Statistika: Kasutusse lubatud eluruumid tubade arvu järgi

Uuendatud graafikud kasutusse lubatud eluruumide jaotuse kohta tubade arvu järgi.

Kasutusse lubatud eluruumide jaotus, %

Olemasolevate eluruumide jaotus tubade arvu järgi, 1000

Olemasolevate eluruumide jaotus tubade arvu järgi, %

Kõigi graafikute vaatamiseks kliki siin: KINNISVARATURG GRAAFIKUTES!

Statistika: Eluruumide omanikud

Uuendatud graafikud eluruumide omanike kohta.

Eluruumide omanikud: erasektor, kohalikud omavalitsused, avalik sektor

Kõigi graafikute vaatamiseks kliki siin: KINNISVARATURG GRAAFIKUTES!

Statistika: Eluruumide arv, pind ja ehitus

Uuendatud graafikud eluruumide arvu, pinna ja ehituse kohta.

Eluruumide arv (*1000) ja pind (miljon m2)

Keskmine eluruumi pind elaniku kohta (m2) ja eluruumide arv 1000 elaniku kohta

Uue elamispinna ehitus võrreldes olemasoleva elamufondiga

Kõigi graafikute vaatamiseks kliki siin: KINNISVARATURG GRAAFIKUTES!

Statistika: Ehitusmahud, eluruumide kasutusload ja ehitusload

Uuendatud graafikud ehitustööde ning väljastatud eluruumide kasutus- ja ehituslubade kohta.

Ehitusettevõtete ehitustööde maht, miljon krooni, kvartalite lõikes

Valminud eluruumide arv ja pind

Keskmise uue eluruumi pind, m2, kvartalite lõikes

Ehitusettevõtete ehitustööde maht, miljard krooni

Valminud eluruumide arv ja pind

Keskmine uue eluruumi pind, m2

Kasutusloa saanud eluruumide arv ja pind

Kasutusloa saanud eluruumi pind, m2

Ehitusloa ja kasutusloa saanud eluruumide keskmine pind, m2

Ehitusloa ja kasutusloa saanud eluruumide pind, m2

Ehitusloa ja kasutusloa saanud eluruumide arv

Kõigi graafikute vaatamiseks kliki siin: KINNISVARATURG GRAAFIKUTES!

Statistika: Kinnisvaratehingute arv ja väärtus

Uuendatud graafikud kvartaalsete kinnisvaratehingute arvu ja väärtuse kohta.

Notariaalselt tõendatud ostu-müügilepingute arv

Notariaalselt tõendatud ostu-müügilepingute väärtus, miljon krooni

Kõigi graafikute vaatamiseks kliki siin: KINNISVARATURG GRAAFIKUTES!

Statistika: Palgad

Uued graafikud keskmise palga kohta.

Eesti keskmine brotpalk (krooni) ja palga muutus, % - kvartalite lõikes

Eesti keskmine brutopalk, krooni kuus

Kõigi graafikute vaatamiseks kliki siin: KINNISVARATURG GRAAFIKUTES!

Statistika: Majutuskohtades majutatud

Uued graafikud majutuskohtades majutatute kohta.

Majutuskohtades majutatud, 1000, aastate lõikes

Majutuskohtades majutatud, 1000, kvartalite lõikes

Kõigi graafikute vaatamiseks kliki siin: KINNISVARATURG GRAAFIKUTES!

Statistika: Tööjõus osalemine, tööhõive ja töötus

Uued graafikud tööjõus osalemise, ja töötuse kohta.

Hõivatute ja töötute arv, 1000 inimest kvartalite lõikes

Tööjõus osalemise määr, tööhõive määr, töötuse määr, % kvartalite lõikes

Hõivatute ja töötute arv, 1000 inimest

Tööjõus osalimise määr, tööhõive määr, töötuse määr, % aastate lõikes

Kõigi graafikute vaatamiseks kliki siin: KINNISVARATURG GRAAFIKUTES!

Detailplaneering määrab ärimaa hinna

Kinnisvara hind sõltub asukohast ehk sellest, milliseid nõudmisi suudab konkreetne kinnisvara rahuldada. Suurim väärtust määrav tegur on krundi puhul ehitusõigus. Ehitusõigus määrab krundi kasutusotstarbe ja selle, millist hoonet on võimalik krundile ehitada. Samuti selle, millist krundi osa on võimalik hoonestada.

Kaks kõrvutiasetsevat krunti ei pruugi olla ühesuguse hinnaga, sest nende kasutusotstarbed võivad olla erinevad. Näiteks võib ühele krundile ehitada tulutoova ärihoone, teisele võib kitsenduste olemasolu tõttu rajada ainult parkla.

Paljudel müügis olevatel ärikruntidel puudub detailplaneering. Detailplaneering, mis koostatakse väiksemate maaüksuste kohta, annab ostjale krundist üksikasjaliku ülevaate, kus on määratud krundi ehitusõiguse, teede ja tänavate ning tehnovõrkude ja -rajatiste paigutus.

Ostja jaoks tähendab ilma detailplaneeringuta krundi ostmine “põrsast kotis”. Mida krundile konkreetselt ehitada tohib, selgub alles peale kohalikus omavalitsuses planeeringu kinnitamist.

Planeeringuta krundi ostmisega võtab ostja enesele teadlikult riski, sest esialgselt kavandatud investeering võib kulukamaks osutuda või mis veel halvem – tuleb kavandatud projektist üldse loobuda ja hakata teist sobivamat krunti otsima.

Ekslik on arvamus, et ehitusõigused määrab asjaolu, et kinnistu asub niigi tsoonis, mis üldplaneeringu järgi on ärilise otstarbega. Üksi üldplaneeringust siiski ei piisa, sest see määrab -aladele üldised kasutamis- ja ehitustingimused. on koostatud suurema -ala, kas terve linna või linnaosa kohta ja ühe konkreetse krundi kohta sealt detailset informatsiooni ei leia.

Elamukruntidega üldjuhul probleeme ei teki. Pakkumises on peamiselt arendusprojektide elamukrundid. Suurem arendustegevuse eesmärgil ostetud -ala on tavaliselt läbi detailplaneeringu jaotatud väiksemateks elamukruntideks.

Enne ärimaa müüki on soovitav koostada selle detailplaneering. Planeeringu koostamise käigus võib ette tulle palju takistusi. Alustades sellest, et tsentraalsed tehnovõrgud tuleb vedada hoopis kaugemalt või krundile juurdepääsutee ei pruugi kulgeda sealt, kuhu see esialgselt kavandatud oli.

Ärimaa olemasolev detailplaneering on ostja jaoks oluline riske maandav tegur: Ta annab krundist täpse informatsiooni ja väldib hiljem tekkida võivaid asjatuid sekeldusi. Harvad pole ka juhused, kui detailplaneeringu puudumisel sageli toimumata jääb.

Statistika: Ehitusmahud

Uued graafikud mitteeluruumide ehituslubade ja kasutuslubade kohta.

Ehitusloa saanud mitteeluhoonete arv (vasak telg) ja kasulik pind, m2 (parem telg)

Kasutusloa saanud mitteeluhoonete arv (vasak telg) ja kasulik pind, m2 (parem telg)

Ehitusloa ja kasutusloa saanud mitteeluhoonete arv

Kõigi graafikute vaatamiseks kliki siin: KINNISVARATURG GRAAFIKUTES!

Statistika: Kuritegevus maakonniti

Uued graafikud kuritegevuse kohta.

Kuritegude arv 10 000 elaniku kohta maakonniti aastate lõikes

Kõigi graafikute vaatamiseks kliki siin: KINNISVARATURG GRAAFIKUTES!

Suurus on tähtis

Tänasel Eesti eluasemeturul on enneolematu olukord. Klientidel on suur valikuvõimalus erinevate pakkumiste üle otsustamisel. Otsustega ei pea ülepeakaela tormama, sest järgmiseks päevaks või isegi järgmiseks nädalaks valikuvõimalus kitsamaks ei muutu. Pigem tuleb uusi pakkumisi juurde.

Kinnisvaraarendajate jaoks pole olukord aga niivõrd roosiline. Uusi konkureerivaid projekte tuleb iga päevaga lõppematu tulvana juurde. Pakkumisepoolne konkurents on järjest suurenemas ja müügiperioodid pikenevad. Pangad on kinnisvaraarendajad tõsisema luubi alla võtnud ning sõnad „uus elamuarendusprojekt” ei ava võlusõnana külluslike laenukraane.

Kurjad keeled räägivad kinnisvaraturu peatsest kokkukukkumisest ja müstiliste vandenõuteooriate läbi asetleidnud hinnatõusust. Kohe-kohe saabuva hinnalanguse juttu räägitud juba viimased viis aastat ja tulemata jäänud hundi eest hoiatavat karjapoissi peetakse naljameheks, kuid enam ja enam võtavad maad kahtlust, et ses jutus võib siiski mingi tarkusetera peituda.

Uudne konkurentsitihe turuolukord ohustab eelkõige väiksemaid kinnisvaraarendajaid, kes põlveotsas arendavad ühte-kahte projekti ning kus ehitustegevuse finantseerimise suutlikkus on väga otseselt sõltuvuses ostjate tehtavatest ettemaksudest.

Väikearendaja on tänasel turul oodatud kiire müügi asemel sunnitud tõdema, et võrreldes optimistlike prognoosidega venib korterite-majade müügiperiood paar-kolm korda pikemaks. Pankurid pole lollid, nad näevad, mis turul toimub ega anna väikearendajale raha juurde – milleks riskida rohkemaga kui juba mängu on pandud? Mida väikearendaja sellises olukorra tegema peab?

Kui väikearendajal puudub võimekus täiendavat finantseerimist kaasata, siis on lihtne tee hakata raha kokku hoidma sealt kus saab – esialgselt planeeritud kallimad materjalid saab vahetada odavamate vastu. Võib-olla „unustab” arendaja ära lubatud mänguväljaku rajamise. Võib-olla läheb lihtsalt ning esialgse puldiga avatava värava asemel tuleb värav, mida peab käsitsi avama ja sulgema. Võib-olla jääb soojustus seina panemata, sest sellegi arvet on mõned väärtuslikud kroonid võimalik kokku hoida.

Kui aga raha üldse ei ole, siis jääb seisma ja ootama lollikest, kes on valmis ettemaksu tegema, et selle arvelt ehitustegevusega edasi minna. Äärmuslikul juhul satub arendaja nõiaringi, kus ehitada ei saa, sest raha ei ole. Raha aga ei ole seetõttu, et kliente ei ole. Kliente ei ole seepärast, et kliendid näevad, et ehitustegevus seisab ning ei ole valmis ettemaksuga riskima. Selle tulemusena on vihased kliendid õnnelikud, et nad üldse ostetud kätte saavad, veel vihasemad proovivad arendajalt leppetrahve nõuda. Väikearendaja jaoks kriitiline olukord eskaleerub.

Mida peab oma elu suurimat ostu planeeriv koduostja sellises olukorras tegema?

Koduostja peab kasutama ära võimaluse erinevaid pakkumisi võrrelda – uisapäisa tormata ei ole mõtet. Mõistlik on leida paar-kolm huvitavat pakkumist ja nendega end kurssi viia. Pakkumisi võrreldes ei tohi koduostja lasta end pimestada pakutavatest lisasoodustustest või marginaalsest allahindlusest. Võimalik kingitusena saadav Egiptuse reis ei kaalu üles paari higi ja vaevaga väljateenitava aastapalgaga riskimist.

Tänane koduostja peab esmajärjekorras võrdlema arendajate võimekust projekti tähtaegselt ja täielikult lõpuni viia. Seda ilma, et arendaja unustaks rajamata lastemänguväljakuid, asfalteerimata teid, soojustamata maja või paigaldamata väravaid. Arendajapoolne võimekus projekt lõpuni viia on koduostja kõige olulisem.

Mitte vähetähtis ei ole ka asjaolu, kas kinnisvaraarendaja on veel olemas kahe aasta pärast peale projekti lõpetamist, mil lõppeb garantiiperiood? Väike arendaja, kelle esimene ebaõnnestunud projekt paraku ka viimaseks jääb, ei suuda koduostjatele pakkuda kindlust, et garantiiperioodil tekkinud puudused arendaja kulul saavad kõrvaldatud. Suurte arendajate puhul kodusostjatel seda hirmu ei ole.

Kuidas koduostja suudab hinnata kinnisvaraarendaja võimekust projekt lõpetada? Lihtne võimalus selleks on läbi käia arendaja mõne eelneva projekti juurest ja oma silmaga vaadata, kas seal on kõik olemas. Ega ei ole näha lõpetamata töid? Võimalus on uurida kinnisvaraportaalides, millist tagasisidet arendaja ja tema projektide kohta antakse.

Valiku tegemise järel peab koduostja veenduma, et arendaja lubaduse ei jääks suuliselt õhku rippuma, vaid kõik saaks korrektselt paberile pandud. Kui arendaja midagi lubab, siis peab juures olema ka tähtaeg, millal lubadus täidetud saab ning sanktsioon juhuks kui lubadus jääb täitmata.

Tuleb tõdeda, et mida suurem on arendaja ehk mida pikem on tema ajalugu ja mida enam arendusprojekte on tal paralleelselt käsil, seda vähem on arendaja sõltuvuses ühest konkreetsest projektist ja selle müügitulemustest. Suuremad arendajad on enamasti ka suurema võimekusega finantsressursside kaasamisel ning nad suudavad ehitada elamud valmis ka juhul kui ostjad ukse taga järjekorras tunglemas ei ole ning hoone valmimisel mõni tühjaks jääb.

ostmise puhul on tegemist tehinguga, mille rahaline maht ületab ostja aastase sissetuleku. Tõenäoliselt on tegemist inimese elu ühe suurema ostuga, mis määrab ostja elukäiku veel pikkade-pikkade aastate vältel. Seetõttu tuleb kodu ostmisel välistada mõttetud riskid ja koheselt tuleb pöörduda usaldusväärse arendaja poole, kelle kohta võib kindel olla, et ta antud lubadused täidab.

Artikkel on avaldatud 22.05.2007 väljaandes Äripäev –

Koduostja ei pea tormama

Eesti eluasemeturul on enneolematu olukord: ostjatel on suur valikuvõimalus. Otsusega ei pea tormama, sest järgmiseks päevaks või nädalaks valikuvõimalus ei kitsene, pigem tuleb uusi pakkumisi juurde.

Järgmiseks päevaks või nädalaks valikuvõimalus ei kitsene, pigem tuleb uusi pakkumisi juurde. Arendajate olukord pole aga roosiline. Kinnisvaraarendajatele pole olukord aga roosiline, konkureerivaid projekte tuleb iga päevaga juurde. Pakkumise konkurents järjest suureneb ja müügiperioodid pikenevad. Pangad ei ava laenukraane võlusõna “uus elamuarendusprojekt” peale.

Kurjad keeled räägivad kinnisvaraturu peatsest kokkukukkumisest. Seda juttu on räägitud juba viis aastat, tulemata jäänud hundi eest hoiatavat karjapoissi peetakse naljameheks.

Uudne konkurentsitihe olukord ohustab eelkõige väiksemaid kinnisvaraarendajaid, kes põlve otsas ühte-kahte projekti teevad ning kus ehituse finantseerimine sõltub otseselt ostjate ettemaksudest.

Väikearendaja on oodatud kiire müügi asemel sunnitud tõdema, et korterite ja majade müügiperiood venib paar-kolm korda pikemaks. Pankurid näevad, mis turul toimub ega anna väikearendajale raha juurde – milleks riskida rohkemaga? Mida väikearendaja teeb?

Kui tal puudub täiendava finantseerimise võimalus, on lihtne tee hakata raha kokku hoidma, kust saab – planeeritud kallimad materjalid saab vahetada odavamate vastu.

Võib-olla “unustab” arendaja ära mänguväljaku rajamise. Võib-olla puldiga avatava värava asemel tuleb värav, mida peab käsitsi avama. Võib-olla jääb soojustus seina panemata.

Kui aga raha üldse ei ole, jääb ehitus seisma – ootama lollikest, kes on valmis ette maksma, et ehitus edasi läheks. Äärmuslikul juhul satub arendaja nõiaringi, kus ehitada ei saa, sest raha ei ole. Raha aga ei ole seetõttu, et kliente ei ole.

Kliente ei ole seepärast, et kliendid näevad, et ehitus seisab ega taha ettemaksuga riskida. Mõned kliendid on õnnelikud, et nad üldse ostetud kodu kätte saavad, vihasemad proovivad arendajalt leppetrahve nõuda.

Mida peab oma elu suurimat ostu planeeriv inimene tegema? Koduostja peab erinevaid pakkumisi võrdlema – tormata ei ole mõtet. Leida paar-kolm huvitavat pakkumist ja nendega end kurssi viia.

Pakkumisi võrreldes ei tohi lasta end pimestada lisasoodustustest või marginaalsest allahindlusest. Kingitus, Egiptuse reis, ei kaalu üles paari aastapalgaga riskimist.

Tänane koduostja peab esmajärjekorras võrdlema arendajate võimekust projekt tähtaegselt ja täielikult lõpetada. Ilma et arendaja unustaks rajada mänguväljakud, paigaldada puldiga väravad, asfalteerida teed jne.

Kas kinnisvaraarendaja on veel olemas kahe aasta pärast, mil lõpeb garantiiperiood? Väikearendaja, kellele esimene ebaõnnestunud projekt ka viimaseks jääb, ei suuda koduostjatele pakkuda kindlust, et garantiiperioodil tekkinud puudused arendaja kulul saavad kõrvaldatud.

Kuidas hinnata võimekust projekt lõpetada? Käia läbi arendaja mõne eelneva projekti juurest ja oma silmaga vaadata, kas seal on kõik korras.

Uurida kinnisvaraportaalidest, millist tagasisidet arendaja kohta antakse. Tuleb veenduda, et lubadused saaks korrektselt paberile pandud, lubadustel on tähtaeg ja sanktsioonid juhuks, kui lubadus jääb täitmata.

Seetõttu tuleb kodu ostmisel välistada mõttetud riskid ja pöörduda kohe usaldusväärse arendaja poole, kelle kohta võib kindel olla, et ta antud lubadused täidab.

Artikkel on avaldatud 22.05.2007 väljaandes Äripäev –

Statistika: Majutusasutused

Uued graafikud majutuskohtade, tubade ja voodikohtade arvu kohta.

Majutuskohtade arv

Majutuskohtade tubade arv

Majutuskohtade voodikohtade arv

Kõigi graafikute vaatamiseks kliki siin: KINNISVARATURG GRAAFIKUTES!

Statistika: Kinnisvaratehingute arv ja väärtus

Uued graafikud kinnisvaratehingute arvu ja rahalise mahu kohta.

Notariaalselt tõendatud ostu-müügilepingute arv

Notariaalselt tõendatud ostu-müügilepingute väärtus, miljon krooni

Notariaalselt tõendatud ostu-müügilepingute arv

Notariaalselt tõendatud ostu-müügilepingute väärtus, miljon krooni

Notariaalselt tõendatud ostu-müügilepingute väärtuse ja tehingute arvu juurdekasv võrreldes eelmise aasta sama perioodiga, %

Kinnisvara ja vallasvara ostu-müügilepingute arv

Kinnisvara ja vallasvara ostu-müügilepingute väärtus, miljon krooni

Kinnisvara ja vallasvara ostu-müügilepingute arv

Kinnisvara ja vallasvara ostu-müügilepingute väärtus, miljon krooni

Keskmise kinnisvara-vallasvara tehingu väärtus, 1000 krooni

Kinnisvara ostu-müügilepingute arv regiooniti

Kinnisvara ostu-müügilepingute väärtus regiooniti

Kinnisvara ja vallasvara tehingu keskmine väärtus regiooniti, 1000 krooni

Kõigi graafikute vaatamiseks kliki siin: KINNISVARATURG GRAAFIKUTES!

Kas soovid värsket kinnisvarainfot meilile?

Sisesta e-posti aadress ja ole kursis kinnisvaraturu liikumistega!

Kinnisvarakoolis järgmisena:

16.05.2022 Korteriühistu revisjonikomisjoni töö korraldamine