a vastu võetud välismaalasele, välisriigile ja juriidilisele isikule kinnisomandi üleandmise kitsendamise seadust, viies selle vastavusse ELi nõuetega kapitali vaba liikumise printsiipide kohta, ja reguleerida siseriiklikult põllumajandusmaa kasutamist ja võõrandamist.

Põllumaa mõiste puudub

Seadust lugedes tekib esmalt küsimus, mida seaduse tähenduses hõlmab mõiste “põllumajandusmaa”. Valitsuse 1995. a määruses “Katastriüksuse sihtotstarvete liigid ja nende määramise alused” on antud mõiste põllumajandusmaa katastriüksuse sihtotstarbe – maatulundusmaa – alaliigina: põllumajandusmaa on haritav ja looduslik rohumaa.

Vastavalt valitsuse 1995. a määrusele “Kõlvikute kaardi ning maa kvaliteedi ja hindamise kaardi koostamise kord” kantakse katastri- ja kõlvikute kaardile ning eraldatakse kõlviku piiri leppemärgiga järgmised kõlvikud ja nende alaliigid: haritav maa (põllumaa, puuviljaaed, puukool, püsirohumaa); looduslik rohumaa; metsamaa; õuemaa; muu maa.

Siit tekib küsimus, kas põllumajandusmaa on haritava maaga võrdsustatud või hõlmab see haritava ja loodusliku rohumaa. Maatulundusmaa katastriplaanidele ja eksplikatsiooni on kõlvikutena kantud haritav maa ja looduslik rohumaa. Seaduse rakenduses peaks just katastriplaan olema ilmselt kõlvikute koosseisu tõestavaks materjaliks.

Varasem seadus puudutas ainult välismaalasi ja välismaiseid juriidilisi isikuid. Kinnisasja omandamise kitsendamise seaduse rakendumine puudutab suuremal või vähemal määral kõiki inimesi, kes plaanivad väljaspool linna paikneva üle 2 ha suuruse kinnistu ostu või müüki. Seda sõltumata asjaolust, kas kinnistu on hoonestatud või hoonestamata. Kinnisasja omandamise kitsendamise seadus sätestab kinnisasja, st maa omandamist koos selle oluliste osadega (hooned, rajatised, kasvav mets jne). Seetõttu ei saa rääkida ainult piirangutest põllumajandusmaa omandamisel – seadus puudutab ka kõiki talude, elamute, maamajade jms hoonestatud kinnistute omanikke, kui nende kinnistute kõlvikulises koosseisus on põllumajandusmaad rohkem kui 2 ha.

Seletuskirjas on eelnimetatud 2 ha seadusse kirjutatud just hobitalunduse või muu harrastustegevusele võimaluse andmiseks. Siiski jääb see ilmselgelt väheseks nii turismi- kui ka harrastustalule, samuti võimalikule maale asuda soovivale taluperele enda äratoitmiseks, eriti juhul kui põllumajandusmaa hõlmab nii haritava kui ka loodusliku rohumaa.

Maa likviidsus likvideeritakse

Kinnistute võimalikele ostjatele seatavate piirangute tõttu põllumajandusmaade turg piiratud. See mõjutab oluliselt maa turuhinda ja niigi kiratsevas põllumajanduses satuvad löögi alla talumajapidamised, sest piirangute tõttu on kinnistud vajadusel raskemini realiseeritavad ning laenutagatisena laenuandjatele vähematraktiivsed.

Lisaks vähendab võimalike ostjate huvi ja ringi kõrvalkinnistu omanike (kui nad vastavad seaduses ettenähtud nõuetele) seadusega määratud ostueesõigus. Nii tekib olukord, kus maa liigub läbi nn tankistide seda kokkuostvate huvigruppide kätte turuhinnast odavamalt.

Seaduse vajalikkuse üheks põhjenduseks on toodud vajadus kaitsta põllumaad elamukruntideks muutumise eest. Selle jaoks on aga olemas teised seaduslikud hoovad -planeerimis- ja ehitusseaduse järgselt maakonnaplaneering, mille üks otsene ülesanne on väärtuslike põllumaade, maastike ja looduskoosluste säilitamine. Samuti valdade üldplaneeringud, mille alusel on võimalik maa sihtostarvet muuta, sõltumata seatavatest omandamise piirangutest.

Kinnisasja omandamise kitsendamise seaduse rakendumisega suureneb notarite kontrollitavate ja tehinguks vajalike dokumentide arv. Kuidas kompenseeritakse seaduse rakendumisega notarite töökoormus, mis suurenes niigi tõestamisseaduse ning lepingute ja lepinguväliste kohustuste seadusega?

Kinnisasja omandamise kitsendamise seadus reguleerib mittetäielikult laialivalguvat ja täpsustamata valdkonda, mis tegelikult on osaliselt juba hõlmatud olemasolevate seadustega.

Artikkel on avaldatud 04.10.2002 väljaandes Äripäev –

Korterid kallinevad kolmandiku võrra

  • Hindu tõstavad ehitushinnaindeksi ja keskmise palga kasv
  • Tartu ja Pärnu korterite hinnakasv võib olla suurem kui Tallinnas

Tallinna äärelinna korterite hinnad tõusevad viie aastaga ligi 35 protsenti, ennustab Pindi Kinnisvara. Peamisteks hinnatõusu põhjustajateks on majandusareng, ehitushinnaindeksi ning keskmise palga jätkuv kasv.

“Praeguseks on korterid jõudnud tasakaaluhinda,” ütles Pindi Kinnisvara hindamisosakonna juhataja Rein Pütsepp. See tähendab, et uute ja vanemate korterite hinnavahe on praeguseks umbes 30 protsenti, mis on amortisatsiooni jagu.

“Vanemad korterid enam kallimaks minna ei saa, samuti ei saa konkurentsi tõttu kallineda uued,” lisas Pütsepp. Seetõttu kasvavad Tallinna korterite hinnad edaspidi keskmise palga ja ehitushinnaindeksi tõusu võrra.

Arvutuse aluseks on Pindi Kinnisvara võtnud eelduse, et palgad kasvavad keskmiselt 10 ning ehitushinnaindeks 6,5 protsenti aastas.

“Kaugemale kui viis aastat on paneelmajade puhul raske ennustada, sest nende eluea küsimuses hakkab tekkima vaidlusi,” lisas Pütsepp.

Tartu ja Pärnu korterite hinnatõusu ennustamine on Pütseppa sõnul vähe keerulisem, kuna seal ei ole vanemate korterite hinnad tasakaaluhinnani jõudnud. “Seal võib tõus isegi suurem olla.”

Võrreldes eelnenud viieaastase perioodiga tundub tulevikuennustus ka mõneti tagasihoidlik, kuna aastast 1997 kuni tänaseni on hinnad Tallinna kesklinnas ja äärelinnas tõusnud 62 ja 110 protsenti.

Ka teised suuremad kinnisvarafirmad peavad Pindi Kinnisvara ennustusi mõistlikuks.

“Ma arvan, et see on üsna normaalne hinnang. Meeletu hinnatõus on toimunud ja on näha, et nüüdseks on see pidurdunud,” ütles Eri Kinnisvara analüütik Tõnu Toompark. Tema sõnul paneb vanemate korterite hindadele piiri uusehitiste hind.

“Olemasolevaid kortereid on tihti kergem osta. Nõudlus on püsiv ja see tähendab survet hindadele,” ei näinud Toompark võimalust ka hindade languseks.

Toomparki arvates ei mõjuta hindu edaspidi mitte niivõrd ehitushinnaindeks, kuivõrd pangalaenu tingimused ja mahud. “Pean üsna reaalseks, et sinna suurusjärku see hinnatõus jääb.”

“Arvan, et seal on oma loogika olemas ja see peitub keskmise palga tõusus,” ütles kinnisvarafirma Ober-Haus tegevdirektor Hindrek Leppsalu.

Leppsalu ei uskunud, et eluasemelaenu intressid hindade tõusule enam mõju avaldavad, sest intressid on niigi all. Sõltuvalt majanduse arengust võivad hinnad tema hinnangul ka ennustatust veidi rohkem tõusta.

“Keskmise palga ja korteri ruutmeetri hinna suhe on mingi rusikareegel,” lisas ta.

Lisaks mõjutab nõudlust Leppsalu sõnul ka fakt, et Eestis on inimese kohta keskmiselt 23 ruutmeetrit elamispinda, võrreldes näiteks Stockholmiga, kus on inimese kohta 40 ruutmeetrit.

Aivo Vahemets

Artikkel on avaldatud 02.10.2002 väljaandes Eesti Päevaleht – http://www.epl.ee/artikkel.php?ID=216392

Kinnisvarakalender: september 2002

Kuuteemad:

– majapettuse võimaldanud notari karistamine rahatrahviga;
– piirangute seadmise plaan põllumajandusmaa ostmisele;
– Eesti Panga sammud laenuturu aktiivsuse pärssimiseks.

Muud teemad:

01/09 Eelarvesse raha otsiv Keila linnavalitsus üritab kolmandat korda müüa Tallinna maantee ääres asuvat ligi kahe hektari suurust kinnistut, langetades selle hinda algsega võrreldes 700.000 krooni võrra.
03/09 E.L.L. Kinnisvara plaanib Tallinnasse Vabaõhumuuseumi teele kahe 12-korruselise kortermaja ehitust.
04/09 Mustjõe asumi ideevõistluse võitjaks osutus tööga Linnuriik arhitektuuribüroo “Kosmos”ning arhitektid Ott Kadarik, Villem Tomiste ja Mihkel Tüür.
09/09 Tallinna linnavalitsus algatas Admiraliteedi basseini ja Mere puiestee vahelise 6,3 hektari suuruse ala detailplaneeringu.
10/09 Merko Ehitus ja Ober-Hausi tütarettevõte OÜ Linnasaare Kinnisvara sõlmisid ehituse- ja projekteerimise töövõtulepingu Tallinnasse Mustakivi teele kaubanduskeskuse rajamiseks.
12/09 Alexander Kofkin plaanib rajada Grand Hotell Tallinna kõrvale “Sheratoni auku” hotelli 20-korruselise laienduse.
15/09 Riigikogu arutas üürivaidluse lahendamise seaduse eelnõud, mille alusel luuakse Eestis üürivaidluskomisjonid.
16/09 Pärnu linnavalitsus pani kolmandat korda enampakkumisele Suur-Jõe 53 ja Riia maantee 2L kinnistud, alghindadega vastavalt 3,5 miljonit ja 4,25 miljonit krooni.
17/09 Eesti Merelaevandus müüb osa Tallinna kesklinnas Estonia puiesteel asuvast büroohoonest 35 miljoni krooniga Iisraeli investoriga seotud ettevõttele OÜ-le Filuko Grupp.
19/09 FKSM alustab Pärnus Riia maantee ja Papiniidu ristmiku lähedal kaubanduskeskuse rajamist, mille hinnaks kujuneb 56-70 miljonit krooni.
19/09 Liikluskindlustuse Fondi Tallinnas Tööstuse tänaval asuva peahoone ostuks laekus üks 17 miljoni kroonise alghinnaga pakkumine Riigi Kinnisvara AS-ilt.
19/09 Tallinna volikogu kehtestas detailplaneeringu, mis lubab Dvigatelil ja Merkol alustada Suur-Sõjamäele tööstuspargi rajamist.
20/09 Tallinna elamumajandusamet pani 1,3 miljoni kroonise alghinnaga enampakkumisele Vilde teel asuva raamatukoguhoone kinnistu.
23/09 Pärnu linnavalitsus kinnitas Riia maantee 108b asuva 8728-ruutmeetrise kinnistu enampakkumise võitjaks AS-i Famar-Desi pakkumise.
24/09 Valitsus saatis riigikogu menetlusse uue kinnisasja omandamise kitsendamise seaduse eelnõu, mis seab põllumajandusmaa omandamise eelduseks vastava hariduse- ja tegevusnõude.
25/09 Sihtasutus Kredex sõlmib pankadega kokkuleppe, mis võimaldab neil pakkuda tagastatud eluruumide üürnikele laenu uue eluaseme soetamisel madalama omafinantseerimise määraga.
25/09 Vandeadvokaat Jüri Leppik vaidlustas Tallinna ringkonnakohtus Tiesenhauseni majapettuse läbi lasknud notar Sirje Rõõmu süüdimõistmise ametialases lohakuses.
29/09 Kinnisvaraarendaja Arco Invest avas Tallinnas Meriväljal uue elamupiirkonna, kuhu rajatakse üle 200 krundi ning mille infrastruktruurivõrkude ehitamisse investeeris firma 130 miljonit krooni.

Kas soovid värsket kinnisvarainfot meilile?

Sisesta e-posti aadress ja ole kursis kinnisvaraturu liikumistega!

Kinnisvarakoolis järgmisena:

11.-13.01.2022 Kinnisvara ABC